Kuidas toetada Eesti haridussüsteemis kodukeele omandamist?
Kevadel arutlesid eksperdid, kuidas toetada mitmekeelsete laste kodukeele omandamist. Arutelu oli osa Tartu Ülikooli mitmekeelsuse keskuse avaüritusest.
Vestlusringis osalesid Birute Klaas-Lang, Helina Aasmaa, Kätlin Kõverik, Virve Vihman, Ave Härsing ja Diana Vender. Lähtepunktiks võeti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 (2), mille järgi on kool või omavalitsus kohustatud tagama õpilastele eesti keelest erineva kodukeele õppe 2 tundi nädalas, kui selleks avaldab soovi vähemalt 10 lapsevanemat. Osalejad nentisid, et kodukeele õpe on võimalus – kedagi selleks kohustada ei saa. Samas ei pruugi pered oma õigustest ega võimalustest teadlikud olla. Koolide igapäevapraktikas asendatakse emakeeleõpe tihti sama keele võõrkeelena tundidega. Nii võivad näiteks vene kodukeelega lapsed õppida vene keelt võõrkeelena koos eestikeelsete kaaslastega. Viimane pole hea lahendus ei õpilase seisukohalt ega vasta ka seaduse mõttele.
Ekspertide hinnangul tuleks kodukeele õppe korralduse küsimused lahendada lapsevanemate, õpetajate ja kohalike omavalitsuste koostöös. Kooli roll peaks seisnema informeerimises ja võimaluste pakkumises. Korraldusliku vastutuse peaksid võtma kohalikud omavalitsused, oma roll on ka riigil. Keeleõppe soov ja motivatsioon peaksid tulema peamiselt kodust. Vanematele tuleks enam tutvustada mitmekeelsuse kasulikkust. Nenditi, et mitmekeelsus ja -kultuurilisus kui väärtus vajab Eestis laiemalt teadvustamist ja tunnustamist, et levinud mõtteviise muuta.
Eestikeelsele õppele ülemineku protsessis tasub varuda kannatust, muutused võtavad paratamatult aega. Samas on Eesti ühiskonna eeliseks väiksus: kontakti loomine eri osapoolte vahel on lihtne ja kiired muutused võimalikud. Kiidusõnu kostis Eesti koolisüsteemi ja õpetajate suunas, kes on rändelapsi õpetades näidanud, et õpivad kiiresti ja käigu pealt.
Nõue õpetada 10 vanema soovil kodukeelt ei kehti praegu lasteaedadele. Olukorda peaks muutma alushariduse seaduse muudatus, mis on olnud juba pikalt ettevalmistamisel. Lasteaiad vajaksid keeleküsimustes praegusest enam tuge ja tähelepanu, rõhutasid eksperdid. Eriti süsteemset tuge vajavad kodukeele säilitamiseks kõnepuudega lapsed. Lasteaedade osas teevad vestlusringis osalejatele muret kaks äärmust: suhtumine, et kõigepealt saagu emakeel selgeks ja alles siis saab alustada uue keele õppimisega, ning teine äärmus, et ka venekeelsed huviringid, mis võiks laste kodukeelt toetada, pannakse lasteaedades kinni. Toodi välja, et Eestis on koole ja lasteaedu, kus öeldakse, et meie majas räägitakse ainult eesti keeles. Rõhutati, et reguleeritud on vaid tundide keel – emakeele kasutamist vabas suhtluses ei või keelata. Nii ütleb ka ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Arutelus kõlanud ettepanekud:
- Oluline on osapoolte tihe koostöö ja selge rollijaotus: lapsevanemad, kool, kohalik omavalitsus, ministeerium, kultuuriseltsid.
- Oluline on levitada infot mitmekeelsuse kasulikkuse kohta ning tegeleda identiteediküsimustega, näiteks näha mitmikidentiteeti võimalusena ning mitmekeelsust rikkusena. Teist keelt on võimalik omandada juba lastesõimes ja -aias paralleelselt emakeelega.
- On tähtis, et õpetajad teaksid soovitada lapsevanematel tegeleda laste kodukeele arendamisega ning mõistaksid, miks see on tähtis.
- Tuleb meeles pidada, et vahetunni ja laste omavahelise suhtluse keel ei ole reguleeritav. Vahetunnis emakeeles kõnelemist ei või keelata.
- Lasteaedadele tuleks pakkuda rohkem tähelepanu ja tuge.
- Huvikoolid ja kultuuriseltsid on ressurss nii keeleõppeks kui ka info levitamiseks keeleõppega seotud õiguste ja võimaluste kohta.
- Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka eesti murdekeeltele.
Vaata arutelu täismahus UTTV-st.
Mitmekeelsuse keskus on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teabekeskus, mis levitab mitmekeelsusega seotud teadustulemusi, tutvustab neid huvirühmadele ja tõstab seeläbi teadlikkust mitmekeelsuse kohta. Keskus asutati 2025. aasta veebruaris. Sama aasta aprillis liitus keskus rahvusvahelise võrgustikuga Bilingualism Matters.
