Meie kirjandid 2023. Esimene: Mässumeelsuse ennustamatud mõjud
Nele Novek
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid mässumeelsuse rolli ühiskonna arengus. Too näiteid kirjandusest ja/või kujutavast kunstist ja/või muusikast ja/või ajaloost ja/või tänapäevast. Pealkirjasta kirjand.
Õiglustunne on keskne osa inimeseks olemisest. Kui kellegi õiglustunnet riivata, võib temas tekkida mässumeelsus. Sarnase mässumeelega inimestel on aga jõud oma tegudega ühiskonda ümber kujundada. Seejuures on nende valida vahendid, millega oma rahulolematust väljendada, ent tagajärgi ennustada ei suuda keegi, mistõttu võivad ka ühiskonnas vallanduvad muutused järgida mässajate plaani või sellest märkimisväärselt kõrvale kalduda.
Õiglustunde kadumine ning mässumeelsus ei teki tühjast kohast. Inimesi muudab rahulolematuks tunne, et nendega käitutakse ebaõiglaselt ning valitsus olukorra parandamiseks ja hea elukvaliteedi tagamiseks vajalikke samme ei astu. Nii viisid majanduskriis, sõjaline ebaedu ja võimude saamatus olukorraga toimetulekul monarhia kukutamiseni Prantsusmaal 18. sajandi lõpus ning Venemaal 1917. aastal, kusjuures Vene veebruarirevolutsiooni järel võimule saanud Ajutise Valitsuse kukutasid veel sama aasta oktoobris enamlased, pannes aluse hilisemale Nõukogude Liidule. Mõlemad revolutsioonid muutsid senist ühiskonnakorraldust tundmatuseni, kusjuures mitte ainult ühes riigis ja lühikese ajaperioodi jooksul, vaid mõjutasid tegelikult erinevate ühiskondade arengut kogu maailmas.
Vägivallana väljenduv mässumeelsus ei pruugi ühiskonnas siiski alati suurte muudatusteni viia. Või toimuvad arengud hoopis vastuhakanutele soovimatus suunas. 1343–45. aastal toimunud jüriöö ülestõusu täpseid eesmärke ei teata, ent ilmselt taotlesid mässajad – peamiselt Eesti talupojad – muuhulgas võõrvõimu alt vabanemist. Läks aga teatavasti vastupidi. Lõppkokkuvõttes aitas talupoegade mässumeelsus kinnistada hoopis Saksa ordu positsiooni ja seeläbi feodalistlikku ühiskonnakorraldust. Talupoegade endi raske elu jätkus. Ülestõusu positiivne mõju avaldus alles sajandeid hiljem, kui tänu Eduard Bornhöhe “Tasujale” sai jüriöö ülestõusu temaatikast oluline osa eestlaste rahvuslikust identiteedist.
Ühiskonna murekohtadele tähelepanu juhtimiseks ei pea siiski alati jõudu ja vägivalda kasutama. Sageli väljendatakse mässumeelsust erinevate kunstivormide, näiteks muusika vahendusel. Vene punkansambel Pussy Riot sai esimest korda rahvusvahelise tähelepanu osaliseks 2012. aastal, kui püüdis ühes Moskva kirikus Putini-vastast laulu esitada. Ka 2018. aastal saadi suurde pilti, kui jalgpalli maailmameistrivõistlustel väljakule joosti ning sellega poliitvabadust nõuti. Suurt muutust kumbki aktsioon Vene ühiskonnas kaasa ei toonud – korda rikkunud bändiliikmed vahistati, nende nõudmisi ignoreeriti. Küll aga tõmbas naiste aktsioon nii oma koduriigi elanike kui ka välismaalaste tähelepanu Venemaal valitsevale poliitilisele ebaõiglusele. Taolised rahumeelsed mässumeelsust väljendavad ettevõtmised võivad ehk tulemusi anda siis, kui need toimuksid pidevalt ning hoiaksid seega ühiskonda mugavustsooni langemast.
Mässumeelsusel on läbi ajaloo olnud võime ühiskonda muuta. Mõnikord on tulemused kiired ning vaid mõne päeva või kuuga suudetakse senine ühiskonnakorraldus näiteks uue valitsemisvormi kehtestamisega täiesti pea peale pöörata. Mõnel juhul, tihti rahumeelsemate meeleavaldusvormide puhul, on tagajärjed aga tagasihoidlikumad, mistõttu tuleks ühiskonnas õiglustunde rahuldamiseks ja arengu tekitamiseks mässumeelseid aktsioone katkematult korrata. On võimalik, et rahulolematuse väljendamine ei muuda mässajate endi jaoks midagi, ent tagajärjed avalduvad veidi teises võtmes hoopis sadu aastaid hiljem, saades osaks kunagiste mässajate järeltulijate identiteedist ja ühiskonnast.
