Kirjutamisülesanne: mustandi kirjutamise etapid

Eelmisel teisipäeval kirjutasime, kuidas kirjutamisülesande juhist lahti muukida, reedel visandasime ülesande teema mõtteid ja täna asume nende põhjal mustandit kirjutama. 

Sa ilmselt tead, et sisu eest on sul kirjandis võimalik saada teiste hindamisaspektidega võrreldes kõige rohkem punkte (25), seega tasub vaeva näha ülesande lahtimuukimise, kavandamise ja läbimõeldud kirjutamisega. Mõtle sellele, et 25 sisupunkti on kirjutamisülesande eest saadavast 60 punktist peaaegu pool. Hindamisjuhendi järgi on maksimumpunkte väärt kirjand, mille probleemikäsitlus on põhjalik, argumentatsioon väga hea, näited asjakohased ning tekst üldistusjõuline. 

Täna tutvustame sulle üht kirjutamistehnikat, mida saab kohandatud kujul kasutada ka kirjandi mustandi koostamisel. Pikema töö mustandi kirjutamisest saad lugeda siit (lk 50-52 on asjakohased ka kirjandi kirjutamiseks). Nagu mõtete visandamisel, nii võid ka mustandi kirjutamisel kasutada oma väljatöötatud tehnikat. Ka sel juhul soovitame sul siiski siit lugeda, kuidas veel saab mustandit koostada, ja kaaluda, kas mõni täna tutvustatud nipp tasuks kasutusele võtta. Palun arvesta siiski sellega, et eksamile ei ole mõtet eksperimenteerima minna: kui otsustad uut tehnikat katsetada, siis pead seda enne kindlasti harjutama.

Tänased soovitused lähtuvad kahest kirjutamise põhitõest:

Soovitame sul oma mõtted vabas vormis paberile panna ning alles hiljem üle vaadata, sõnastust kohendada ja õigekeelt kontrollida. Kui sa kirjutad kohe väga puhta teksti, siis on sul seda raske muuta, sest see tundub liiga valmis ja lõplik, et raatsiksid seda parandada.

Valmis kirjandis peavad su mõtted olema loogiliselt seostatud – moodustama tervikliku arutluse. Eksami kirjutamisülesande eesmärk ongi kirjutada arutlev kirjand (ega kirjand ilma sinuta arutle – arutleja oled ikka sina ise ;).

1. etapp
Meil on juba olemas mõttevisand  ja oleme loonud mõtete vahel esialgsed seosed (mõttekaardil osutades, loetelu rühmitades või küsimusi seostades).

• 

• 

2. etapp
Alustame mustandi kirjutamist sellega, et kirjutame oma visandatud mõtted korra läbi nii, et need võtaks paberil rohkem lause moodi kuju, aga ei seosta neid esialgu veel lõplikult.

Näiteks nii:

ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus:
• ilukirjandus on vaimne hobi, mis hoiab vaimu virge
• ilukirjanduse lugemine maandab pingeid ja stressi
• ilukirjanduse lugemine arendab ja hoiab süvenemise võimet
• ilukirjandus ühendab eri põlvkondi

3. etapp
Nüüd vaatame uuesti ülesande sõnastust. 
“.. käsitled ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsid, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. ..” Selles ülesandes ei ole öeldud, millisest žanrist näiteid tuua, niisiis saame kasutada oma näiteid, aga loomulikult ka alustekstidest leituid.

ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus:
• ilukirjandus on vaimne hobi, mis hoiab vaimu virge – kui loen, siis mõtlen asjade üle 
• ilukirjanduse lugemine maandab pingeid ja stressi – saan minna ebameeldivast tänasest kuhugi teise maailma
• ilukirjanduse lugemine arendab ja hoiab süvenemise võimet – sest kui lugeda kogu aeg mingeid juppe sotsiaalmeediast, siis on raske isegi õpiku teksti süveneda
• ilukirjandus ühendab eri põlvkondi – näiteks kui loen vanaemaga sama raamatut, (miks mitte Kivirähu Sinist sarvedega), siis ma saan temaga sellest rääkida, aga LoList ei tea ta midagi

4. etapp
Järgmisena sõnastame laused ja hakkame neid ühendama. Selle käigus kontrollime, kas näited sobivad väidetega. 
Ühe põhjalikult läbimõeldud väite ja ühe või mitme näite põhjal kujuneb kirjandis lõik, mis sisaldab väljaarendatud terviklikku mõtet. Lõik on teksti sisuliselt ja vormiliselt terviklik koostisosa, mis võib alata põhilise väitega või võib sellega lõppeda. Näite avamiseks ja põhjendamiseks võib vaja minna mitmelauselist selgitust. Niisiis, lisaks väitele ja näidetele on lõigus ka sinu selgitused ja järeldus(ed) või üldistus(ed). Tähtis on, et kõik lõigu laused oleksid omavahel sisult seotud. Nii saab lugeja aru, et suudad esitada oma mõtteid loogilises järjestuses, nagu on arutlevas kirjandis oodatud.

Vaatame üle ka mõtete esitamise järjestuse. Kas arutluskäik selle lõigu sees edeneb loogiliselt? Ebaloogilisuste leidmise korral muudame lausete järjestust. Kas ühes lõigus on liiga palju erinevaid mõtteid, mille seosed ei tule esile? Vaatame näidet uuesti selle pilguga!

Ilukirjanduse lugemine on hobi mis hoiab inimest vaimselt vormis. Neil inimestel kes ilukirjandust loevad on üksteisega alati midagi rääkida. Ka siis kui lugejad on erinevatest põlvkondadest ja miksmitte ka eri rahvusetest. Näiteks praegu loeme samat raamatut – Kivirähu romaani Sinine sarvedega loom – mida mu vanaema loeb ja ma saan temaga sellest raamatust rääkida. Arvutimäng LoList ei tea ta näiteks mitte midagi. Inimene on sotsiaalne loom – suhtlemine teiste omasugustega on talle eluliselt vajalik. Suhtlemine aitab säilitada inimeste vahelisi suhteid ja vahetada vajalikku informatsiooni, mis võimaldab teha elus valikuid ja otsuseid. Informatsioonihankimiseks on eri viise nagu ajakirjandus, televisioon, sotsiaal meedia, vahetud kontaktid. Suhtlemiseks on meil olemas keel. keel on ka see vahend, mis meile kirjanduslike mõtteid vahendab. Ilukirjanduse keel ei ole lihtsalt nii sama suhtluskeel – see on enamasti keel, mille tarbimine valmistab naudingut, maandab stressi ja aitab meil süveneda asjade olemusse. Ilukirjanduse lugemine aitab meil jätta karmi reaalsuse ja elada raamatu sündmustes. Näiteks mineviku Eestis, kus on Kivirähul tegevus.

5. etapp
Selles etapis on õige aeg loobuda mõnest mõttekäigust, mida ehk ei õnnestunud piisavalt selgelt argumenteerida või mille ilmestamiseks ei leidunud häid näiteid. Vaatame kriitilise pilguga, kas kõik mõttekäigud on lõigu peamise mõttega seotud. Kui mitte – loobume neist ja lõplik tekst saab ühtlasem.

Ilukirjanduse lugemine on hobi mis hoiab inimest vaimselt vormis. Neil inimestel kes ilukirjandust loevad on üksteisega alati midagi rääkida. Ka siis kui lugejad on erinevatest põlvkondadest ja miksmitte ka eri rahvusetest. Näiteks praegu loeme samat raamatut – Kivirähu romaani Sinine sarvedega loom – mida mu vanaema loeb ja ma saan temaga sellest raamatust rääkida. Arvutimäng LoList ei tea ta näiteks mitte midagi. Inimene on sotsiaalne loom – suhtlemine teiste omasugustega on talle eluliselt vajalik. Suhtlemine aitab säilitada inimeste vahelisi suhteid ja vahetada vajalikku informatsiooni, mis võimaldab teha elus valikuid ja otsuseid. Informatsioonihankimiseks on eri viise nagu ajakirjandus, televisioon, sotsiaal meedia, vahetud kontaktid. Suhtlemiseks on meil olemas keel. keel on ka see vahend, mis meile kirjanduslike mõtteid vahendab. Ilukirjanduse keel ei ole lihtsalt nii sama suhtluskeel – see on enamasti keel, mille tarbimine valmistab naudingut, maandab stressi ja aitab meil süveneda asjade olemusse. Ilukirjanduse lugemine aitab meil jätta karmi reaalsuse ja elada raamatu sündmustes. Näiteks mineviku Eestis, kus on Kivirähul tegevus.

Näidet lugedes panid kindlasti tähele, et õigekeelele ei olnud tähelepanu pööratud. Sa nägid, kuidas võib selles etapis kirjutada: õigekeelsusele keskendumine ei tohi mõtete kirjapanekut takistada. Kui kohe valmib puhas tekst, mille sõnastamisega oled palju vaeva näinud, siis ei raatsi sa oma teksti muuta ega selle osadest loobuda.  

Tänase soovituse võib kokku võtta nii: tee kirjandi kirjutamisest endale mõtestatud mitmeetapiline protsess.

Mustandi üks lõik ongi nüüd valmis selleks, et asuda järgmises etapis selle sõnastust üle vaatama ja keelt kohendama ning selles esitatud mõtteid teiste lõikudega seostama. Mustandi koostamise järgmistest etappidest loe järgmisel nädalal. Siis näed ka tänast näitelõiku keeleliselt õige ja puhta tekstina.

Homme kirjutame, kuidas struktureerida lugemisülesande vastust. Täna aga aita meil kirjutamisülesande viimast teemat paremini sisustada, teeme seda just sinu vajaduste järgi! Selleks palun vasta anonüümselt neljale lühikesele küsimusele oma mustandi kirjutamise harjumuste kohta. Küsimustik on siin.
Tulemused:
73 vastuse tulemused on sellised: Mõtete visandamise tehnikaid kasutab valdav enamik vastajatest – 85 % (62 vastajat). Kõige levinum on mõttekaart (60%, st 37 vastajat 61st), aga loetelu ei jää palju maha (33%, 20 vastajat). Ainult üks vastaja on märkinud, et kasutab küsimusi ning mõned kasutavad eri tehnikaid. Soovitame küsimusi mõtete visandamisel julgemalt kasutada! Küsimusele: Kas sinu mustandis on palju parandusi ja ümbertõsteid? vastas “jah” 73% ehk 53 vastajat.

Ilona Tragel, Külli Habicht, Maigi Vija