Praktikal saadi kinnitust, et keeleteadlased teevad huvitavat tööd

Kristjan Pärnmets ja Edgar Sai

Sellest õppeaastast on bakalaureuseõppekavas uus aine „Eesti ja soome-ugri keeleteaduse praktika“. Praktikat võib teha aasta ringi (näiteks suvel) korraga 3 või 6 EAP eest. Oodatud on ka 1. aasta üliõpilased. Praktikasuunad on keeleteadus, koolipraktika, toimetajapraktika ja digihumanitaaria praktika. Koolipraktikandid on blogis juba sõna saanud. Seekord kirjutavad keeleteaduse praktikandid: Kristjan Pärnmets tegi praktika Eesti Keeleressursside Keskuses ja Edgar Sai Eesti Keele Instituudis

1. Miks otsustasid praktikaaine läbida? Miks valisid praktika tegemiseks just Eesti Keeleressursside Keskuse / Eesti Keele Instituudi?

Kristjan: Tegelikult mõistsin praktikat alguses hoopis teistmoodi: kirjutasin arvutilingvistide meililisti, et leida endale tasustatud töökoht, kus saaksin pikemaltki töötada. Sõnastasin selle algselt praktika-, mitte töösooviks, ootuses, et kuna ma kooli kõrvalt ilmselt täistööajaga töötada ei saa, siis on ehk „praktika“ selle nimetuseks parem. EKRK valisin tegelikult väga lihtsal põhjusel: nemad olid esimesed, kes mulle vastasid. Kuna töö, mida tegin, oli tasustamata, siis mõtlesin, et miks mitte saada selle eest ainepunkte ja see ka CV-sse praktikana kirja panna.

Edgar: Minu jaoks oli praktika väga ootamatu. Mul polnud plaanis seda teha, aga mulle kirjutas ülikooli õppejõud Raili Pool, kes soovitas proovida. Võib-olla ta nägi minus midagi ja kirjutas mulle. Olen talle väga tänulik. Alguses olin skeptiline, et hakkan praktikat tegema just EKI-s. See on ju tuntud asutus, kus töötamiseks peab olema palju teadmisi.

2. Kuidas kirjeldaksid oma tööülesandeid? Kas sul oli kasu varem õpitust ja kas praktika andis mõtteid, mida tasuks juurde õppida?

Kristjan: Minu tööülesanded olid seotud morfoloogiaga, kuid pidin kasutama ka oma tehnilisi teadmisi. Varem õpitust oli mul kindlasti kasu: keeleteaduslikud ja ka arvutilingvistilised terminid, mida tänaval niisama ei kohta, olid mulle juba teada, ning sain selle võrra töövoogu nii enesele kui ka EKRK inimestele palju lihtsamaks teha. Pärast praktikat olen veel kindlam kui enne, et tahan tulevikus arvutilingvistika/infotehnoloogiaga tegeleda.

Kuvatõmmis Edgari tööfailist

Edgar: Minu ülesanne oli sõnade parandamine Sõnaveebis. Kasutasin selleks sõnastiku- ja korpuspäringusüsteemi. Pidin vaatama eesti keele sõnade vene vasteid. Väga paljud venekeelsed sõnad olid läbi vaatamata. Oli nimi-, omadus- ja tegusõnu. Igal sõnal kontrollisin õigekirja. Panin sõnarõhu ja märkisin ainsuse või mitmuse. Kui sõnal oli mitu tähendust, siis vaatasin selle kasutust. Oli olukordi, kui vene vasted olid väga vanaaegsed ja pidin korpusest nende kasutust kontrollima. Panin rohkem kasutatavad sõnad ettepoole ja vähem kasutatavad tahapoole. Kõige olulisem oli vaadata sõnade keerukust. Et algtasemel õppijale tuleksid korpusest kõigepealt välja kasutatavamad ja lihtsamad sõnad.

Arvan, et varem õpitust oli kasu. Tuletasin meelde eesti keele ainetes õpitud õigekirja ja sõnaliike. Praktika arendas  lugemis- ja kirjutamisoskust. Jõudsin järeldusele, et mul on vaja õppida suulist eneseväljendusoskust, et Sõnaveebi Skype’i koosolekutel osaleda. Ka digitaalset kirjaoskust ehk võimet leida, mõista ja analüüsida saadud infot, mis on vajalik Sõnaveebi tegemiseks. 

3. Mis oli kõige keerulisem osa praktika sooritamisel?

Kristjan: Arvan, et minu jaoks oli kõige keerulisem osa ajaplaneerimine ja rutiinsest tööst üleolemine. Kuna tegelesin morfoloogilise märgenduse parandamisega, siis koosnes minu töö üldkokkuvõttes Exceli tabelite reahaaval läbivaatamisest, mis võib muutuda väga rutiinseks ja ajab üsna lihtsasti pea valutama. Ka minu EKRK-poolne praktikajuhendaja Olga Gerassimenko tõdes, et ilmselt üle paari-kolme tunni päevas seda tööd teha lihtsalt ei suudagi.

Edgar: Sõnade tähenduse leidmine ja rutiin. Sõna ei pruugi olla praegusel ajal kasutusel. Kui korpus midagi ei näidanud, siis pidi kasutama ikkagi teisi allikaid. Hiljem juba hakkasin mõtlema, kas see allikas on üldse usaldusväärne või jätan selle vahele. Mõnd sõna nägin esimest korda või oli see üldse uus ja hakkasin analüüsima. Kui mõni sõna vajas vähe aega, siis rasked sõnad võtsid rohkelt aega ja närve.

4. Kuidas asutus ja juhendaja sind vastu võtsid?

Kristjan: Imeliselt! Asutus oli väga huvitatud sellest, et põhimõtteliselt tahan teha tööd, milleks neil endil võib-olla nii palju aega ei jää. Ka juhendajaga oli meil väga sõbralik suhtlus, ülenädalati pidasime videokõnesid ning rääkisime lisaks sellele, kuidas tööga läheb, ka laias laastus sellest, kuidas me end tunneme.

Edgar: Väga hästi! Suhtlesime Skype’i teel kogu aeg. Minu juhendaja Jelena Kallas tutvustas hästi tööülesandeid ja tööks vajalikke süsteeme. Kui oli küsimusi, siis Jelena vastas nendele. Suhtlemine oli vabas vormis. Nädalavahetusel leidis praktikajuhendaja aega küsimustele vastamiseks. Koroonaviiruse ajal ma ei käinud EKI-s. Oli mugav, et praktikat võis teha kodus.

5. Milline mälestus sulle oma esimesest praktikast jääb? 

Kristjan: Lisaks morfoloogilise analüüsi parandamisele oli mul tegelikult väga huvitav uurida ka Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetuse sisu! Näiteks mõtlesin, miks Barbarus ütleb Semperi kohta Asm. Uurisin välja, et see oli Semperi kirjaniku-eesnimi.

Kuvatõmmis Kristjani tööfailist

Mulle pakkus huvi, kuidas nad rääkisid meile tuntud kultuuriinimestest nii avameelselt, sest Semper Loomingu peatoimetajana puutus nende inimestega pidevalt kokku, näiteks [August] Alle oli käinud kellegi Sakala korporandiga metsas püssiduellil, sest see Sakala korporant oli talle täis peaga kõrvakiilu andnud või Allel pole sel aastal veel selguse perioode olnud, või õigemini selgimisperioode, kuna tal päeva pole, mil ta oma olemuse viinaga segi ei loputaks (KAH-ga [Karl August Hindreyga] koos). Barbarus kirjutas vahepeal Semperile, et ära nüüd luuletamist küll ära lõpeta, ja Semper kirjutas vastu, et seda, mis mürgina veres, ei saa lõpetada.
Leidsin sealt nii mõningaidki naljakaid fraase, huvitavaid sõnavorme ja lauseid, mida igapäevases kasutuses ei kuule/loe, näiteks soome riippuu tähenduses sõltuma või olenema lauses See ripub nüüd ilmadest.

Edgar: Mulle jäävad soojad tunded. Minu jaoks jääb kõige enam meelde just esimene koosolek Skype’i teel. Millegipärast arvasin, et EKI-s töötavad ranged inimesed, kes on kurjad nende peale, kes ei oska eesti keelt, ning väga tugevalt hoiavad eesti keelt meie riigis. Seega gümnaasiumis polnud mul soovi EKI-ga tegeleda, olin ainult asutusest kuulnud. Ülikoolis aga sain käia seal ekskursioonil ja oma silmaga näha seal töötavaid inimesi. Ka praktikal läks kõik väga hästi ja probleeme ei olnud. Esimese praktika alguses olin närvis, aga praegu tean, et see oli kasulik aeg.

6. Kas arvad, et selline praktikakogemus on bakalaureusetudengile vajalik?

Kristjan: Kindlasti! Lisaks sellele, et tudeng saab näha teadlaste mõttelendu ja tööd, saab tudeng lisaks erialastele tutvustele ka jala ukse vahele selles maailmas, kus ta töötada soovib.

Edgar: Muidugi on see vajalik! Saad endale 3 EAP-d ja uue kogemuse. Leiad uusi tuttavaid. Juhul, kui sa veel ei tea, mida täpsemalt tahad peale ülikooli teha, siis võid proovida käia eri asutustes praktikal. Teed eri töid teistes asutustes ja võib-olla just nende hulgast leiad endale sobiva töö.
Kui tasuta praktika lõpetasin, siis töötasin terve suve seal edasi. Tööülesanded muutusid, aga see oli samasugune töö sõnadega ning selle eest sain raha. 

Edgar Sai on 2. aasta üliõpilane.

Kristjan Pärnmets on 3. aasta üliõpilane.

Küsitles Ann Siiman.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga