Kriisi leevendamine selge sõnumi abil

Riina Reinsalu

Eriolukorra ootamatu kehtestamine ja seejärel järkjärguline loobumine piirangutest on tekitanud hulgaliselt küsimusi. Kuigi öeldakse, et üks rumal mõistab rohkem küsida kui üheksa tarka vastata, oleneb küsimuste hulk siiski ka vastusest.

Koroonakriisi alguses otsustati koondada eri riigiametitele esitatavad korduvad küsimused ja nende vastused kriis.ee lehele. Et küsija saaks vajaliku info kiiresti ja kerge vaevaga kätte, oli tähtis sõnastada vastused võimalikult selgelt. Sel eesmärgil moodustatigi vabatahtlikest keelespetsialistidest tiim, kuhu kuulub nii selge keele nõustajaid, keeletoimetajaid kui ka muid keeleasjatundjaid. Kuna õppejõutöö kõrvalt teen väikestviisi ka keeletoimetamistööd (muidu oleks mul raske ka meie instituudi keelehooldesuuna aineid õpetada), siis olin meeleldi nõus tiimi kuuluma ning nn tagaliinitöötajana tund aega päevas reisimise ja dokumentide rubriigi toimetamisele pühenduma.

Milles töö seisneb?

Toon ühe näite ja kommenteerin tehtud muudatusi.

Algne tekst	Muudetud tekst
Pealkiri Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?	Pealkiri Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?
Sisu Saab, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saab teha üksnes samal ajal dokumentide taotlemisega PPA teeninduses või välisesinduses. Kui te sel ajal olete volituse teinud, saab teie dokumendi järele tulla see, keda volitasite. Tal peab kaasas olema 1) tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis, ja 2) teie vana dokument, kui see veel kehtib.	Sisu Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses. Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema: — kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis; — Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.

Küsimuse ja vastuse kooskõla. Esmalt vaatan üle küsimuse. Kui küsimus on pikk, paigutan osa infot eraldi lausesse. Vahel on aga otstarbekas teha mitmest küsimusest üks. Kui veab (nagu praegusel juhul), ei peagi muudatusi tegema.

Struktuur. Jälgin, et küsimus ja vastus oleksid kooskõlas. Vastuse esitamisel on tähtis, et see sisaldaks nii vähe infot kui võimalik, kuid nii palju infot kui vaja. Nii on ka eeltoodud näites antud esmalt otsene vastus küsimusele (saab volitada) ja seejärel esitatud tingimused (volitamise aeg, dokumendile järeletulek).

Vormistus. Kui sisu on loogiliselt järjestatud, keskendun selle esitusviisile.

• Teen ühest pikast lõigust mitu väiksemat.
• Lühendan lauseid.
• Esitan infot loeteluna.
• Kasutan lühendi asemel täisnime või -nimetust.
• Asendan teie-vormi Sina-vormiga.
• Tõstan olulise teabe poolpaksu kirjaga esile.

Keelekasutus. Viimasena, kuid mõistagi mitte vähem tähtsana lihvin lauseehitust ja sõnastust, sealhulgas ühtlustan terminikasutust. Eritähelepanu pälvib kribu-krabu: punktid-komad, kriipsud, tühikud jm.

Kuidas on töö korraldatud?

Kogu tegevus on korraldatud Taru-nimelises keskkonnas. Nagu nimele kohane, toimub seal vilgas askeldamine. Kuna iga uus nädal või lausa iga uus päev toob kaasa muudatusi nõuetes, uuendavad ametnikud vastuseid järjepidevalt. Nii on mõnest küsimusest ja vastusest juba õige mitu versiooni. See aga tähendab, et ka keelespetsialistid peavad uuendustel pidevalt silma peal hoidma. Sama teevad ka tõlkijad, kel tuleb needsamad muudatused kanda vene- ja ingliskeelsesse versiooni.

Kuna küsimuste ja vastuste rubriigi arendamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on tähtsal kohal koostöö. Keelespetsialistid suhtlevad ametnikega, et küsida lisateavet, lahendada ebakõlasid jm. Niisamuti toimub erifoorumi kaudu tihe suhtlus keelespetsialistide vahel, et ühtlustada terminikasutust (nt koroona või COVID-19; desinfitseerimisvahend, desinfitsioonivahend või hoopis desovahend), arutada üldisi keeleküsimusi (nt sõnade saab ja võib kasutus) ning tõhustada töökorraldust. Selge sõnum saabki sündida vaid koostöös.

Tegelikult ei piirdu koostöö üksnes kriis.ee veebilehe arendamisega. Nimelt on eeBoti meeskonnal kavas luua kolmekeelne vestlusrobot Suve, et tõhustada infoedastust nii kriisi ajal kui ka pärast seda. Robot on küll alles arendusjärgus, kuid huvilised saavad selle esialgset versiooni katsetada lehel, nt uurida, mis teavet pakub Suve sportimise või reisimise kohta.

Seega ei ole keeletoimetaja pelgalt komade panija, naljatamisi öeldes komandör, vaid ka selge sõnumi edastaja, praegusel juhul isegi kriisi leevendaja. Kuigi eraldi selge keele ainet eesti ja üldkeeleteaduse magistriõppekavas ei ole, on selge keele teemad lõimitud siiski teistesse meie keelehooldesuuna ainetesse. On ju selge infoedastus aineteülene.