Miks ma koostan õpilasvõistluste ülesandeid?

Külli Prillop

Lihtne, aga mitte päris aus vastus pealkirjas esitatud küsimusele oleks, et soovin tekitada huvi keeleteaduse vastu ja tutvustada õpilastele teemasid, mille käsitlemiseks koolitunnis ei jää aega. Tegelik põhjus pole nii lühidalt väljendatav.
Oma ülikooliõpingute ajal juurdlesin sageli selle üle, miks sisult kõige huvitavamad loengud ei vasta hea loengu standarditele: tihtipeale puudus neil selge struktuur, arutelud sündisid vaid tudengite vabast tahtest, õppejõu mõte läks ühtepuhku rändama. No näiteks korrelatsioonianalüüsi juurest tõdemuseni, et dogmaatilisusega kaasneb sallimatus. 
Kas need targad inimesed kogu oma tarkuse juures siis tõesti ei suutnud ära õppida elementaarseid õpetamisnippe, mis vähem huvitavate loengute pidajaile olid ometi kõigiti jõukohased? Või nad lihtsalt ei pidanud seda oluliseks? Või on ebastandardsus uudsete ideede ja üllatavate teemaarenduste tekkimise eelduseks? 
Nüüd, 25 aastat hiljem, tasub õppejõul oma mõtterännakutega ettevaatlikum olla. Tagasiside küsimused, millele tudeng loengukursuse lõppedes peab vastama, kinnitavad, et tulemuslik õppejõud lähtub õpiväljundeist, meelitab kõik tudengid õpitava üle arutlema, koostab eksamiküsimused vastavalt loengul räägitule jne. Keset loengut pähe kargavad uitmõtted sellesse ideaali ei mahu. 
Minu uitmõtted on leidnud omale alternatiivse väljapääsu õpilasvõistluste ülesannetes, viimati tänavu aprillis, mil korraldasin TÜ teaduskooli initsiatiivil 6.–9. klassi õpilastele veebiviktoriini „Salakeel“. Teaduskool tegeles tehnilise poole, auhindade ja diplomitega, ülesandeid aitasid mõelda Külli Habicht, Riina Reinsalu, Ann Siiman ja Maigi Vija.
Eesmärgiks oli luua kooli emakeeleharjutustest erinevaid ülesandeid, mille lahendaja peaks mõtlema nii, nagu mõtleb oma eriala edasi viiv teadlane. Arvan, et see sisaldab vähemalt kolme komponenti. Esiteks on vaja taustainfo leidmise oskust, teiseks uitmõtete mõtlemise oskust, st võimet luua ebatavalisi seoseid. Kolmandaks läheb tarvis suutlikkust hüljata juurdunud lahendusviisid. Kes oma arust valdab tõde, loobub ju otsimast ega taha enam teistsuguseid arvamusi kuulata. Lõpuks jääb ta teaduses vaid kõrvaltvaatajaks, kurvemal juhul teistele järele vaatajaks.
Siinkohal peaks vist hoiatama, et teadlase moodi mõtlemisest võib sõltuvussegi jääda.

„Salakeele“ ülesandeid saab igaüks katsetada TÜ teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Siia lisan vaid kaks lühikest näidet. Neist esimesele andis õige vastuse 426 õpilast, teisele 174. Kokku oli viktoriinil osalejaid üle 800 ja kõik 15 ülesannet lahendas õigesti ära 7 õpilast.

1. ülesanne
1781. aastal ilmus esimene eestikeelne kokaraamat. See oli tõlgitud rootsi keelest ja mõeldud eelkõige mõisates teenivatele eestlastest kokkadele.
Kokaraamatu retsept number 839 õpetab tegema lumemoosi. Vaata seda retsepti vana kirjakeele korpusest.
Tänapäeval nimetatakse lumemoosi ühe teise liitsõnaga. Millisega?

2. ülesanne
Eesti keeles saab paljudest sõnadest moodustada lühikese mitmusevormi, näiteks õnnelikkudes ehk õnnelikes, tubasid ehk tube, jalgadele ehk jalgele. Sageli on niisugused vormid küll võimalikud ja lubatud, aga tegelikus keeles neid pigem ei kasutata. Vaevalt et keegi ütleks kassidele asemel kassele, tarkadel asemel targul või majadeks asemel majuks.
Järgnevas lauses on üks kahetähenduslik sõna, mis lisaks sellele tähendusele, mis tal on antud lauses, võiks olla ka lühikese mitmuse vorm hoopis ühest teisest sõnast. Kirjuta see sõna, mille mitmusevormiga oleks tegu, ainsuse nimetavas käändes.
Abiks on Sõnaveeb.

Kui inimesel on kümme ametit, siis ajul kümme tuhat.

Külli Prillop on eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti fonoloogia teadur.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga