Lugemisülesande vastus

Kui kirjutamisülesande vastusena oodatakse arutlevat lühikirjandit ja see tekstiliik on kõigile tuttavam, sest selle ülesehitust õpetatakse koolis rohkem, siis lugemisülesande juures võib tekkida küsimus, missugune peab olema selle oodatav vastus. Täna räägimegi lugemisülesande vastuse ülesehitusest ja toome paar näidet õnnestunud vastuste kohta.

Nagu oleme varemgi rõhutanud, algab kõik ülesandest ja selle sõnastusest. Esmalt süvene sellesse, mida ülesandes küsitakse. Seejärel otsi tekstist sobivad vastused ja pane need oma sõnastuses (refereerivalt) kirja.

Nii annab ülesanne sulle ühtlasi ette vastuse struktuuri, mida saad järgida ka teksti lõikudeks liigendamisel.

Näiteks 2018. aasta eksamitöö 1. variandi (ilukirjandustekst, katke Mihkel Muti romaanist „Eesti ümberlõikaja“, leiad selle siit) 1. kirjutamisülesanne oli „Kirjelda lühidalt, kuidas minategelane endasse suhtub. Kinnita vastust 2 tsitaadiga tekstist. (10 punkti)“

Vastuses saab nimetada kõiki tekstist järeldatavaid enesesse suhtumise aspekte: minategelane väärtustab ennast; ei ole iseenda ja oma eluga rahul; on enesekriitiline, eneseirooniline; tajub oma võimalusi adekvaatselt; on teadlik enda nõrkustest; tajub oma rahvuslikku identiteeti. Vastuses on eeldatud vähemalt ühe üldistuse tegemist ja kahe sobiva tsitaadi leidmist tekstist.

Järgnev lühike ja asjalik vastus täidab need nõuded ja hinnati maksimumpunktidega.

Minategelane suhtub endasse ausalt, vahetult ja objektiivselt. Tegelane mõistab enda nõrkusi. Ta tunnistab endale julgelt, kui midagi ei toimi, ja oskab kriitiliselt olukorda hinnates leida lahendusi. Sellele viitavad tsitaadid: „Ma polnud naiivne ja mõistsin, et kõik need unesõppimised ja kiirkursused, mis lubavad keele mõne nädalaga selgeks teha, on inimeste lollitamiseks ja neilt raha välja petmiseks“ ning „olin teadlik oma meetodi nõrkusest.“

Lugemisülesanded ei pruugi aga olla sarnased — küsida võib teksti eri aspektide kohta. Osa küsimusi eeldab näiteks seoste loomist teksti eri osadest loetu vahel; teine osa teatud hulga nähtuste, väidete või näidete nimetamist; kolmas osa ise põhjendamist ja oma hinnangu andmist. Siinkohal on hea meelde tuletada lugemisülesande osadeks jagamise ja vastuseks sobivate kohtade “värvimise” soovitust, mille andsime eelmisel nädalal.

Lugemisülesandele vastamiseks ei ole seega üht kindlat formaati. Pea siiski meeles, et see ei ole lühikirjand. Sellele ei ole vaja sissejuhatust, kokkuvõtet, oma väiteid ega näiteid. Lugemisülesande vastus peab lähtuma alustekstist ja ülesannetest. Vastuse meelevaldset laiendamist ja oma kogemuse nimetamist ei oodata, see pigem langetab hinnet. Vasta konkreetselt, asjalikult ja korrektses sõnastuses.

Lugemisülesanded jagunevad 10- ja 15-punktilisteks. Siin võta arvesse, et 15-punktiline ülesanne eeldab pikemat ja põhjalikumat vastust kui 10-punktiline ülesanne. Vastuse optimaalne pikkus on 50‒100 sõna. See võib olla ka natuke pikem või lühem, kui on sisult ammendav. Seega keskendu vastuse sisule, vormile ja õigekirjale, ära kuluta aega sõnade kokkulugemisele. Pane tähele, et õigekirja hinnatakse igas lugemisülesandes eraldi. Kui su vastuses ei ole õigekeelsusvigu, saad lugemisülesande õigekeelsuse aspekti eest 2 punkti. Kui teed 1‒2 õigekeelsusviga, siis saad 1 punkti, ja kui teed 3 või rohkem õigekeelsusviga, siis sa punkte ei saa. Niisiis võid sa ka täiusliku sisu korral kaotada iga ülesande eest 1 või 2 punkti, kui vastuse õigekeelsusele tähelepanu ei pööra.

Kui ülesandes on küsitud mitut aspekti, näiteks kuut fakti või eelist, viit näidet, nelja väidet, kolme põhjust, siis võid vastuses kasutada ka loetelu. Loetelu võib olla nummerdatud, kuid parem on siduda see määrsõnade esiteks, teiseks, kolmandaks … abil tekstiks. (Vt järgnevat näidet.) Nii on sul endal lihtne jälgida, et kõik nõutud aspektid oleksid esile toodud. Ka hindajal on sel juhul vastuse ülesehitusest selge ülevaade. Loetelu kasutades jälgi siiski, et vastus ei oleks kirjutatud vaid märksõnadena. Tekstist leitud aspektid tuleb sul oma sõnastuses lauseteks siduda, sest lugemisülesande vastuseks oodatakse seotud ja vajaduse korral lõikudeks või loenditeks liigendatud teksti, mis lähtub otseselt ülesandes sõnastatud küsimustest (vt järgmine näide). Seda saad teha tekstis selgitavaid, seostavaid ja refereerivaid väljendeid kasutades, nt autor on kujutanud …, tegelane lähtub sellest …, võrreldes teksti(de)s esitatud seisukohti, tekstist/näidetest järeldub, et …, eelnevat kokku võttes, teksti autori sõnul. Hindajale jätab hea mulje selgelt ja ülesande sõnastuse loogika järgi liigendatud vastus.

 Siin selle kohta üks väga hea vastuse näide 2019. aasta eksamitöö 4. variandist, kus oli ülesanne „Põhjenda mõlemale artiklile tuginedes, miks on tavaline auto  inimesele parem võrreldes robotautoga. Too välja 6 eelist. (15 punkti)“ 

Vastus:

Võrreldes robotautot ja tavalist autot, saab mõlemal nimetada oma plusse ja miinuseid. Tavalisel autol on robotauto ees siiski eelised, mõeldes just inimesele.
Esiteks, tavaliste autode juhtimisega kaasnevad transpordivaldkonnas töökohad juhtimisõigusega inimestele, kuid robotauto juhtimiseks autojuhti vaja pole.
Teiseks, tavaliste autodega on tööle ja koju sõitmine juhi enda aeg, sest liiklus nõuab tähelepanu. Robotautode tulekuga võivad seevastu tööpäevad pikeneda, sest ka tööle ja töölt koju sõitmise ajal võib tööandja nõuda töö tegemist.
Kolmandaks, tavaline auto tagab juhile rohkem privaatsust, samal ajal kui robotautod on kergemini positsioneeritavad. Nii on võimalik saada pidev ülevaade sellest, kus auto ja selle omanik parasjagu viibivad.
Neljandaks, tavalisi autosid ei ole võimalik omaniku teadmata  pahatahtlikel eesmärkidel kasutada. Isesõitev auto seevastu on keerukas tehnoloogiline objekt, mida on raske veavabalt luua. See loob võimaluse auto oma valdusse „häkkida“.
Viiendaks, tavalise auto puhul on juhil võimalik ise otsuseid langetada, juhtimine nõuab inimeselt vastutust ja kontrolli. Näiteks võib juht teha ennast ja kaasliiklejaid säästvaid otsuseid käigupealt. Robotauto käitub vaid nii, nagu ta on programmeeritud.
Kuuendaks, tavalise auto juhtimine nõuab ja arendab võimeid ja oskusi, nagu reageerimisvõime, tajumisvõime, probleemide lahendamise võime, teistega arvestamise võime, analüüsivõime, tehniliste seadmete parandamise oskus. Robotauto omanik neid võimeid ja oskusi ei vaja ja see muudab inimese lõppkokkuvõttes abitumaks.

Vastus on sisult täpne ja põhjalik, vajalikud aspektid on loogiliselt järjestatud ja arusaadavalt põhjendatud.

Ja nüüd otsi jälle endale varasematest eksamitöödest üks lugemisülesanne. Esiteks tutvu alustekstiga, selle ülesehituse loogikaga, tee märkmeid ja märgi värvilise markeriga vastamiseks sobivad mõtted. Seejärel koosta tänase soovituse põhjal vastused. Ära unusta, et eksamil kirjutad käsitsi — tee nii ka harjutades! Kui võimalik, siis homsete soovituste järgi harjutamiseks hangi endale trüki-ÕS — see õigekeelsussõnaraamatu väljaanne, mida sa eksamilgi kasutad. Homseni!

Külli Habicht, Ilona Tragel, Maigi Vija

Vasta

  1. Toodud näitevastuses on üle kahesaja sõna – kas see on tõesti normaalpikkus, mille eest võib saada maksimumpunktid? Ka teistes eelmiste aastate vastustes olen tähele pannud, et vastused kipuvad pigem julgelt üle 100 sõna piiri minema ning ikkagi pole selle eest punkte maha võetud. Äkki peaks siis juba juhendis soovitava vahemiku ära muutma?

  2. 200-sõnaline vastus ei ole lugemisülesande puhul siiski normaalpikkus, aga optimaalsest määrast pikemaid vastuseid, mis vastavad ülesandele, on täpsed, põhjalikud ja loogilised, hinnatakse maksimumpunktidega. Vastuse pikkuse eest punkte maha ei võeta, oluline on sisu.
    Siin toodud näitevastused on teadlikult valitud nii, et üks on keskmisest lühem ja teine pikem, kuid mõlemad on igati hästi õnnestunud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga