Keeleteaduse erialad Tartu Ülikoolis

Keeleteadlased selgitavad, kuidas keel toimib, miks ja kuidas keel muutub ja varieerub ning ka seda, kuidas tänapäeva maailmas keeltega edukalt toime tulla.

Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavadel – nii bakalaureuse kui ka magistriõppes –  on väga mitmeid erialasid, mis tegelevadki mingi osaga keeleteadusest, nii eesti kui ka laiemas kontekstis. Bakalaureuseõppe jooksul me päris keeleteadlast veel valmis küpsetada ei saa, kindlasti aga saab lõpetaja oskuse eesti keelt analüüsida, suurema keeleteadlikkuse, arusaama keelte toimimisest laiemalt.  Allpool lühike ülevaate meie erialadest.
Täpsemalt saab vaadata meie kodulehelt.

Eesti keele eriala on kõige pikemate traditsioonidega eriala õppekavas. Erialal on kaks tihedalt seotud suunda:  teoreetiline ja praktiline – ühelt poolt käsitleme ja uurime eesti keelt nagu mistahes maailma keelt, mida me lihtsalt kõik siin paremini tunneme kui keegi teine mujal maailmas, teiselt poolt on oluline osa õppekavast seotud ka praktiliste oskustega, nt keeletoimetamise või eesti keele digitaalsete ressursside (nt veebisõnaraamatud) kasutamisega. Lingvisti jaoks on üks põhilisi oskusi ka oskus keelt kirjeldada – millistest osadest see koosneb ja kuidas seda analüüsida? Kui eriline või tavaline on eesti keel võrreldes teiste keeltega?  Selleks et  mõista, miks eesti keel on selline, nagu ta tänapäeval on, on oluline tunda ka keeleajalugu ja eesti murdeid. 

Eesti keele võõrkeelena eriala on suunatud ennekõike neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Erialal on seetõttu pandud rohkem rõhku eesti keele praktilisele omandamisele kõrgtasemel,  ent samamoodi eesti keele analüüsimise oskusele ja teadmistele eesti kultuurist. Lisaks õpitakse, milline on eesti keele võõrkeelena õpetamise problemaatika ning eesti keele koht mitmekeelses ja mitmekultuurilises maailmas – teemad, mis on olulised neile, kes näevad oma kohta eesti keele õpetajana üle maailma.

Soome keel ja kultuur on eestlastele ühelt poolt lähedane ja tuttav, teiselt poolt aga täis üllatusi, sest nii nagu soome keeles võib leida eesti keelega palju sarnasusi, mis lähemal vaatlusel osutuvad siiski erinevusteks, võib neid leida ka kultuuris. Soome keele ja kultuuri erialal õpetataksegi soome keel praktiliselt ja teoreetiliselt ning tutvutakse Soome maa, ajaloo ja kultuuri sõlmküsimustega.  Arvestades, kui palju kontakte Eesti ja Soome vahel on, on soome keele heal oskusel väga palju praktilisi väljundeid — alates tõlkimisest või ärisuhtlusest kuni diplomaadi või kultuurisaadiku ametini. 

Ungari keel ja kultuur on selles mõttes eestlase jaoks kaugem, et keelesugulus ei ole nii läbinähtav kui soome keele puhul, küll aga peale mõningast õppimist leiab õppija selle kindlasti üles – rõhk esimesel silbil, palju käändeid, palju täishäälikuid, ühised sõnad ungari ja eesti keeles jne. Ungari keele õppimine seega pakub keelehuvilisele ka pelgalt intellektuaalset huvi. Teiselt poolt on Ungari siiski oluline Euroopa Liidu riik ning meil on pidevalt vaja keele ja kultuuri vahendajaid. Erialal ongi põhirõhk praktilise ungari keele omandamisel, aga ka ajaloo ja kultuuri tutvustamisel.

Soome-ugri keelte eriala keskendub meie lähemate keelesugulaste keelte ja kultuuride  tundmaõppimisele. See on ühelt poolt keelehuvilisele põnev maailm, sest keelesugulus soome-ugri keelte sees – ja uurali keelkonnas laiemalt – ei ole alati kergesti läbinähtav, need keeled on pealispindsel vaatluse ikka väga erinevad. Soome-ugri rahvad on elanud üksteisest kaugel ja keeltel on olnud palju kontakte hoopis teist tüüpi keeltega, mis on jätnud igasse keelde ja kultuuri oma jälje. Erialal tegeletakse küllalt palju seetõttu keeleajaloo küsimustega ning keelte omavahelise võrdlemisega. Lähemalt saab õppida läänemeresoome keeli (nt soome, liivi, vadja, isuri, vepsa), aga ka komi, udmurdi, ersa, või selkupi  keelt – valikut on palju. 

Arvutilingvistika eriala lõpetanutest saavad tugevate IT-oskustega keelespetsialistid, kellel on valmisolek rakendada ja arendada eesti keele keeletehnoloogilisi vahendeid ning välja töötada keele analüüsiks sobivaid rakendusi. Õppekaval õpetatakse tekstide ja keelelise materjali analüüsiks vajalikku programmeerimist, meetodeid ja vahendeid. Näpuotsaga ka matemaatikat.  

Üldkeeleteaduse ja foneetika eriala on teoreetilise kallakuga eriala, milles põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib eriti neile, kes soovivad hiljem tegeleda keeleteadusliku uurimistööga, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu eriala sees on eksperimentaalne foneetika, mis tänapäeval on väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) vaatepunktist. 

Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud kõigile humanitaarteaduste õppekavade üliõpilastele oma õpingute täiendamiseks tehniliste oskustega. Digihumanitaaria tegeleb samade küsimustega, millega humanitaaria — inimese, ajaloo, inimese loodu uurimisega, aga kasutab selleks uuendusena digitehnoloogiat ja meetodeid, mida varem humanitaarias eriti ei ole kasutatud. Õppetöö keerleb ennekõike nende oskuste ümber, mida andmetega ringikäimine vajab: natuke programmeerimist, natuke statistikat, natuke tekstidega ringikäimise oskust, andmebaasidega töötamise oskust, oskust infot kaartidel või mujal visualiseerida. Lisaks sellele sisaldab kõrvaleriala selliseid igapäevaelus vajalikke oskusi nagu kodulehekülgede tegemine või tarbegraafika kujundamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga