Kuidas panna lapsi keeltest huvituma: vabatahtlikena Kletskoppeni festivalil

Karoliina Jõgi ja Huining Liu

22. veebruaril lõime vabatahtlikena kaasa festivalil Kletskoppen Hollandis, Nijmegeni linnas, kus oleme vahetussemestril. See festival on peamiselt 2–12-aastastele lastele ja nende vanematele mõeldud üritus, mille eesmärk on väärtustada ja tutvustada keeli ja mitmekeelsust ning mida korraldavad Radboudi Ülikool ja Max Plancki Instituut iga kahe aasta tagant. Ürituse nimi, Kletskoppen, on tegelikult ühe hollandi küpsise nimi, sõna-sõnalt tähendab see ‘vestlevaid päid’. Sel aastal toimus üritus kuuendat korda ja sellel oli üle tuhande külastaja. (Kletskoppen festival 2026)

Vabatahtlike abiliste ülesanded seal olid peamiselt lastele selgitada, kuidas tegevustes osaleda, ja anda neile hiljem preemiaks kleepse, sest lapsed pidid koguma ürituselt kuus kleepsu, et lõpus n-ö Taalheld ‘keelekangelase’ diplomit saada. Üritusel olid erinevad huvitavad mängud ja tegevused lastele, mis võimaldasid neil teada saada uusi asju keelte kohta. Tegevusi leidus kõigis vanuserühmades külastajatele: osad olid suunatud kõigile lastele, aga oli ka spetsiifilisemalt kuni 2-aastasele, kuni 4-aastasele, kuni 6-aastasele, 8–12-aastastele ja täiskasvanutele mõeldud tegevusi. Viimastele oli mõeldud peamiselt keeleteadlastega vestlemine ja nõupidamine. 

Ka meie õppisime sellest kogemusest palju, näiteks saime näha, mis sellise ürituse korraldamise taga toimub, ning ideid, kuidas teha lastele eri keeled ja nende õppimine eri mängude ja tegevuste kaudu huvitavaks. Kõiki tegevusi ja üritusi me jälgida ei jõudnud, sest neid oli küllaltki palju, aga osasid saime ise ka proovida. Järgmisena toomegi välja paar tegevust, mis tundusid meile eriti põnevatena.

Eneseväljenduse harjutamine TI abiga

Üks huvitav tegevus oli selline, kus lapsed said tehisintellekti abiga oma eneseväljendusoskust harjutada. Tegevus on mõeldud 8–12-aastastele lastele ja peamise ülesandena kasutasid lapsed üht spetsiifilist TI veebilehte nimega NextGen AI. Lapsed said genereerida NextGen AI-ga pilte, laulusõnu, mänge jms ning õppida oma nõuete või mõtete võimalikult selget ja täpset sõnastamist. Näiteks kui lapsed tahtsid panna NextGen AI oma ettekujutuse järgi pilte genereerima, pidid nad NextGen AI-le selged juhised andma, mis peaks pildil olema, mis värvi jne. Muusika puhul pidid lapsed ise laulusõnad välja mõtlema ja NextGen AI genereeris nende järgi meloodiat. Sellised lühikesed tegevused võimaldasid lastel oma väljendusoskust proovile panna ja kuna NextGen AI-le sai mitmes keeles juhiseid anda, siis oli lastel võimalik ka mitut keelt harjutada.

Sõna tee eri keeltes, nende sarnasusi ja erinevusi

“Kust tuli (joogi)tee sõna eri keeltesse?” See oli üks mänguline ja eriti populaarne tegevus festivalil kõigis vanuses lastele, kus mängujuht hääldas lastele sõnu tähendusega tee kantoni (ja enamikus teistes hiina keeltes) või mini keeles (üks hiina keeltest, mida peamiselt kõneldakse Kagu-Hiinas asuvas Fujiani provintsis ning selle naaberpiirkondades ja -riikides) ja seejärel teistes keeltes, nagu iiri või hindi keeles, ning küsis lastelt, kas need teistes keeltes sõnad kõlasid sarnasemalt kantoni keele või mini keele tee-sõna variandiga. Kui kõlas sarnaselt kantoni keelega, siis pidid lapsed panema kaardile sinised teekotikesed seda keelt rääkivatele kohtadele; kui sarnaselt mini keelega, siis pruunid teekotikesed. Kui see ei kõlanud kummagagi sarnaselt, pidi panema aga rohelised teekotikesed. 

Mängujärgsest seletusest said lapsed teada, et maailmas on peamiselt kaks etümoloogilist haru sõnale tee: üks tuleneb kantonikeelsest vormist cha, mis levis Siiditee kaudu; teine variant te tuli aga mini keelest, mis levis meritsi. Osades keeltes on aga oma sõna tee jaoks, nt tšerokii keele u-ga-lo-gv. Lisaks on paaris keeles kaks varianti paralleelselt kasutusel, nt võru keeles on tsäi ja tii ning korea keeles on ta ja cha. Mõnes keeles ei tundu tee-sõna otseselt nende kahe variandiga seotud olevat, aga tõenäoliselt on seos ikka olemas, nt poola keele herbata ja leedu keele arbata puhul arvatakse, et sõnavormid on tulnud hollandi keelest herba thee (hollandikeelne variant thee on samuti mini keelest tulenenud) (Mair ja Hoh 2009: 273–274). See mäng oli hea viis lastele õpetada, et samad sõnad võivad olla keelte vahel sarnased ning ka seda, mis selliseid sarnasusi ja erinevusi tekitada võib. See on ka sedavõrd põnev teema, et selle kohta on eesti keeleski mitmest vaatenurgast kirjutatud, nt Mäearu (2010) kirjutas tee ja kohvi sõnavara kohta ning Gao (2014) vanimate hiina laensõnade kohta eesti keeles.

Võõra keele doomino

Ühe tegevusena sai teha n-ö võõra keele doominot, kus oli igal kaardil ühes otsas islandikeelne sõna ja teises otsas pilt, mis sobis kokku mõnel teisel kaardil oleva sõnaga. Neid ühendades pidi kokku saama ühe pika rivi kaartidest. Kuna islandi keel ja hollandi keel on samast indo-euroopa keelkonnast ja ka mõlemad germaani keeled, siis on neis palju sarnaseid sõnu, mis aitas lastel seoseid leida ja õpetas neile veidi sugulaskeelte kohta. Sellest tulenevalt oli mängust mitu eri raskusastmega varianti olenevalt sõnade sarnasusest ja hollandi keelt mitte-oskavale inimese jaoks võisid mõned kaardid seega veidi keerulisemad olla, näiteks hundur ‘koer’ (hollandi keeles hond) võttis veidi nuputamist. Mängu võis laste jaoks keerulisemaks teha ka lugemisoskuse eeldus, mida kõigil lastel veel polnud, aga seal tulid vanemad appi, seega mäng oli suunatud peamiselt 6-aastasest lastele, kuigi soovi korral said ka väiksemad osaleda.

Teiste sõnade kuulmine – mondegreeni efekt

Veel üks huvitav tegevus oli selline, kus lasti jupikesi laulust ja küsiti, milliseid kõnu kuulsid. Niimoodi demonstreeriti mondegreeni efekti, mis tähendab seda, et inimene kuuleb või tõlgendab midagi muud, kui tegelikult öeldi (Mondegreen s.a.). Eriti tihti juhtub seda luuletustega, mis ei pruugi olla tavapärase sõnastusega, ja laulusõnadega, mis võivad olla viisi tõttu raskesti arusaadavad. Populaarne eestikeelne näide on ehk laulurida “Isamaa ilu hoieldes”, mida võib (kas siis kogemata või nalja pärast) kuulda või laulda kui “Niisama kilu hoian tees”. Eriti keeruline võib laulusõnade mõistmine olla nt hiina keelte puhul, sest nendes mõjutavad sõnade tähendust toonid, näiteks tõusev või langev toon, ja meloodia mängu lisamine teeb olukorra eriti keeruliseks. Karoliina on ka siin olles hollandikeelse jutuvada seest aeg-ajalt justkui kuulnud mõnda eestikeelset sõna või väljendit. See tegevus aitas demonstreerida, et aju proovib pidevalt seoseid leida ja see, mida kuuleme, ei pruugi alati olla täpselt see, mida öeldi. 

Keeleoskuse tahvlid

Üks eriti tähtis tegevus festivalil oli selline, kus lapsed said teha endast kiirpildikaameraga pilti, hoides tahvleid tekstiga “Ma räägin … keelt” nendes keeltes, mida nad räägivad. Niimoodi said nad endale festivalilt suveniiri ja samas ka võimaluse ära tunda keeli, mida nad räägivad, ning suurendada mingil määral identiteedi- ja uhkustunnet oma keeltest. Kui õige keelega tahvlit veel olemas polnud, sai selle ise kirjutada. Kuna kohapeal oli päris palju selliseid tahvleid, said lapsed samal ajal ka näha, et maailmas on ikka päris palju keeli ja kirjaviise.

Nipet-näpet muudest üritustest

Lisaks mängudele oli ka teistlaadi üritusi, näiteks käis festivalil rääkimas üks kuulus hollandi lastekirjanik Jacques Vriens ja lapsed said ka räppariga Jelle Verse koos räppida. See toimus küll hollandi keeles, nii et meie sisust aru ei saanud, aga lapsed kuulasid tõesti kaasahaaratult. Muude ürituste hulgas oli näiteks lastele viipekeele ning IPA ehk rahvusvahelise foneetilise tähestiku tutvustamine ja oma nime IPA vormis kirjutamine. Samuti räägiti maailma eri kirjasüsteemidest, kusjuures lapsed said proovida ka ise võõraid kirjamärke kirjutada, ning oli võimalik kuulda, kuidas kostab kõne alles kõhus olevale lapsele. Seekord oli festivalil olemas ka ainult lastele mõeldud ala, kuhu pääsesid ligi vähemalt 8-aastased lapsed ja kus sai teha näiteks mitmekeelse filmi jaoks kaunistusi.

Ühe eriti põneva tegevusena said mõned lapsed osaleda festivali ajalehe koostamises, aeg-ajalt oli näha neid inimesi intervjueerimas. Küsitleti oma vanemaid, sõpru, üksteist ja lisaks muid inimesi, keda lapsed kohtasid, uurides neilt igasugu teemade kohta, näiteks mida neile teha meeldib ja mis nende lemmiksöök on. Lisaks rääkisid osad lapsed oma kogemustest festivalil, näiteks üks 10-aastane laps oli kommenteerinud, et mondegreeni mäng oli väga veider tema jaoks, sest ta kuulis ingliskeelses laulus justkui hollandikeelseid sõnu või lauseid. Mõned lapsed joonistasid isegi ajalehe jaoks koomikseid. (Kletskoppen festival 2026)

Lõpetuseks

See festival oli eriti kaasav selles mõttes, et see ei olnud mõeldud ainult hollandi keelt kõnelevatele lastele, vaid kõigi emakeeltega lapsed olid teretulnud. Ürituse kaardil, kus olid kõikide tegevuste asukohad, olid tegevuste juures ka märgid – kas seal nõutakse hollandi keele oskust või mitte. Niisiis saime meiegi võimaluse kaasa lüüa, sest saime ka oma keeleoskustega mitte-hollandi emakeelega lapsi aidata.

Mugavuse huvides oli igal vabatahtlikul nimesilt, kuhu kirjutati oma nimi ja osatud keeled. Vabatahtlikutiimis oli ka üks india tüdruk, kes kirjutas oma nimesildile ainult inglise keele. Kui keegi küsis, kas ta oskab ainult inglise keelt, siis vastus oli siiski ei, ta nentis, et oskab ka tamili keelt. Siis küsiti talt järelküsimus – miks ta seda keelt nimesildile ei kirjutanud. Vastus oli, et ta arvas, et selline keeleoskus pole nii tähtis, sest teised seda ei tea.

Seetõttu tahame välja tuua selle, mis oli ka festivali põhiidee – iga keel on tähtis, kasulik ja väärtuslik, iga keele oskuse üle peab olema uhke. Nii nagu meiegi, kes ei leidnud keeleoskuse tahvlite seast eesti keele oma, tegime lõpuks endale ise tahvli lausega “Ma räägin eesti keelt”. Oleme väga uhked, et räägime eesti keelt!

Allikad

Gao, Jingyi. 2014. Vanimad hiina laensõnad eesti keeles. Keel ja Kirjandus 11. 792–795.
Kletskoppen festival. 2026. Max Planck institute for Psycholinguistics and Radboud University. https://kletskoppenfestival.nl/nijmegen-festival-2026/. [Vaadatud 01.04.2026]
Mair, Victor H.; Erling Hoh. 2009. The True History of Tea. Thames & Hudson.
Mondegreen. s.a. Merriam-Webster.com Dictionary, Merriam-Webster, https://www.merriam-webster.com/dictionary/mondegreen. [Vaadatud 01.04.2026]
Mäearu, Sirje. 2010. Kas teed või kohvi? Oma Keel 2. 55–62.