Üliõpilased vastavad: miks tulla Tartu ülikooli keeleteadust õppima?
Küsimustele vastasid keeleteaduse erialade teise ja kolmanda aasta üliõpilased Kärt-Kristiin Jaagu, Agnes Kolga, Aleks Käämer, Karl Gustav Gailit, Kulla Mellov ja Marin Jors.
Miks tulid Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keelte õppekavale õppima?
Kärt-Kristiin: Teadsin gümnaasiumis kindlalt vaid seda, et kui üldse ülikooli lähen, siis ainult Tartusse. Õppekava otsustasin valida, sest see tundus põnev ja mitmekesine – saan õppida nii soome-ugri keeli kui proovida kätt arvutimaailmas.
Agnes: Teadsin juba põhikoolis, et soovin õppida eesti keelt. Otsustasin tulla Tartusse, et tulevikus paremad väljavaated oleks.
Aleks: Tahtsin õpetajaks saada.
Karl Gustav: Gümnaasiumi lõpusirgel polnud ma veel kindel, mida sooviksin tulevikus teha. Teadsin ainult seda, et soovin edasi õppida ja ülikooli minna, kaalutledes nii humanitaar- kui ka reaalteaduseid. Vaadates erinevate ülikoolide erialasid, leidsin Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keelte õppekava. Keelte vastu oli mul huvi juba varem, osalesin edukalt lingvistikaolümpiaadil ning pääsesin seal ka rahvusvahelisele võistlusele. Nii otsustasingi sellele õppekavale tulla.
Illia: Arvasin, et TÜ on hea koht mu eesmärkide saavutamiseks. Tulin sellele õppekavale, sest minu eesmärk oli õppida ungari filoloogiat ning uurida eesti keelt.
Kulla: Soovisin õppida Tartu Ülikoolis.
Marin: Algselt tulin õppima skandinavistikat (rootsi keelt), kuid teisel aastal mõistsin, et ma ei saa sealt seda, mida ma seda eriala valides ootasin. Siis võtsin ma ette kõik erialad, mida saab TÜs õppida. Kõige mõistlikum ja südamelähedasem tundus eesti keel ning kõige praktilisem arvutilingvistika.
Miks valisid just selle eriala?
Karl Gustav: Vaadates eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava kirjeldust, nägin erialade loendist sellist eriala nagu arvutilingvistika. Kuigi keeleteadus on üldiselt reaalteaduse ja humanitaarteaduse ühisosas, jättis arvutilingvistikale omane arvutikesksus mulje, et tegu on erialaga, mis on suunatud otse mu huvidele. See rahuldab mu soovi õppida keele kui nähtuse kohta ja võimaldab saada teadmisi programmeerimise kohta, mis mulle samuti huvi pakub.
Kärt-Kristiin: Arvutilingvistikat hakkasin õppima seepärast, et see valdkond areneb kiiresti ja annab võimaluse näha, kuidas masinad keeleteadust lihtsustavad (või vahel siiski keerulisemaks muudavad). Lisaks, kuna ma õpetajaks saada ei soovi, aitab see minu tulevaste töökohtade valikut laiendada.
Agnes: Eesti keele peaeriala oli minu jaoks iseenesestmõistetav, kuna just seda ma õppida soovisingi, et tegeleda tulevikus õpetamise ja keeletoimetamisega.
Illia: Valisin just ungari keele ja kultuuri eriala, sest ungari keele, kultuuri ja kirjanduse õppimine on mu põhiline eesmärk.
Marin: Valisin südamelähedase (eesti keel) ja praktilise (arvutilingvistika).
Milliste ootuste ja mõtetega hakkasid oma eriala õppima?
Marin: Tulin mõtetega, et arvutilingvistika on hästi praktiline, saab ise palju teha ja see on tulevikusuund.
Kärt-Kristiin: Ikka heade ootuste ja mõtetega. Lootsin, et saan palju uusi teadmisi ning avastan midagi, millega edaspidises elus tõsisemalt tegeleda soovin.
Agnes: Ootasin õpinguid põnevusega, kuigi kartsin, et läheb väga raskeks. Tegelikult pole midagi hullu.
Karl Gustav: Oma eriala õppima tulles ootasin, et saan teada mitmetest keeletehnoloogilistest ja arvutilingvistilistest arengutest, nagu masintõlge ja kõnetuvastus, ning kuidas need toimivad. Arvasin, et omandan teadmisi ka teistest keeleteaduse valdkondadest ning ootasin, et hakkan kohe esimesest semestrist alates ainult keeleteadust ja selle rakendamist arvuti kaudu õppima.
Kulla: Ootasin, et see avardab mu silmaringi ja annab tulevikuvõimalusi.
Mida tahaksid öelda tulevasele keeleteaduse tudengile?
Kulla: Kui see eriala huvitab, siis on Tartu Ülikool väga hea koht selle õppimiseks.
Agnes: Kui keele vastu on vähegi huvi, tasub end kindlasti proovile panna. Väga huvitav on näha, kuidas keeleteadus on seotud paljude teiste erialadega.
Aleks: Esmalt oleks hea välja mõelda suund, mis huvi pakub, sest keeleteaduse erialal on nii palju erinevaid võimalusi.
Karl Gustav: Kui tunned huvi eesti keele või keeleteaduse vastu, tule keeleteadust õppima. Eesti keele kõnelejaid pole maailmas väga palju, kuid meie keel on unikaalne ning seda uurides saab teadmisi, mis on märkimisväärsed maailma mastaabis.
Illia: Lingvistika on väga tore ala, mida võib edaspidises elus erinevates valdkondades rakendada.
Marin: Kuulen tihti, kuidas arvutilingvistika on julge valik ja arvaja seda küll ei julgeks valida. See ei ole üldse nii hull! Matemaatika nt ei ole üldse see, mis see oli gümnaasiumis, õppejõud kõik on väga vastutulelikud ja toetavad, lisaks toimuvad ained suhteliselt väikestes gruppides (v.a Programmeerimis alused I). Seega, kui ise vähegi tahta ja huvi tunda asja vastu, siis saab selle selgeks ilma suurema peavaluta.
Lisaks meie küsimustele küsisid üliõpilased ka endalt ühe küsimuse ja vastasid ka ise.
Karl Gustav küsis:
Millise soovituse annaksid alles eriala valivale gümnaasiumilõpetajale?
Ja vastas: Ära vali ainult oma mõistust kuulates, vaid järgi ka oma südant. Keeleteadus tõmbas mind nii südame kui ka mõistuse järgi enda poole. Kui juba mõtled keeleteadust õppima tulla ja seda juba nii palju, et uurid teiste arvamusi selle eriala kohta, siis see eriala ongi sinu jaoks.
Illia küsis: Kui kaua sa mõtlesid eriala valiku üle?
Ja vastas: Tahtsin biokeemikuks saada, kuid ühel hetkel mõtlesin ümber, sest sain aru, et filoloogia on mulle südamelähedasem. Enne sisseastumist mõtlesin järele terve aasta!
Marin küsis: Kas kõigist meie eriala lõpetanutest saavad õpetajad? Lühike vastus on “ei”. Neid ameteid, kus eesti keel tuleb kasuks, on väga palju. Minu kõrvalerialal (ajakirjandus ja kommunikatsioon) näiteks läheb eesti keele oskust väga vaja. Kes meist poleks kohanud väga kehvas eesti keeles kirjutatud artikleid ajakirjanduses? Kommunikatsioonispetsialist (või sotsiaalmeediahaldur) võib ettevõtte maine täiesti nulli vedada, kui ta kirjutab halvas eesti keeles. Või näiteks tõlgid-toimetajad-korrektorid – see ka ilmselt selgitust ei vaja, miks nemad peavad eesti keelt süvitsi teadma. Meie eriala üliõpilasel on tulevikus väga mitmekesised valikud!
Toimetas Ilona Tragel
