Teatriteemalised kultuurisoovitused

Markus Laanoja

Sel nädalal pärinevad kultuurisoovitused teatrimaailmast, sest 27. märts oli rahvusvaheline teatripäev! Selle puhul jagati eelmise nädala lõpus välja ka teatriliidu aastaauhinnad ning ürituse salvestust saab vaadata ETVst.

Miks lugeda näidendeid või vaadata teatrietendust? Teatritekste on kindlasti mõnevõrra lihtsam lugeda kui proosat, kuna teosed on dialoogi- ning sündmustikukesksed, mistõttu ei pea läbi murdma pikkadest kirjeldustest. Samuti on näidendid enamasti pigem lühikesed: kui keskmise pikkusega romaani on keeruline ühe päevaga läbi lugeda, siis näidendeid jõuaks ilmselt lugeda lausa mitu! Etendustega on lugu veel mõnusam, kuna enda kujutlusvõime vaevamise asemel rullub terve lugu sinu silmade ees lahti. Eksamisse sobivaid näiteid leidub teatrimaailmas ohtralt, sest peamiselt lahkab teater inimestevahelisi suhteid – see lai katusmõiste hõlmab endas pea kõike! Seega saab teatrialaste näidete abil ilmestada pea ükskõik millisel teemal kirjutatud esseed.

Oleks väga tore, kui oma mõtteid kommentaarides jagaksite! Kirjutama ei pea ainult välja pakutud tekstidest/lavastustest/taskuhäälingutest jms, vaid sobib igasugune kogemuse jagamine, sest sedasi laieneb kõigi õpilaste näidete pagas. 

Jupiteri keskkond

“Eesti matus” Eesti Draamateatris

Teater on kaduv kunst: pärast etenduse lõppu jääb alles vaid tühi ruum; kui lavastus mängukavast maha võetakse, ei tule see ilmselt samal kujul enam lavale tagasi. Õnneks leidub ERRi keskkonnas Jupiter mitmeid salvestisi, mis võimaldab kogeda ka neid teatrilavastusi, mille etendusele ise ei jõudnud. Suurem osa lavastustest tulid lavale eelmisel sajandil, kuid leidub ka mitmeid uuema aja teatritükke – avastamisrõõmu jagub! Mõned konkreetsed soovitused: “Popi ja Huhuu” (Tuglase novelli põhjal valminud lavastus, mis käsitleb muuhulgas küsimusi võimust ja selle kuritarvitamise tagajärgedest), “Pilvede värvid” (lugu eestlastest II maailmasõja lõpus, mille vaatamisel tasub kindlasti mõelda ka algteksti ja lavastuse ilmumisaja peale) ning “Nukumaja” (maailmakuulsa norra näitekirjaniku Henrik Ibseni tekstil põhinev lavastus avab näiteks sugudevaheliste suhete ning valetamise teemasid). Mitmete uuema aja lavastuste salvestisi on võimalik leida ETV enda lehelt, näiteks “Eesti matus” (käsitleb eestlaslikku psühholoogiat, ellusuhtumist ning töökultuuri) ja kultuurilooline “Kremli ööbikud” (käsitleb Jaak Joala elu, mis seostub üldisemate teemadega nagu kuulsus ning rahvusliku tunde tärkamine).

“Popi ja Huhuu” Eesti Draamateatris

Teatriteemalised taskuhäälingud

Kuula muusika asemel hoopis mõnd taskuhäälingut ja leiad kindlasti näiteid, mida eksamitöös kasutada saad! Kõige nimekam neist on kindlasti “Teatrivaht”, mida saad kuulata näiteks Vikerraadio veebilehel või Apple Podcasts keskkonnas. Raadiosaates võtavad sõna tuntud teatrikriitikud ja -uurijad, kes räägivad põhjalikult mõnest kaasaja olulisest lavastusest või sündmusest. Isegi kui ise konkreetse lavastuse etendust näinud pole, on teatrivahtide analüüs piisavalt süvenev, et nende jutust näiteid koguda. Hiljuti alustas oma tegevust ka taskuhääling “Lähme TÜLi”, mida veavad Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala tudengid. Saated on loodud vabas õhustikus ning teatri üle arutlevad inimesed, kes ise veel mõni aasta tagasi eksamipinki nühkisid. Taskuhäälingut saab kuulata Spotify, Apple Podcasts ja Soundcloud keskkondades.

“Uus teater” Sirbis

“Uus teater” on kultuurilehes Sirp ilmuv artiklite sari, kus eesti teatri uuemaid suundumusi käsitlevad Eero Epner ja Kaja Kann. Artiklid pakuvad mõnevõrra teoreetilisema vaate teatrile, mida rikastavad mitmed asjakohased näited. Ühest küljest on artiklite puhul tegemist heade arutlevate tekstidega, mille lugemine on enne eksamit igati kasulik, kuid teisalt mõtestavad tekstid hästi lahti teatri seost ühiskonnaga. Seega leiab artiklitest küllaga näiteid, mille toel arutleda erinevate sotsiaalsete nähtuste või laiemalt teatri/kultuuri ühiskondliku rolli üle. Artikleid on rohkelt, nii et endale huvipakkuva teema leidmine ei peaks osutuma takistuseks. 

Markus on kirjanduse ja kultuuriteaduste eriala teise aasta üliõpilane.