Kirjutamisülesanne: mõtete visandamine
Kui oled kirjutamisülesande teksti lahti muukinud, saad hakata mõtteid koondama. Veel ei ole õige aeg hakata kirjandi esimest lauset sõnastama! Esialgu tasub kirja panna kõik mõtted, mille hulgast saad pärast valida kõige asjakohasemad. Hoia kogu aeg silma ees seesama osadeks võetud kirjutamisülesanne.
Vaatame näiteks 2017. a eksamitöö 1. variandi kirjutamisülesannet
“Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles käsitled ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsid, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. Pealkirjasta kirjand.”
Mõtete kogumiseks võid kasutada
nii, et neist oleks hea ülevaade ja et neid saaks hiljem grupeerida. Kirjutamisülesande jaoks mõtete paberile visandamine on ühtlasi hea võimalus meelde tuletada, kuidas kirjutada siis, kui klaviatuuri ja ekraani asemel on pliiats ja paber. Sa ju tead, et eksamil tuleb kirjutada sellise käekirjaga, et hindaja su teksti lugeda suudaks. Võta kirjutusvahend ja paber ning tee nagu meie siinse näite jaoks (vt mõttekaardi joonis allpool).
Mõttekaardi keskele märgi võtmesõna või -küsimus, mille leiad kirjutamisülesandest. Laienda seda sobivate märksõnade ning seostuvate mõtetega. Igast märksõnast võib omakorda hargneda uusi märksõnu, nii et valminud mõttevisand on sinu esmaste mõtete kogum.
Mõtete grupeerimine
Käsitsi tehtud mõttekaardil ei saa osi ümber tõsta, kuid on võimalik värvide või numbrite järgi ideid rühmitada. (Hea, et sul on värvilised markerid käepärast – nüüd saad neid ka kirjutamisülesande juures kasutada!) Skeemil saad pärast ära värvida need mõtted, mida hakkad mustandis lahti kirjutama, ja maha tõmmata need, millest otsustad loobuda. Lisatud joonisel on eri värvi rühmadesse koondatud mõtted, mida saab käsitleda koos.
Mõtete kogumise järel saad selgust selles, mille kohta sul midagi öelda oleks ning missuguste näidetega väiteid toetada. Esialgseid mõtteid läbi vaadates jälgi, et arutled ilukirjanduse mõju üle tänapäeva ühiskonnas ning analüüsid, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. Kogutud mõtteid rühmitades ja kriitiliselt hinnates märkad, missugused aspektid loetelus või mõistekaardil kuuluvad sisuliselt kokku. Märgi need sama värviga, tõmba neile ringid ümber või ühenda joonega. Võid kasutada ka muid seost näitavaid märke, näiteks nooli. Kokkukuuluvatest mõttekimpudest kujunevad edaspidi kirjandi lõigud.
Selles kirjutamisülesande variandis ei ole öeldud, missuguste näidetega peaksid oma arutluskäiku toetama, kuid näiteid on vaja esitada. Võimalikke vaatenurki ja näiteid pakuvad sinu enda lugemusele ja teadmistele lisaks selle ülesande tsitaadid ja alustekst(id).
Mõtete visandamiseks on ka teisi võimalusi. Kui sulle ei meeldi mõttekaarti joonistada, pane oma mõtted kirja loetelu vormis. Nagu mõttekaardil, saad ka loetelus kokkukuuluvad mõtted märkida sama värviga, nummerdada või joonega ühendada. Samal ajal võid need mõtted, mida sa kasutada ei kavatse, maha tõmmata.
Kui valmistud eksamiks iseseisvalt, mine taas Innove lehele uue harjutuse jahile! (Võid muidugi kasutada ka sama kirjutamisülesannet, mille kolmapäeval lahti muukisid. Aga miks mitte võtta uus!)
Nüüd on hea aeg täiendada oma lugemispagasit. Kui sul oma raamatut parasjagu pooleli pole, soovitame näiteks
Doris Kareva kirjutiste kogumikku “Terendused” (2019), kust saab lugeda autori inspireerivaid mõtteid elust ja kultuurist
ja
Andrus Kivirähki haaravas sõnastuses fantaasiarikast romaani “Sinine sarvedega loom” (2019), mis sobib hästi keelemeele virgutamiseks
ning
ulmekirjanduse fännidele Joel Jansi eesti oma algupärast ulmeromaani “Tondilatern” (2019).
Kohtumiseni järgmises etapis!
Maigi Vija, Külli Habicht, Ilona Tragel
Mulle pole kunagi mõistekaartide joonistamine istunud, aga kirjandeid kavandades hakkasin endalegi ootamatult kasutama loetelu. Kui esimene kord juba nii teinud olin, ei tahtnud enam selleta. Piiratud aega peab eksamil optimaalselt kasutama, konkreetne rutiin on palju abiks. Kirjutan enda omast.
Hakkasin loetelu koostama juba teema valimisel. Neljast teemast oli alati midagi, mille kohe välistasin. Teisi pidin natuke analüüsima. Tihti on tunne, et ühest teemast oskaks kirjutada küll, aga kirjutades saad põhilised mõtted paari lõiguga välja öeldud ja siis pole enam midagi teha, peaks teemat vahetama. Eksamil sellist aega pole. Seega kirjutasin endale ette teema ning panin kooloni järele kõik märksõnad, mis sellega seostusid. Kindlasti ei näinud minu loetelu nii ilus välja nagu blogipostituses, aga sisu ongi kõige tähtsam. Lisaks kirjutasin kõikide märksõnade juurde näited, mida saaksin tuua. Ma usun, et ka sellele on oluline kirjutist kavandades mõelda. Kaks teemat võivad olla huvitavad, isegi märksõnu koguneb sama palju, aga ühele ei oska näiteid tuua – ilmselgelt jääb see kõrvale. Ja teema ongi valitud! Ka märksõnad koos näidetega juba olemas. Jäänud on vaid nende grupeerimine, ebasobivate mahatõmbamine ning võibki kirjutama asuda.
Kirjandi kirjutamine on väga individuaalne, aga ajapiirang on kõigil üks. Teema valimine ja kirjutise kavandamine on üpris tehniline, seega tuleks endale sobiv meetod leida, mis oleks efektiivne ning võtaks võimalikult vähe aega, et suurem energia saaks loomingulisele osale kuluda.
Aitäh heade mõtete eest, Triin!
Kas mingi teema võiks ka kajastada, kuidas kõige paremini ÕS kasutada?
Praeguses kavas on kirjutada ÕSi kasutamisest kahe teema juures. Esiteks järgmisel kolmapäeval keelekasutuse teemal ja teisest vaatenurgast ülejärgmisel nädalal.