Lingvistikalaager Vasknas 27.06–30.06.2022

Külli Prillop

Igasuvine lingvistikalaager Suure Munamäe jalamil Vaskna turismitalus lõppeb ikka osalejate rõõmsate lubadustega: „Järgmisel aastal jälle! Kohtume tuleval aastal!“

Haanjamaale Vasknasse tahetakse tagasi tulla, isegi kui terve laagri aja valitseb üsna ekstreemne kuumus. Ilmast olulisem on ju inspireeriv seltskond ning ahhaa-elamusi esile kutsuvad tegevused, maitsvast söögist rääkimata. Liiga kuuma ilma kohta võiks aga edaspidi öelda iluš või koguni iluhh – võttes eeskuju lakota keelest, kus kaashääliku häälduskoht näitab omaduse intensiivsust, nagu laagris üht keeleülesannet lahendades selgus.

Laagrisse pääsemiseks tuleb esmalt osaleda lingvistikaolümpiaadi eelvoorus ning sedakaudu jõuda lõppvooru. Lõppvooru parimad saavadki võimaluse suvel koos mõnede keeleuurijate ning tudengitega laagrisse sõita. Selleaastasesse korraldusmeeskonda kuulusid Renate Pajusalu, Miina Norvik, Axel Jagau, Linda Freienthal, Olga Gerassimenko, Airika Harrik, Külli Prillop ning üliõpilased Karl Gustav Gailit, Saara Liis Jõerand ja Ingrid Alla.

Ülesanded

Olümpiaadil ülesandeid lahendades on õpilased juba kokku puutunud väga eriilmeliste keeltega. Ka laagris lahendatakse ülesandeid ja ikka selleks, et tulevasteks võistlusteks igati valmis olla. Lõppvooru neljal parimal seisab ees osalemine rahvusvahelisel olümpiaadil, mis sel aastal toimub Mani saarel. Mida rohkem on teadmisi keeltest, seda lihtsam on olümpiaadil otsustada, missuguse lahenduskäiguga sajast pähe tulevast edasi eksperimenteerida, missugune aga pigem kõrvale jätta.

Tänavuses laagris tekitas enim elevust Axli välja mõeldud meeskonnaülesanne. Selles pidi võõrkeelseid reklaame kuulates aru saama, et tegu on heebrea keelega, leidma kõigis reklaamides korduva lause ja lõpuks seda lauset analüüsima. Kasutada võis mis tahes abimaterjale. Võitja-meeskond koosseisus Ats-Artur, Siim ja Tõnu jõudis lahenduseni Google’i häältõlke ja juudi muusika kaasabil. Ühtlasi selgus, et lihtsal kujul heebrea keele grammatikat internetist kiirelt ei leia.

Rahvusvahelisele lingvistikaolümpiaadile sõitval meeskonnal jäi aga sõnadest puudu, et iseloomustada oma heitlust selle ülesandega:

Roosmari, Anne-Mai ja Elise tiim soovitas tulevastel olümpiaadile tulijatel meeles pidada, et kui Axel annab ülesande, siis 70% tõenäosusega on see heebrea keeles. Kas selle tõsiasja avalikustamine omab mingit mõju Axli ülesannetele või mitte, loodame teada saada tulevastes laagrites. Igal juhul pakuvad Axli ülesanded alati mõnusat peamurdmist.

Igal laagripäeval tuli õpilastel lahendada kaks ülesannet ka individuaalselt. Linda, Airika, Karl Gustav, Saara Liis ja Ingrid olid need laagriliste jaoks välja valinud. Nemad lugesid kõik õpilaste lahendused hoolikalt läbi ning pidasid punktide üle arvet. Individuaalvõistlusel sai parima tulemuse meie rahvusvahelise meeskonna liige Liis, aga ega teisedki kaugele maha jäänud.

Loengud

Lisaks ülesannete lahendamisele kuulasid õpilased loenguid. Miina ja Renate tutvustasid grammatilisi kategooriaid, Axel iiri keelt, Karl Gustav, Airika ja Linda arvu- ning kirjasüsteeme, Külli häälikuid ja nende muutumist. Keeletehnoloogiast rääkis Texta OÜ juht Silver Traat. Olga korraldas osalusteatrit.

Kui küsisime õpilastelt, millised uued teadmised kõige huvitavamad tundusid, toodi välja näiteks see, et eesti keeles on kunagi olnud soovi väljendav kõneviis, et iiri keelel oli ühena esimestest Euroopa keeltest normeeritud kirjakeel, et keeletehnoloogias saab sõnu käsitleda vektoritena, et  erinevaid arvusüsteeme on äärmiselt palju ja enamik neist tunduvad meie omast palju loovamad.

Loengutel sündis isegi üks uus mõistatus. Mõista, mõista, milline part ei prääksu? Vastus: lõu-part. Säherdune loom on kirjas 150 aasta taguses F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus ja tegu on õigupoolest leopardiga.

Nagu näha, oli loengutel käsitletud teemade ring üpris lai. Kõigest põnevast sellegipoolest rääkida ei jõudnud. Korraldajad said teada, et õpilasi huvitaks veel eesti murrete kujunemine, täpsem ülevaade vokaalharmooniast, põhjalikum selgitus ergatiivsete keelte kohta, võru keele õppimine. Õpilased tahaksid rohkem kuulda ka keeletehnoloogiaga tegelevatest ettevõtetest.

Vaba aeg

Vaskna laagri üks traditsioone on retk Suurele Munamäele. Sel aastal ei mindud mäkke kõrvalist rada pidi otse Vaskna talust, aga see-eest õnnestus näha näitust „Haanimaa lugu“, mis jutustas legendi Haanimaa rahva ja maa sündimisest, nii nagu selle on Haanimihhi (’Haanja meeste’) ülestähenduste järgi puuplankudele joonistanud Epp Margna.

Organiseeritud tegevuste vahel jäi veidi ka päris vaba aega. Seda võis kulutada niisama logelemiseks, ujumiseks, paadiga Vaskna järvel aerutamiseks, mängimiseks või ka keeleteadlaste vaatlemiseks. Õpilased märkasid, et lisaks keeleuurimisele armastavad laagri korraldajad keelenalju, head sööki, sauna, lauamänge ja ootamatuid mõttekäike. Juhuslikult pealt kuuldud jutuajamiste põhjal näisid keeleteadlased pisut ohtlikudki: nuusutava põhjapõdra hääle analüüsi kõrval arutlesid nad inimliha maitse ja inimröövi teemadel, püüdes end pärast välja vabandada väitega, et need arutlused on inspireeritud „Imago“ mängust.

Muidugi kerkis nelja päevaga üles veel muidki elulisi küsimusi. Kuidas aerutada nii, et paat pidevalt ei keerleks? Miks poolsurnud sääsed maas keerlevad? Lumi kardab äikest – kas seetõttu kipubki ta tuppa?

Esimese lingvistikalaagri Vasknas korraldas Renate 2005. aastal. Muide, tolsamal aastal, ainult neli kuud hiljem sündis tänavuse laagri noorim osaleja. Ei tea, kas teeme laagrit Vasknas ka siis, kui just praegu sündivad lapsed on gümnaasiumisse jõudnud, aga järgmisel aastal igatahes jälle!

Vaata ka: https://www.teaduskool.ut.ee/et/uudised/treffnerist-naasis-rahvusvaheliselt-lingvistikaolumpiaadilt-pronksmedaliga

Külli Prillop on eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti fonoloogia teadur.