Minu eesti keele õppimise kogemus
4. aprillil korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mitmekeelsuse keskus vestlusringi kodukeele toetamisest uue hariduskorralduse taustal. Kõik huvilised on oodatud sündmusega veebis liituma, selleks palume registreeruda. Vestlusring on osa 2025. aasta veebruaris loodud mitmekeelsuse keskuse avaüritusest.
Huining Liu
Alustasin oma eesti keele õpinguid Hiinas. Mõnd vähem tuntud keelt õppida soovides puutusin kokku eesti keelega ja nii algas mu kõige muljetavaldavam kogemus selle imelise keele ja seda kõneleva maaga.
Olles emakeelena hiina keele kõneleja, ainukeseks varem õpitud võõrkeeleks inglise keel, tundus eesti keel mulle alguses lihtsalt hirmus raske. Kuigi peamine raskus seisneb sõnavaras ja grammatikas, oli hääldus mu esimene väljakutse. Eesti keele hääldusel on üks suur pluss – kui teatakse, kuidas eri häälikuid hääldada, siis pole ka sõnadega suurt probleemi. See erineb inglise keelest ja hieroglüüfe kasutavast hiina keelest. Ent eesti keeles on paar häälikut, mis on küll olemas mõnes teises, aga mitte hiina ega inglise keeles, eriti “õ” ja “r”. Väldete eristamine ja kasutamine oli samuti raske. Mäletan, et kui alguses oli keerukas eesti keelt õigesti hääldada, siis kuulasin palju ja matkisin kuuldut. Nüüd oskan küll arusaadavalt kõnelda, kuid “r” on seniajani mulle üks raskemaid häälikuid.
Sõnavara oli raske sõnamoodustuse ja -muutmise poolest. Kuigi eesti keeles on suhteliselt palju inglise keelest laenatud sõnu, leidsin keelte vahel vähe sarnasusi. Kuna hiina keeles morfoloogilised muutused puuduvad, samuti ei ole kuigi palju muutevorme inglise keeles, olin eesti keele rikaste muutevormide peale tõsiselt ehmunud. Kuigi eesti keeles on vormide muutmisel reeglid, leidub ometi palju erandeid, seega nõudis sõnade meeldejätmine suurt pingutust. Mis puutub keele struktuuri, siis olid peamisteks väljakutseteks muutevormid. Varasematest keeleõppekogemustest leitud sarnasused olid väga piiratud, ühe kindla reegli puudumise tõttu polnud õppimiseks head varianti peale kordamise ja harjutamise. Mind ajab siiani vahel segadusse, kus missugust sõnavormi kasutatakse, nt aluse ja sihitise käänded, ning mis on mõnede sõnade rektsioonid.
Kui alguses tundus eesti keele õppimine mulle liiga raske, siis sain kõvasti vaeva nähes lõpuks mingil määral struktuurist aru. Samuti tuletasin ise mõned põhilised reeglid, enne, kui neid meile õpetati. See tekitas minus huvi eesti keelt edasi õppida. See oli vist ka põhjus, miks ma hakkasin esimest korda keeleteaduse vastu huvi tundma.
Kuigi mul olid alguses kuulamismaterjalid ja sain õpetajaga tunnis eesti keeles suhelda, oli minu kuulamis- ja rääkimisoskus harjutusvõimaluste ja keelekeskkonna puudumise tõttu väga napp. Seepärast olin esimest korda Eestisse sattudes väga keerulises olukorras. Harjumatus kultuuriga muutis asjad keerulisemaks. Samal ajal oli hirm, et tekitan palju valesti mõistmisi, mis sundis mind alguses peamiselt inglise keelt kasutama. Vajadusest harjutada ja kangest soovist eesti keelt hästi rääkima õppida hakkasin inimestega palju rohkem ja aktiivsemalt eesti keeles suhtlema. Vigu esines ikka, aga minu üllatuseks oli enamik eestlasi väga kannatlikud, mõned isegi parandasid minu keelekasutust. Tänu sellele sain omas tempos mõtteid väljendada ja keelt harjutada. Et keeleoskust arendada, hakkasin ka eesti ajakirjandust ja romaane lugema, kuna varem olid mu peamiseks kirjalikuks sisendiks olnud õpikutekstid. Alguses oli kohutavalt palju tundmatuid sõnu, mis tekitas pettumust, aga siis pingutasin, et neid õppida. Pidev lugemine ja harjutamine arendas mu keeleoskust märkimisväärselt kiiresti. Ka varem raskeks peetud grammatika ja sõnavara on argipäevases harjutamises ja lugemistes tasapisi ära õpitud.
Nüüd õpin eestikeelsel õppekaval, mis on ka mu lemmik. Kasutan inimestega vesteldes iga päev eesti keelt. Keelt õppides armun üha enam sellesse keelde ja maasse. Sellel maal viibides ei ole ma saanud mitte ainult küllalt palju teadmisi, vaid ka kohtunud ja saanud tuttavaks paljude väga toredate inimestega, kes aitavad keele õppimist veel põnevamaks muuta. Pean tunnistama, et mu keeleoskus on ikka puudulik, vahel teen ikka vigu, mõnikord ununevad õige grammatika ja sõnad. Kindlasti on veel palju arenemisruumi, aga vigade tegemist ja eesti keele kasutamist ma enam ei karda, sest keeleoskus ju areneb harjutamise ja vigade kaudu.
Huining Liu on keeleteaduse magistrant.
