Iga keel loeb. Muljeid keeletüpoloogia konverentsilt

Miina Norvik, Denys Teptiuk, Rodolfo Basile

Ajal, mil vähemalt Eestis olid hanged juba üle pea, sõitsime meie tagasi suvesse (või vähemalt hilissuvesse): Austinis lennukist talvesaabastes väljudes võttis vastu enam kui 20-kraadine palavus. Jõulud meenusidki USAs oldud aja jooksul pigem vaid neil hetkedel, kui ennekõike kuskil siseruumides mõnd kaunistatud kuuske nägi või jõulumuusikat kuulis.

Texase osariigi pealinna viis meid 15.–17. detsembrini toimunud 14. keeletüpoloogia assotsiatsiooni (ALT – Association for Linguistic Typology) konverents. See tõi kokku umbes 200 kohapeal ja 50 Zoomis osalejat. Esimesel ja kolmandal päeval olid ettekanded viies üldsektsioonis, teisel päeval toimus paralleelselt viis töötuba. Stendiettekannet oli võimalik esitada nii kohapeal kui ka virtuaalmaailmas. Mõni kirjeldaski viimast kui sattumist filmi “Avatar”. Programm on leitav siit.

ALTi konverentsi ajal on tavaks anda üle kaks mainekat auhinda: Joseph Greenbergi auhind doktoritöö (või sellele vastava töö) eest ning Georg von der Gabelentzi auhind grammatika kirjutamise eest. Mõlemad auhinna saajad esinesid konverentsil ka ettekandega. Eriliselt avaldas muljet Christian Döhleri ettekanne, mis juba peakirjaga edastas tugeva sõnumi: „Every language matters! Types of knowledge that come from individual description“. Lähtepunktiks oli Paapua Uus-Guinea lõunaosas kõneldav komnzo keel, mille grammatika ta kirjutas. Puhtjuhuslikult oli Miina käesoleva aasta lingvistikaolümpiaadi lõppvooru teinud ülesande komnzo keele arvusüsteemi peale, kasutades just sedasama grammatikat. Nii et kel on soovi nuputada, võib lingvistikaolümpiaadi arhiivist kevadise ülesandekomplekti välja otsida.

Konverentsile eelneval päeval oli võimalus osaleda ka õpitoas. Valikus oli Amazonase keelte, Mesoameerika keelte, viipekeelte ja programmeerimiskeele R õpituba. Denys valis viipekeelte töötoa, kus käsitleti nende erinevust suulistest keeltest, viipekeelte tüpoloogiat ning nende tekkimist ja arenemist ajas. Eraldi oli juttu kogukondadest, kus kontaktid viipekeele ja suulise keele rääkijate vahel erinevad ning teinekord puudub võimalus viipekeelt süstemaatiliselt õppida. Muidu ka olid viipekeeled konverentsil igati nähtaval: kõik plenaarettekanded olid varustatud viipekeelse tõlkega, teisel päeval oli eraldi terve päeva väldanud viipekeelte töötuba.

Et teha tutvust Austini Texase Ülikooli keeleteadlaste välitööde tulemustega, osales Miina Amazonase keelte õpitoas, kust sai suurepärase ülevaate erisugustest sõlmküsimustest (nt kuidas Amazonase keeleala piiritleda), aga ka olulisematest keelkondi ühendavatest ja eraldavatest grammatikanähtustest ning mõningatest kultuurilistest erijoontest. Igal sammul kumas sealjuures läbi Lõuna-Ameerika tohutu keeleline mitmekesisus. Arvud räägivad ehk iseenda eest: umbes 300 põliskeelt, 50 keelkonda, 34% maailma keelisi isolaate.  

Rodolfo aga tuli Austini Texase Ülikooli Kristjan Jaagu stipendiumi kaudu juba detsembri alguses. Tal oli seal võimalus tutvuda kohaliku keeleteaduse instituudi lingvistidega ning töötada professor John Beaversiga, kes omas uurimistöös tegeleb verbisemantikaga. See võimalus andis uusi kontakte ja tugevdas kahe TÜ (Tartu Ülikooli ja Texase Ülikooli) vahelist ühistööd.

Kui Austinis käimisega sai meist igaühel tehtud maakerale umbes pool ringi peale (edasi-tagasi u 20 000 km), siis konverentsil käsitletud keelte mõttes tuli küll kokku terve ring ümber maakera. Nimelt polnud üldse mitte haruldane, et üldistused põhinesid kümnetel, sadadel või isegi tuhandetel keeltel. Teadmisi, mida kaasa noppida, kogunes samuti erisuguseid. Kes järgmine kord grilli püsti paneb, teadku näiteks, et barbecue grill lähtub Kariibi mere taino-nimelise põlisrahva elamutüübist (< barbacoa), mille puhul maja püstitatakse maapinnast mõnevõrra kõrgemale (vt fotot ülal). 

Miina Norvik on läänemeresoome keelte teadur

Denys Teptiuk on mordva keelte teadur

Rodolfo Basile on eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur ja doktorant