Kirjandi struktuur ja pealkiri

Oleme oma kirjutamisnõuannetes lähtunud põhimõttest “enne mõte, siis keel”. Täna vaatame, kuidas oma mõtted tervikuks siduda, need loogilises järjekorras esitada ja mida kirjandi viimase mustandi koostamisel arvesse võtta. Kolmapäeval anname mustandile lõplikku lihvi – teeme puhtandi ja siis oleme eksamiks peaaegu valmis!

Eelmisel nädalal soovitasime teha kirjandi kirjutamisest endale mõtestatud mitmeetapilise protsessi, täna oleme selle protsessi eelviimases faasis: struktuuri ülevaatamise juures. Nüüd on õige aeg kirjandi lõikude mõtted omavahel seostada. Selle protsessi jooksul võib kohendamist vajada ka lõikude järjestus. Aga enne tuleb veenduda, et oled kirjutanud kõigest, mida ülesandes nõuti. 

6. etapp
Mustandi viimistlemise lõppfaasis veendu selles, et kõik kirjutamisülesande osad oleksid kirjandis kajastatud. Selleks vaata veel kord kirjutamisülesande lahtimuugitud versiooni ja tee sealses loendis märgid nende aspektide juurde, millest oled kirjutanud. Kui mõni nõutud aspekt on kajastamata, siis on praegu veel võimalik see osa või lõik juurde kirjutada. Ühtlasi jälgi seda, et oleksid toonud näiteid ülesandes nõutud valdkondadest. 

Näite toomine tähendab, et nimetad oma väite kinnituseks autoreid, esinejaid, tekste, sündmusi vm, mis tõendavad sinu põhjenduse paikapidavust. Näiteid leiad ka eksamivihiku tekstidest ja kirjutamisülesannetele järgnevatest tsitaatidest. Kindlasti suudad neid tuua ka oma lugemuse ja kogemuse põhjal, ilukirjandusteostest, populaarteaduslikust või teaduslikust kirjandusest, reisikirjeldustest, elulooraamatutest, perioodikaväljaannetest, tele- või raadiosaadetest, kujutavast kunstist, loengutelt-esinemistelt jne. Vaata igaks juhuks veel kord ülesande tekstist, missuguste valdkondade näiteid sinult oodatakse. Näide ei pea olema esitatud tsitaadina, hoopis kindlam on seda oma sõnastuses refereerida. Sellisel juhul ei pea see olema kirjas täpselt nii, nagu algallikas oli. Samas tuleb refereerideski alati nimetada allikas, kust teadmine pärineb.

7. etapp: sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Pealkirjastamine

Kirjandi sissejuhatus tutvustab lühidalt kõike seda, mida oma arutluses käsitled. Sissejuhatuses peavad olema kontsentreeritult kajastatud kõik ülesande osad. Lähtu sissejuhatust kirjutades nendest mõtetest, mida lõikudes avasid. Just seetõttu ei olegi hea mõte sissejuhatust esimesena valmis kirjutada. Jälgi seda, et sissejuhatus ei oleks liiga üldsõnaline — mida konkreetsemalt suudad oma arutluse põhipunktid sõnastada, seda parem.

Kirjandi kokkuvõte peab esitama sinu arutluse põhilised järeldused. Kokkuvõtte aluseks võiksid olla lõikude arutluskäikude põhjal sõnastatud üldistused. Jälgi ka seda, et kokkuvõte ja sissejuhatus oleksid omavahel seotud: kokkuvõte võiks sisaldada neidsamu põhipunkte, mida sissejuhatuses nimetasid. Jälgi siiski, et sissejuhatuse ja kokkuvõtte laused ei oleks täiesti samas sõnastuses. Kokkuvõte ei tohiks ka sisaldada uusi väiteid.

Pealkirjastamine
Missugune on hea pealkiri ja kuidas selleni jõuda? Hea pealkiri …

• on seotud sisu ja arutluse põhilise mõttega;
• ei ole liiga üldsõnaline ega ka liiga kitsalt piiritletud;
• on asjalik-neutraalne nagu kirjand isegi. Emotsionaalne või liiga kujundlik pealkiri ei ole hea, sest see võib häälestada tekstis liigsele kujundlikkusele ja poeetilisusele. Seetõttu on mõttekas pealkirjastada kirjand lõplikult alles siis, kui mustand on valmis;
• on sobiva pikkusega: ei ole ühesõnaline ega ka 10-sõnaline. Pikkus ei ole kindlasti omaette kriteerium, sellest olulisem on sisu hõlmamine. Siiski on liiga lühikestel pealkirjadel oht jääda üldsõnaliseks ja liiga pikkadel oht olla vähe üldistav ja keskenduda vaid mõnele arutluse aspektile.

Ülesehituselt on kõige tavalisem ilma tegusõnata pealkiri. Lausena vormistatud, s.t tegusõna sisaldavatest pealkirjadest võiks kasutada pigem väitlauselist, kindlasti mitte hüüdlauselist pealkirja. Küsilause õigustab end vaid siis, kui arutluse põhijäreldus on võimalik selle vastusena kokku võtta. Kas-küsimused pigem ei sobi pealkirjaks, sest eeldavad konkreetset jah-ei-stiilis vastust. Kirjutamisülesanne on tavaliselt mitmekülgsem ega võimalda sellist lihtsustust.

seda võib töö käigus muuta, kas või mitu korda, ning täpsustada ja viimistleda ka kõige viimasena. Pealkiri on kirjandi visiitkaart — see peab andma lugejale teadmise ja häälestuse, millest järgnevas arutluses juttu tuleb.

8. etapp: struktuuri korrastamine
Struktuuri korrastades veendu, et

• kirjandil oleks pealkiri ja et see vastaks töö sisule. Kui kirjandil ei ole pealkirja, kaotad kohe ühe punkti. Kui pealkiri on olemas, aga see ei ole sisuga kooskõlas või on halvasti sõnastatud, võetakse seda arvesse kirjandi stiili ja vormi hindamisel;
• vajalikud struktuuriosad (sissejuhatus, 3-4 sisulõiku ja kokkuvõte) oleksid olemas ning tuleksid ka kirjandile peale vaadates selgesti esile; 
• kirjandi osad on proportsioonis, s.t seda, et mõni lõik ei oleks tunduvalt pikem või lühem kui teine. Muidugi ei ole vaja täpselt ridu lugeda, kuid kui mõni lõik on kolme rea pikkune ja teine koosneb 15 reast, siis on kirjandi osade proportsioonidega midagi korrast ära. Sel juhul pead püüdma lühikest osa täiendada, sest see ei ole eeldatavasti sisult ammendav. Pika lõigu võid mitmesse ossa jagada või kui see sisaldab kõrvalisi mõttekäike, siis mõnest osast hoopis loobuda. Seda ei tasu karta, sest kui mõni juba kirjutatud mõttekäik ei toeta teksti tervikut, on sellest rohkem kahju kui kasu.
• lõigud oleksid omavahel loogiliseks tervikuks seotud. Lõikudevahelised üleminekud ei tohi olla järsud, isegi kui iga lõik toob sisse uue mõtte. Üleminekud tuleb sõnastada nii, et lugeja saaks sinu mõttekäikude seoseid jälgida. Täpsemalt vaata siit.
• sissejuhatus annaks kirjandile raamid: mis probleemid arutlusele tulevad, mis nurga alt probleemi(de)le lähened. Sellest hoolimata ei pea sa alustama kirjutamist sissejuhatusest, vaid pigem sisulõikudest;
• kokkuvõte sisaldaks üldistust lõikude põhilistest järeldustest.

Harjutus

Siin on väike pealkirjade valik arutlevale kirjandile põlvkondadevaheliste konfliktide eelduste, põhjuste ja tagajärgede ning põlvkondlike konfliktide igikestvuse probleemi kohta. Missugune oleks hea pealkiri, mis hõlmaks kõik eespool loetletud aspektid ja annaks ühtlasi lugeja jaoks vihje probleemi võimalikule lahendusele? Vali kõige sobivam ja põhjenda oma valikut kommentaaris!

Variandid:
Põlvkonnad erinevad
Suhtesõjad
Põlvest põlve
Põlvkondadevahelised suhted
Põlvkondadevahelised konfliktid kui maailma edasi viiv jõud
Põlvkondadevahelised probleemid ja konfliktid
Uued põlvkonnad, uued konfliktid
Millest saab alguse põlvkondadevaheline konflikt?
“Siis, kui mina olin noor, siis …”
Tolerantsus vanema ja noorema generatsiooni vahel

Eksaminädalal loe kindlasti iga päev vähemalt üks arutlev tekst. Täna soovitame sulle kaht arvamuslugu: Jüri Engelbrechti kirjutist ja Tõnu Lehtsaare arutlust. Raamatusoovitusi saad näiteks eksamiks valmistujate Goodreadsi grupist “Kes loeb, see kirjutab”.

Homme saate viimase keelenõu, et selle varal ülehomme mustandi keelt viimistleda.

Külli Habicht, Ilona Tragel, Maigi Vija