Meie kirjandid 2022. Esimene: Teadlik teadmatu tarbimine

Nele Novek

Tänapäeval on igaüks rohkem või vähem teadlik tarbija. Tarbida saab kõike: toitu, riideid, ravimeid, kultuuri, energiat. Inimestele meeldib mõtelda, et oma valikutes ollakse vabad – ning tavaliselt see nii ongi –, ent ette võib tulla ka meist sõltumatuid force majeure’iga võrreldavaid tegureid, mis võivad inimkonna hoolikalt planeeritud tarbimisharjumused uppi lüüa.

Viimase kahe kuu jooksul on väga selgelt inimeste tarbimisharjumusi kujundanud nende poliitilised ja moraalsed tõekspidamised. Vene–Ukraina sõja valguses on nii poed kui ka üksikisikud hakanud boikoteerima Venemaa ja Valgevene ettevõtteid ning neis riikides toodetud kaupu, aga ka firmasid, mis pole senini sealselt turult lahkunud. Nii sattus inimeste pahameele alla näiteks Nestlé, kes veel kuu aega pärast sõja puhkemist rahumeelselt Venemaal tegutses. Lõpuks otsustas korporatsioon siiski suure osa oma toodetest agressorriigi turult eemaldada, mis näitab, et inimeste hukkamõist ja seetõttu muutuvad tarbimismustrid oleksid hakanud firmat ennast negatiivselt mõjutama. Sama korporatsioon on rahva kriitika alla sattunud ka varem, kui tuli ilmsiks, et arengumaades jagati imetavatele naistele tasuta piimasegunäidiseid, mille kasutama hakkamine tähendas niigi vaesele perele veel suuremaid väljaminekuid, sest ühel hetkel said kingiks saadud segud otsa ja naiste keha enam piima toota ei suutnud. Vale lahjendamine ning halva kvaliteediga joogivesi põhjustas aga kümnete tuhandete imikute surma. Sellised skandaalid on sundinud teadlikumat tarbijat juba varem Nestlé kaubamärki boikoteerima.

Alati ei pruugi tarbija oma valikutes aga teadlik või vaba olla. Palju sõltub inimese rahalisest suutlikkusest ja sellest, mida on üldse võimalik tarbida. Keskajal ning varauusajal olid näljahädad Euroopas tavaline nähtus. Kriise võisid põhjustada nii kliimamuutused, sõjad kui taimehaigused. Kaasa ei aidanud ka tõsiasi, et nisu, peamine põllukultuur, oli igasugustele välismõjudele väga tundlik. Näljahädadest saadi võitu alles siis, kui inimesed oma tarbimisharjumusi muutsid ning toidulauale kartuli tõid – see taim on ebasoodsale kliimale ja haigustele palju vastupidavam. Seejuures ei olnud oluline, kas inimestele kartul üldse maitses – oli seda mitmel pool pikalt ju hoopis ilutaime ja loomasöödana kasutatud –, vaid otsus tuli langetada olude sunnil. Sajandeid tagasi tehtud tarbimisvalikud on nüüdseks kinnistunud ning kartulil on oluline koht paljude maailma elanike toidulaual.

Mõnel juhul on keeruline vahet teha, kas otsus midagi tarbida on tulnud inimese teadlikkusest või teadmatusest. Juba üle kümne aasta on maailmas käinud diskussioon MMS-i ehk kloordioksiidi lahuse kasulikkuse üle. Selle imelahusega pidavat saama ravida pea kõike, näiteks vähki ja kroonviirust. Küsitava väärtusega uuringute, artiklite ja raamatute tõttu on kloorijoojate hulk ka Eestis olnud mitme tuhande pealine, kusjuures inimestele ongi jäänud mulje, et nad langetavad oma tarbimisvalikud teadlikult ja teaduspõhiselt. Siin mängib otsuste tegemisel rolli tõenäoliselt ka lihtsalt usaldamatus tänapäevase meditsiinisüsteemi vastu, mis võib olla seotud nii inimese religioossete vaadete kui ka isikliku negatiivse kogemusega. Mõne jaoks võib tegu olla viimase õlekõrrega, kui kõik teadusliku taustaga meetodid on järele proovitud. Tihti puudub neil inimestel oskus loetusse allikakriitiliselt suhtuda ning usutakse seda, mis kõlab ilusana. 

Inimesed arvavad sageli, et langetavad oma tarbimisvalikud teadlikult. Tihti on neil õigus, näiteks on igaühel vastavalt oma võimalustele vabadus mingi firma või riigi toodangut mitte osta. Samas võib see teadlikkus olla ka vaid näiline ja inimesed takerduvad ilusalt kõlavate, ent küsitava väärtusega tarbimismustrite võrku. Mõnel juhul on vääramatud jõud aga valiku langetamise õiguse endale haaranud ja otsus tuleb teha selle põhjal, mida on parasjagu mõistlik ja võimalik tarbida.

Mõttevisand

Kolmas teema:
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, mis mõjutab inimesi tarbimisharjumuste kujundamisel. Too näiteid meediast ja/või dokumentaalfilmidest ja/või ajaloost ja/või tänapäeva ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.

Nele on meie instituudi eesti keele eriala bakalaureuseastme teise aasta üliõpilane. Ta on olnud kaks aastat riigieksami ettevalmistuskursusel rühmajuhendaja. Nele eelmise aasta kirjandit saab lugeda siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga