Keeleteaduse õppimiseks eesti keeles on Tartu Ülikool maailma parim koht

Liina Lindström

Mis on keeleteadus?

Keeleteadus algab küsimusest, mis on keel? Sellele küsimusele on keeleteaduse ajaloos sõltuvalt vaatenurgast antud mitmeid erinevaid vastuseid. Aga kindlasti on keel pea ainus vahend, mis aitab meil omavahel suhelda: teistele oma sõnumit edasi anda ja üksteist mõista. Keele abil saame seega heita pilgu ka inimloomusele laiemalt.

Keeleteadus uurib inimkeelt: selle ehitust, päritolu, ajaloolist arengut, varieerumist, omandamist, muutumist, kasutust erinevate kasutajagruppide poolt jne. Tänapäeva keeleteadus vaatab keelele ja keelega seonduvale laialt, selle huvisfääridesse kuuluvad ka keele roll ühiskonnas, keeleõpetamise aspektid ja palju muud.

Keeleteaduse kõige klassikalisem tuumosa puudutab keele ehitust. Keele ehituse uurimine annab meile võtme, kuidas kirjeldada keelt, kuidas ja mille alusel keeli omavahel võrrelda ning kuidas selgitada näiteks seda, kuidas keel muutub). Keele ehituse puhul räägitakse tavaliselt keele tasanditest: häälikutest ja nende kombinatoorikast (sellega tegelevad foneetika ja fonoloogia), sõnamuutmisest ehk käänamisest-pööramisest (morfoloogia), sõnade ühendamisest lauseteks ja tekstiks (süntaks ehk lauseõpetus ja tekstiõpetus). Nende kõigiga on seotud suhtluseesmärkidest tingitud valikud (pragmaatika) ja tähendus (semantika).

Keeleteadus analüüsib ka kõikvõimalikke muid keelega seotud aspekte: näiteks seda, kuidas keel varieerub ning kuidas me kõnelejatena keelelisi valikuid teeme ning millest need valikud sõltuvad? Kas pigem kõnelejast, tema vanusest, soost ja murdetaustast? Näiteks teame, et noored kõnelevad teisiti kui vanemad põlvkonnad ja see tekitab kohati pingeid, mõtleme kas või inglise keelest pärit laenude peale tänapäeva noorte keelekasutuses, millest vanemad põlvkonnad ei pruugi isegi aru saada (nt cringe, banger jne). Aga teame ka seda, et keelelisi valikuid mõjutab suhtlussituatsioon ja kasutuskontekst, tutvuse aste (kas suhtleme tuttava või võõra inimesega?), suhtluseesmärk (info edastamine või suhete loomine), suhtluskanal (suuline või kirjalik) jne. Näiteks suulises keeles, mis on kõige primaarsem keelekasutuse vorm (me omandame esimesena suulise keele, ka keelemuutused toimuvad esmalt suulises kõnes) kasutame keelt täiesti teistmoodi kui kirjalikus: kuna suulises suhtluses ei saa juba välja öeldut tagasi kerida, peame parandusi tegema käigu pealt ja suhtluspartnerile  sellest märku andma (nt lauses ja siis ma ütsin et tändap ee läksin koju ja ütsin emale et  osutab tändap ee et lause formuleeritakse ümber). Seetõttu sisaldab suuline kõne vahendeid, mis aitavad korraldada meie suhtlust ja osutada meie kavatsustele (nt väiksed sõnad ehk partiklid no, noh, nagu, ah, aa, tändab jne). Kirjalikus tekstis peetakse neid enamasti tarbetuteks („parasiitsõnad“), ent suulises tekstis on neil oma roll: nad annavad märku, kas eelnevat teksti korrigeeritakse, kas soovitakse lauset ümber sõnastada, kas kõneleja tahab oma kõnevooru jätkata vms.

Milleks keeleteadus?

Eespool on kirjeldatud vaid mõned näited, millega keeleteaduses tegeletakse. Tänapäeva keeleteaduse ees on veel mitmeid suuri küsimusi, mis lahendust ootavad ning mis on olulised ühiskonna jaoks laiemalt. Võin vaid tuua mõned näited, ilma neid kuidagi tähtsuse vm järgi reastamata:

• Kuidas keel muutub ja kas seda saab ära hoida? Kas seda peab üldse ära hoidma? Kuidas eesti keel muutub?
• Kuidas inglise keele positsioon mõjutab eesti keelt ja muid maailma keeli?
• Kuidas nimetada vähemusrühmi, ilma neid solvamata  (näiteks milliseid sõnu on neutraalne ja sobiv kasutada rahvus- või seksuaalvähemuste kohta)?
• Kuidas tšätikeel mõjutab eesti keele kasutamist muudes suhtluskanalites?
• Kuidas vältida keelte väljasuremist?
• Kuidas mõjutab mitmekeelne kodu eesti keele omandamist?
• Kuidas eesti keelt muu emakeelega inimestele paremini õpetada?
• Kuidas teha paremaid sõnaraamatuid ja muid vahendeid eesti keele jaoks?
• Kuidas erinevad kasutajagrupid eesti keelt kasutavad?
• Kuidas inimene oma peas keelt töötleb? Kuidas eesti keelt paremini kirjeldada?

Ühiskonna jaoks on oluline, et meil on piisavalt keelespetsialiste, kes suudavad taolistele küsimustele vastata. Alati on vajadus inimeste järele, kes oskavad aidata hea eneseväljenduse osas (nt toimetajad, õpetajad või muud keelespetsialistid) või kes oskavad keeleandmeid töödelda nii, et sellest saaks uus ja vajalik info, olgu siis IT-sektoris või mujal, kus keelelisi andmeid analüüsitakse. Üha suurenev valdkond on eesti keele õpetamine muukeelsetele: Eesti lähiaastate prioriteet on üleminek eestikeelsele koolile, kuhu on vaja hulgaliselt uusi õpetajaid.

Uus keeleteaduse õppekava

Sellel aastal algab Tartu Ülikoolis vastuvõtt uuele keeleteaduse õppekavale, kus õpitakse keelt analüüsima kogu selles eritahulisuses. Lisaks on moodulid keele uurimise meetodite ja vahendite jaoks, mille tundmine on tänapäevase andmepõhise lingvistika puhul ülimalt vajalik.

Õppekava koosneb ühismoodulist ja kolmest erialamoodulist, neile lisandub keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikooli moodul, valikainete moodul,  praktikamoodul, magistritöö moodul ja vabaainete moodul.

Ühismoodulis on kaks kohustuslikku ainet, mis ühelt poolt õpetavad keelte struktuuri võrdlema („Keelelised universaalid ja haruldused”), teiselt poolt keelega seonduvat ühiskonnas analüüsima („Keelepoliitika“).  Lisaks on seal keele töötlemiseks vajalike vahendite moodul ning meetodite moodul, millest tuleb teha valikuid vastavalt varasematele teadmistele-oskustele ning oma huvidele keeleteaduse sees.

Erialaõpingutes on võimalik keskenduda
1)  kitsamalt keeleteadusele ja eesti keelele (kus õpitakse süvendatult keelt analüüsima ning tutvustatakse ka teoreetilisi lähenemisi keelele),
2) teistele soome-ugri keeltele (soome ja ungari keelega saab ka põhjalikumalt tegeleda),
3) arvutilingvistikale, mis õpetab süvendatult keele töötlemist IT-vahenditega.
Teoreetilisemaid teadmisi keelest ja keeleteadusest saab lisaks magistrikooli moodulist.

Lisapädevusi on võimalik saada veel valikmoodulite kaudu, näiteks õppida keeletoimetamist, keeletehnoloogiat või digihumanitaariat. Õppekava paindlikkus võimaldab oma õpitee üsna ise oma huvidest ja tulevikuplaanidest lähtuvalt kujundada. Õppekava arvestab eri taustaga õppijate vajadusi: kes varem pole keeleteadust õppinud, saab lisaks võtta mõningaid vajalikke aineid bakalaureuseõppekavast; muu emakeelega õppijad saavad lisaks praktilist eesti keele õpet.  Ühiskond vajab keelt teadlikult analüüsida oskavaid spetsialiste ja praegu eesti keele ümber toimuvaid diskussioone jälgides tundub, et informeeritud ja tänapäevase haridusega keelespetsialisti järele on suur vajadus. Tartu Ülikool on kindlasti parim koht maailmas, kus õppida keeleteadust eesti keeles ja eesti keele (ja teiste soome-ugri keelte) põhjal.

Liina Lindström on tänapäeva eesti keele professor ja eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja