Keeleteaduse erialad Tartu Ülikoolis

Keeleteadlased selgitavad, kuidas keel toimib, miks ja kuidas see muutub ja varieerub ning seda, kuidas tänapäeva maailmas keeltega edukalt toime tulla.

Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekavadel – nii bakalaureuse kui ka magistriõppes – on mitmeid erialasid, mis tegelevadki mingi osaga keeleteadusest. Seda nii eesti kui ka laiemas kontekstis. Bakalaureuseõppe jooksul me päris keeleteadlast veel “valmis küpsetada” ei saa, kuid kindlasti saab lõpetaja oskuse eesti keelt analüüsida, suurema keeleteadlikkuse ja arusaama keelte toimimisest laiemalt. Altpoolt leiad lühikese ülevaate meie erialadest.
Täpsemalt saad erialadega tutvuda meie kodulehel.

Eesti keele eriala on õppekava kõige pikemate traditsioonidega eriala. Erialal on kaks tihedalt seotud suunda: teoreetiline ja praktiline. Ühelt poolt käsitleme ja uurime eesti keelt nagu mistahes maailma keelt, teiselt poolt on tähtis osa õppekavast seotud praktiliste oskustega, näiteks keeletoimetamise või eesti keele (näiteks veebisõnaraamatud) digitaalsete ressursside kasutamisega. Üks keeleteadlse ehk lingivisti peamisi oskusi on kirjeldada missugustest osadest keel koosneb ja kuidas seda analüüsida. Nimetatud oskus aitab vastata ka küsimusele, kui eriline või tavaline on eesti keel võrreldes teiste keeltega. Selleks, et mõista tänapäevast eesti keelt, on oluline tunda ka keeleajalugu ja eesti murdeid.

Sellest, kuidas eesti keeles kirjutatud tekstide keel on aja jooksul muutunud, räägib eesti keele kaasprofessor Külli Habicht lühiloengus “500 aastat varieerumist ehk Kirjakeelekultuur”.


Eesti keele võõrkeelena eriala on suunatud ennekõike neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Erialal on pööratud rohkem tähelepanu eesti keele praktilisele omandamisele kõrgtasemel. Samuti pannakse rõhku eesti keele analüüsimise oskusele ja teadmistele eesti kultuurist. Lisaks õpitakse, missugune on eesti keele võõrkeelena õpetamise problemaatika ning eesti keele koht mitmekeelses ja mitmekultuurilises maailmas — kõike seda, mis on oluline neile, kes näevad end õpetamas eesti keelt eri maailma paigus.

Soome keel ja kultuur on eestlastele ühelt poolt lähedane ja tuttav, teiselt poolt täis üllatusi. Soome keeles ja kultuuris võib leida eesti keele ja kultuuriga palju sarnasusi. Nimetatud erialal õpitakse soome keelt nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt. Samuti tutvutakse Soome maa, ajaloo ja kultuuriga. Tänu Eesti ja Soome vahelistele kontaktidele, on soome keele ja kultuuri tundmisel väga palju praktilisi väljundeid. Eriala lõpetanud leiavad tööd nii tõlkijate kui ka diplomaatide või kultuurisaadikutena.

Ungari keele ja kultuuri erialal on põhirõhk praktilise ungari keele omandamisel. Samuti tutvutakse Ungari kultuuri ja ajalooga. Kuigi keelesugulus ungari keelega ei ole nii läbinähtav kui soome keelega, muutub see peale mõningast õppimist kindlasti nähtavaks (näiteks rõhk esimesel silbil ning palju käändeid ja täishäälikuid).

Soome-ugri keelte eriala keskendub meie lähemate sugulaskeelte ja keelesugulaste kultuuride tundmaõppimisele. Keelesugulus soome-ugri keelte sees ja uurali keelkonnast laiemalt ei ole alati kergesti läbinähtav. Seetõttu tegeletakse erialal palju keeleajaloo küsimuste ja keelte omavahelise võrdlemisega. Erialal on võimalik õppida nii läänemeresoome keeli (näiteks soome, liivi, vadja, isuri vepsa) kui ka komi, udmurdi, ersa või selkupi keelt.

Eesti sugulasrahvastest ja -keeltest räägib läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik lühiloengus “Uurali rahvad ja keeled”.

Liivlastest ja liivi keelest räägib läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk lühiloengus “Liivi keel”.

Välitöödest eesti murrete aladel ja sugulasrahvaste juures räägib läänemeresoome keelte teadur Eva Saar lühiloengus “Välitööd läänemeresoome keelealal”

Arvutilingvistika erialal õpitakse tekstide ja keelelise materjali analüüsiks vajalikke meetodeid ja vahendeid ning programmeerimist. Eriala lõpetanutest saavad tugevate IT-oskustega keelespetsialistid, kellel on valmisolek rakendada ja arendada eesti keele keeletehnoloogilisi vahendeid ning töötada välja keele analüüsiks sobivaid rakendusi.

Üldkeeleteaduse ja foneetika erialal on põhirõhk inimkeele üldistel seaduspärasustel. Lisaks jagatakse teadmisi maailma keeltest ja lingvistikast. Eriala on teoreetilise kallakuga, mistõttu sobib eriti neile, kes soovivad edaspidi tegeleda keeleteadusliku uurimistööga. Eriala sees on eraldi allharuna ka eksperimentaalne foneetika, mis on tänapäeval väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) vaatepunktist.

Missugusena paistab eesti keel laiemal taustal ja mida on eesti keeles erilist või tavalist, räägib läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik lühiloengus “Eesti keel teiste keelte seas”.

Sellest, mida ja kuidas uuritakse Tartu Ülikooli foneetika laboris räägib eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Anton Malmi.

Digihumanitaaria kõrvaleriala on mõeldud kõigile humanitaarteaduste õppekavade üliõpilastele, kes soovivad täiendada oma teadmisi tehniliste oskustega. Digihumanitaaria tegeleb samade küsimustega, millega humanitaaria, kuid kasutab selleks digitehnoloogiat ja meetodeid, mida varem humanitaarias eriti kasutatud ei ole. Kõrvalerialal õpitakse ennekõike neid oskusi, mida andmetega ringikäimine vajab: programmeerimist, statistikat, tekstidega ringikäimise oskust, andmebaasidega töötamise oskust ja oskust infot kaartidel või mujal visualiseerida. Lisaks sellele sisaldab kõrvaleriala selliseid igapäevaelus vajalikke oskusi nagu kodulehekülgede tegemine ja tarbegraafika kujundamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga