Head uut aastat!

Ilona Tragel

Taust
2021 on möödas, 2022 käes. Ilmselt ootame kõik paremat aastat kui eelmine.
Aasta esimesel päeval on Eestis minu mäletamist mööda ikka ka võhivõõrastele inimestele head uut aastat soovitud. Nagu keel, on pidevas muutumises ka kombed. 1. jaanuaril 2022. asusin keele ja kommete muutumisele kinnitust (või ümberlükkavaid tõendeid) otsima Tartu suusamaratoni rajal. Välitöö toimus kl 14.18-15.05 Hellenurme ja Elva vahelisel lõigul ja oli seega ligi 10 km pikk.

Eesmärk
Uurimuse kitsam eesmärk on välja selgitada, millised suusatajad ja millistel tingimustel rajal head uut aastat soovivad.

Uurimisküsimused
Mitu suusatajat soovis head uut aastat?
Milliste omadustega suusataja ja millistel taustatingimustel soovib tõenäolisemalt head uut aastat?
Kuidas soovi keeleline väljendusviis varieerub?

Hüpotees
Uurimisküsimustest mittelähtuv jooksvalt tekkinud hüpotees: suusaprillidega (eriti tumedatega) suusatajad head uut aastat ei soovi.

Teooriad
Käesoleva uurimuse raamistavad järgmised (teoreetilised) lähtekohad: soov-naaberpaar (nt Schegloff 1986), kõneakt (Austin 2018 [1962]) ja keele ja kommete muutumine (Autori Mälu 2022).
Illokutiivne kõnetegu on selline konventsionaalne kõnetegu, mille puhul vastuvõtja teab, mida sellise kõneteoga tehakse ja kuidas neile vastata või mis on selle loomulik jätk (Austin 2018: 114-115, 125). Vestlusanalüüsi raamistikes on selle kõneteo alaliiki käsitletud naaberpaarina (Schegloff 1986). Siinses kontekstis on mõtestatav tõsiasi see, et kui olekski nii, et hea uue aasta soov oleks reaalsete tagajärgedega (lokutiivne kõnetegu, Austin 2018: 109) ja mitte lihtsalt illokutiivne kõnetegu (Austin 2018: 114-115), st et kui keegi sulle head uut aastat soovib, siis see tõesti nii läheb – adressaadil tõesti tulebki päriselt hea aasta.

Andmekogumismeetod
Niisiis tegin lisaks kehalistele harjutustele suusarajal ka meeleharjutusi kohandades üht suvises mõtluslaagris õpitud tehnikat nii, et kategoriseerides ei saatnud ma mõtteid mitte minema, vaid hakkasin peas midagi Exceli tabeli sarnast tekitama (tehnika nimetuseks pakun: ekseldamine), et kirjapanekuvõimaluse tekkides andmed otse digivormi väljastada. Selle andmekogumismeetodi peamisi tunnuseid on moodsa teaduse põhimõtteist lähtuv argiteadmiste ja teadusliku meetodi lõimimine. (Mälu on teadagi valikuline, aga võin kinnitada – I did my very best.)

Tulemused
Back to normality sai tabel selline:

Tabelis on esitatud andmed ainult nende suusatajate kohta, kes kõneteo sooritasid, st head uut aastat soovisid. Kokku kohtasin rajal 72 suusatajat, neist 15 naist. Vastu tuli 69 ja tagant 3 suusatajat. Kilomeetrid tabelis märgivad kilomeetreid finišini (absoluutne ruumimudel, vt nt Levinson 2003).
Kõigi vastu tulnud suusatajatega üritasin luua silmsidet, lisaks head uut aastat soovinutele oli silmside veel u poolte suusatajatega (ausalt: see lugemine läks mul sassi (Autori Mälu 2022)). Teine „lahter“, mis kahjuks tühjenes mõtlustehnika originaalse viisi alusel, oli see, millesse paigutasin suusaprille kandnud vastu tulnud suusatajad. Andmete ausa esituse huvides tuleb kindlasti mainida, et mina soovivooru kordagi ei algatanud. Küll aga vastasin kõigile soovijatele omapoolse headuutaastaga (vt ka Schegloff 1986).

Kokkuvõte
Uurimuse üks eesmärk oli välja selgitada, millised suusatajad ja millistel tingimustel rajal head uut aastat soovivad.
Head uut aastat soovis kuus suusatajat 72st, s. o u 8 %. Soovijatest 83 % (5) olid mehed ja 17 % (1) naine, mis on suurusjärgult laias laastus vastav kõigi suusatajate soolisele jaotumisele rajal (79 % mehi ja 21 % naisi).
Uusaastasoovi kasutasid ainult mulle vastu sõitnud suusatajad ning ainult tõusul ja lauskmaal olles – möödujad ja laskujad kõnetegusid ei sooritanud. Kõik soovid kõlasid raja finišist kaugemal kui 6,99 km. 83% soovijatest kasutas uisu ja 17% klassikalist sõidustiili.
Soovi keeleline väljendusviis varieerus: üks suusataja kuuest sõnastas soovi elliptiliselt kahesõnalisena: Head uut!
Kvantitatiivse analüüsi esitavad graafiliselt järgmised joonised.

Uurimisküsimustest lähtuvate hüpoteeside sõnastamiseks on blogi kaugelt liiga argipäevane avaldamiskoht, mistõttu piirdusin vaid ühe suusatava (jooksva, st rajal tekkinud) hüpoteesiga: suusaprillidega (eriti tumedatega) suusatajad head uut aastat ei soovi. Reaalsus: hüpotees kummutus raja 7. kilomeetril (vt Joonis).

Lõpetuseks
Kirjutise algul uuringut esitledes tõdesin: „Nagu keel, on pidevas muutumises ka kombed.“
Uurimuse läbiviimise ja tutvustamise eesmärk oli näidata, et teadusliku lähenemise abil saame teha järeldusi argipäevaste tegevuste kohta, mis esmapilgul võivad tunduda igapäevaelu rutiinsete osadena, millele me tavaliselt tähelepanu ei pööra, vahel me isegi ei pane neid üldse tähele. Uurimuse tulemuste põhjal saab väita, et head uut aastat soovimine ei ole eesti kombestikust kadunud – me märkame üksteist, hoolime ja soovime head – ning seda kõike ka suusarajal!
Selle uurimistöö moraal on, et ei tasu kunagi kaotada lootust – kui sa juba peaaegu usud, et mitte ükski suusaprillidega suusataja ei soorita oodatavat kõnetegu, siis teeb seda üks tumedate (!) suusaprillidega mees!
Loodetavasti saite blogiloo eesriide tagant kätte igapäevaelu ja teadusliku mõtteviisi sünteesi teadliku taotluse – selle kirjutise tegelik eesmärk oli (teadusliku uurimise vahendite abil) metatasandil loodud uusaastasoovi edastamine.
Teise, kvalitatiivseks kvalifitseeruva eesriide taga pesitses humoorikas vaatenurk, mis teadustekstides üldiselt imeharva koha leiab. Huumor avas teadusliku maailmanägemisviisi peidetud hoiakud – tavanägemuses iseloomustab teaduslikkust eelkõige neutraalsus ja hoiakuvaba lähenemine.
Keel ja kombed on uurimisobjektid, mis on meie igapäevaelus kogu aeg kohal. Keeleteadlase „labor“ on temaga kogu aeg kaasas. Näiteks kategoriseerimine on igapäevane vaimne tegevus, mis toimub meie meeles ka ilma igasuguse teadusliku meetodita. Püüdsin näidata, et teaduslik lähenemine võib olla väga eluline, ning vastupidi – eluolu teaduslik. Nii võib nende põimumist võtta omamoodi mänguna argipäeva huvitavamaks muutmiseks. Ja sellest mängust võivad sündida uued keeleteaduslikud teadmised.
Niisiis – head uut aastat kõigile – olgu tõus või langus, stiil klassikaline või moodsam; soovija prillidega või ilma, suusaülikonnas või dressipükstes! Kõneaktid täitugu literaalselt – aasta tulgu tõesti hea! Säilitame usu sõna jõusse ja inimestevahelisse hoolimisse!

Kasutatud allikad
Austin, John L. 2018. Kuidas teha sõnadega asju. Tallinn: TLÜ Kirjastus [Austin, J. L. 1962. How to Do Things with Words. Oxford University Press.]
Autori Mälu. Algus – 2022.
Levinson, S. C. 2003. Space in language and cognition: Explorations in cognitive diversity. Cambridge: Cambridge University Press.
Schegloff, E. 1986. The routine as achievement. – Human Studies 9, 111–152.

Andmete allikad
Autori välitöö 01.02.2022, evalveeritud 08.01.2022
Autori Mälu 2022