„Kuld on jäänud jälgedesse“ Valve-Liivi Kingisepp 85

Külli Habicht, Külli Prillop

13. novembril tähistasid eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Emakeele Selts vana kirjakeele teemalise ettekandekoosolekuga seltsi auliikme emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 85. sünnipäeva. Väljapaistev ja endiselt teaduslikult aktiivne vana kirjakeele uurija esitles üritusel oma värsket raamatut „Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastik“. Lisaks sõnastikule sisaldab väljaanne ülevaadet O. W. Masingu elust ja tegevusest, tema kirjaviisi tutvustust, valikut „Marahwa Näddala-Lehhes“ ilmunud tekste ning bibliograafilist loendit Valve-Liivi Kingisepa uurimustest O. W. Masingu kohta.

Täismahus ei ole Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ (1821–1823, 1825) rikkalik sõnavara varem keelehuvilisteni jõudnud. Sõnastiku umbes 8500 märksõna hulgas on palju selliseid, mida tänapäeva kirjakeeles ei tunta, nt kerkne ’elastne’, tundmispael ’närv’, maavaik ’nafta’, lööper ’jooksupoiss, sõnumikandja’, märka ’üsna, vähe’.

Otto Wilhelm Masingu alustatud tee

O. W. Masing on 19. sajandi I poole Eesti väljapaistvaim keele- ja kirjamees. Tollase parima eesti keele tundjana on ta meie kultuuriloos oluline autor, kes erinevalt paljudest oma kaasaegsetest uskus eestlaste tulevikku, kirjutades:

„ning saab siis ka maailm seda nägema, et need, kes meid rumalaks on laitnud, meid veel ammugi pole tundnud, ega meie meelt, veel vähem meie keelt pole mõistnud, et nemad teda küll ilmvaeseks hõiganud ja veel hõikavad.“

Masing rikastas eesti kirjakeele sõnavara mitmesaja sõnaga ja täiustas kirjaviisi, märkides palatalisatsiooni ning vajadusel välteid. Masing oli hingelt valgustaja, ta avaldas kooli õpperaamatuid ning oli eestikeelse populaarteaduse ja ajakirjanduse edendaja. Muude tööde hulgas on ta eesti keelde tõlkinud Liivimaa talurahvaõiguse (1820) ning koostanud eesti-saksa sõnaraamatu, millest on kahjuks säilinud vaid 26-leheküljeline proovivihik.
„Marahwa Näddala-Lehhes“ kirjutas Masing lisaks praktilistele nõuannetele ja kohalikele uudistele ka laiemalt maailma asjadest, näiteks Islandist, Norrast, Lapimaast, Kamtšatkast, Madagaskarist, Pärsiast, Indiast, Sri Lankast, Tahitist, Aleuudi saarestikust; Barclay de Tollyst, Benjamin Franklinist, Kutuzovist, Napoleonist, Nerost; omaaegsetest teadusavastustest, eestikeelse piiblitõlke ajaloost, meie keelesugulastest.
Paljud Masingu mõtted ja teemaarendused on kõnekad tänapäevalgi, 200 aastat hiljem – näiteks arutlused laste kasvatamisest ja kooliõpetusest (mille eesmärk peaks olema südame harimine, mitte pelk mõtestamata päheõppimine), mõtisklused vaktsineerimisest (rõugete pookimisest) ja vaktsiinivastastest, loodusvaradest ja nende hoidmise vajadusest. Masing kirjutas isegi kliima soojenemisest:

„Näeme ka seda, et tänavoode ei kuski pool ega ei kõige külmemalgi mail mitte talve pole olnud, vaid selle asemel sagedad vihmasajud, kanged tormid ja suured müristamised. Maavärisemised, mis enam kui muul ajal tunda olnud, ja sealgi mail tunda olnud, kus nemad enne seda kuulmatad olnud, ja mõned muud ilmatähed näitavad seda, et maa sees ja tema sisikondades suur keemine ja tegemine olnud, ning sünnib siis arvata, et ilmad sellepärast hoopis teistviisi olnud, kui talvisel ajakorral oleks pidanud olema.“

Valve-Liivi Kingisepp Otto Wilhelm Masingu jälgedes

Valve-Liivi Kingisepp on Otto Wilhelm Masingu sõnavaraga tegelnud ligikaudu 50 aasta jooksul. Selles tegevuses on muidugi olnud vaheaegu, mil on tulnud pühenduda rohkem kas õpetustööle, vana kirjakeele korpuse kavandamisele, kõige vanemate eestikeelsete tekstide uurimisele või keeleteaduse ajaloo käsitlemisele. Siiski on just Masingu keelekasutus olnud V.-L. Kingisepa uurimistööd läbiv teema, mille kohta on ta publitseerinud üle 20 käsitluse.
Kõige selle kõrval väärib märkimist V.-L. Kingisepa ühiskondlik aktiivsus: kuulumine eriala- ja huviühendustesse, teadus- ja populariseerivate ürituste korraldamine, oluliste keeleteemade tõstatamine.
Valve-Liivi Kingisepp on alati innustanud ja südamlikult toetanud noori, nii keelehuvilisi õpilasi, tudengeid kui ka uurijaid.

Vana kirjakeele uurijad Valve-Liivi Kingisepa jälgedes

Valve-Liivi Kingisepa sünnipäeva tähistamiseks toimunud pidulikku ettekandekoosolekut saad järele vaadata Youtube’ist:

Jüri Viikberg (videos alates 02:45) selgitas, mis ametimees oli palper, mis ajast see nimetus eestikeelsetes tekstides esineb ja mis keelest pärineb. Kristiina Ross (alates 25:37) kõneles sellest, mis keeles tegid kirikuraamatutesse sissekandeid ja registreerisid abielurahvast 18. sajandi pastorid ja kas eesti kirjakeele ajalukku sügavama jälje jätnud pastorid kirjutasid eelistatavalt eesti keeles. Külli Habicht ja Külli Prillop (alates 54:09) rääkisid, mida arvas Valve-Liivi Kingisepp Otto Wilhelm Masingust ja mida Otto Wilhelm Masing Valve-Liivi Kingisepast. Järgnes väike sissevaade „Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehhe“ sõnastikku“ (alates 72:14).

Kuidas jõudis Valve-Liivi Kingisepp Masingu sõnavara uurimise juurde ning kes on olnud tema juhendajad ja kaasteelised, saad teada, kui vaatad tema ettekannet „Kuld on jäänud jälgedesse“ (alates 86:30).
Video lõppeb üllatusega!