Kirjand kui suhtlusolukord. Õigekeelsus


Nagu sa juba tead, on kirjandi kirjutamine suhtlusolukord, kus kehtivad kindlad kokkulepped. Üks neist on see, et kirjand kirjutatakse normikirjakeeles, mille oluline osa on õigekeelsusreeglid. 

Siinne ülevaade lähtub 2021. aasta kevadel toimunud eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse 288 kirjandi analüüsist. Kirjanditest registreerisime ühtekokku umbes 1800 normingute vastu eksimise juhtu. Ülevaates  toome välja  kirjandites leidunud kõige sagedasemad eksimused normikirjakeele reeglite vastu. Seega arvesta, et tegu ei ole ammendava loeteluga.  

Käsitluses lähtume riigieksami õigekeelsusvigade määratlusest ja keskendume siin vaid ortograafia-, vormi- ja kirjavahemärgistuse küsimustele. Vead jaotasime kuude suuremasse rühma: täheortograafia, tsitaat- ja näitesõnade esiletoomine, algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, vormieksimused ning kirjavahemärgistus. 

Näitesõnad ja -laused oleme esitanud kaldkirjas (v.a ptk „Tsitaatsõnade ja näitesõnade esiletoomine“) ja parandatud kujul, et näeksid, kuidas reeglit sõnas/fraasis/lauses on rakendatud. Täpsemaid juhiseid saad otsida õigekeelsusallikatest (vt viiteid allpool). 2021. aasta ettevalmistuskursuse kirjutamisülesandes tuli arutleda Eestit mõjutanud rände-, kultuuri- ja keelekontaktide üle nii minevikus kui ka tänapäeval. Olgu see täpsustatud, et sa ei imestaks näiteid vaadates nende üsna sarnase sisu üle.

Pea meeles, et eksamil saad kasutada vaid paberkujul ÕSi ja seetõttu on kasulik seda raamatut enne eksamit veel sirvida, et end selle kasutajana kindlamalt tunneksid. (Vaata ka ÕSi kasutamist tutvustavaid blogipostitusi siit ja siit.)


Kasulikke õigekeelsusallikaid
ÕS 2018 – https://www.eki.ee/dict/qs/
EKI õigekeelsuskäsiraamat – https://keeleabi.eki.ee/viki
EKI keelenõu – https://kn.eki.ee/
Eesti keele käsiraamat 2020 – http://www.eki.ee/books/ekkr20/ekkr20.pdf



Sisukord

Täheortograafia

Täheortograafia eksimused puudutavad võõr- ja omasõnade kirjutamist reeglipäratul kujul. Neid eksimusi on lihtne vältida, kui kasutada vähimagi kahtluse korral ÕSi. See aitab ka võõrsõnade õige kirjakuju leidmisel. Täheortograafia kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Võõrsõnad

  • Sagedasti eksitakse järgmiste võõrsõnade kirjutamisel:
    • projitseerima, aktsepteerima, represseeriv, efekt, nomaad, emigrandid, drastiliselt, keelebarjäär, valentinipäev, konkursile.

Omasõnad

  • Omasõnadest tasub tähele panna likkus-liitega nimisõnu:
    • suur vastuvõtlikkus (mis?), jätkusuutlikkuseks (milleks?), tervislikkusega (millega?). Liide -likkus kirjutatakse kõikides vormides kahe k-ga.
    • Noorte suur vastuvõtlikkus üleilmastumisele põhjustab väikerahvaste suure eripära hääbumist.
  • Veel põhjustasid probleeme sõnavormid
    • ttekam (sõna mõttekas käändub ttekas : mõtteka : mõttekat),
    • liigselt (liig+ne : liig+se),
    • keskkondades (kesk+kond),
    • artiklis (artikkel : artikli – alates omastava käände vormist tekib kaashäälikuühend).


Tsitaatsõnade ja näitesõnade esiletoomine

Tsitaatsõnad ja -fraasid


Tsitaatsõna või -fraas on mõnest teisest keelest muutmata kujul üle võetud keelend.

  • Tsitaatsõna märgistatakse trükitekstis kaldkirjaga ja käsitsi kirjutatud tekstis lainelise joonega. Tsitaatsõnu käänatakse ülakomaga, misjuhul tsitaatsõna jääb kaldkirja ning käändelõpp püstkirja.
    • halloween’i, rock’i, jazz’i, hijab’e, wurst, estonglish’it
Sõna sushi ei järgi eesti keele hääldusreegleid, sest eesti keeles ei hääldu sh š-häälikuna, mistõttu on tegu tsitaatsõnaga. Omasõnaline vaste on „suši“, mida kaldkirjas märgistada pole vaja. Analoogiline on sõna youtuber, mis on tsitaatsõna, kuid eesti keele hääldust järgiv ümberkirjutus „juutuuber“ kaldkirja ega ülakomaga käänamist ei vaja.

Levinumad eksimused: tsitaatsõna pole kaldkirjas, käänamisel pole kasutatud ülakoma või on selle asemel kasutatud sidekriipsu, käändelõpp on samuti kaldkirjas. Tsitaatsõnade kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Näitesõnad


Näitesõnad ja -laused on teksti toodud teisel tasandil: sõnade abil räägitakse teistest sõnadest.

  • Näitesõnad vormistatakse püstkirjas ning eristatakse tekstist jutumärkidega või kaldkirjas, käsitsi kirjutatud tekstis lainelise joonega. Segadus tekib siis, kui näitesõna on tulnud võõrkeelest, kuid on eestipärase hääldusega ümber kirjutatud: sellisel juhul pole tegu tsitaatsõnaga, vaid näitesõnaga, mille märgistamiseks kasutatakse jutumärke, kaldkirja pole vaja. Näitesõnad ei vaja esile tõstmiseks suurtähte, sest tegu ei ole pealkirjaga.
    • „laikima“ vrd like’ima, „lainer“ vrd liner, „slänge“ vrd slang’e, „tšekkima“ vrd check’ima
    • 2018. aasta väljaandesse lisati sõnad „laik“, „laikima“ ja „selfi“.
      Pane tähele, et näitesõnad on kirjutatud ülejäänud lausega samamoodi. Kui lause oleks püstkirjas, oleksid püstkirjas ka näitesõnad.
    • Vene keelest on laenatud sõnu „aknast“ „kissellini“.
      „Aknast“ ja „kissellini“ on näitesõnad ning peaksid olema märgistatud jutumärkidega, sest muidu võib lugeja hakata ette kujutama füüsilisel kujul akent ja kisselli ning lause sisu võib olla raske mõista. Seda, kas tegu on näitesõnaga või mitte, näitab seegi, kui lauses on nimetatud sõna „sõna“. Nt „Sõna“ on päritolult läänemeresoome sõna.

Võõrnimed

  • Võõrkeele reeglitest lähtuvad nimed ehk võõrnimed vormistatakse püstkirjas. Võõrnimesid käänatakse ülakomaga ainult siis, kui viimane täht ei hääldu eestipäraselt. Sellisel juhul jääb ka käändelõpp püstkirja.
    • H&Mist, YouTube’i, Netflixi
Levinumad eksimused: võõrnimi on vormistatud tsitaatsõnana kaldkirjas või käänatud ülakomaga, kui viimane täht hääldub eestipäraselt.

Algustäheortograafia

Algustäheortograafia kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Nimed

  • Riigid ja riikide ühendused kirjutatakse suure algustähega.
    • Eesti, Venemaa
    • Nõukogude Liit, Euroopa Liit (läbiv suurtäht!)
    • Baltimaad, Põhjamaad, aga araabia maad (rahvuskuuluvus)
  • Kohanimi kirjutatakse suure tähega ka siis, kui see täiendab liigisõna (kohanimelise täiendiga ühendid).
    • riigiga seotud: Nõukogude okupatsioon, Vene võim/aeg/reformid, Eesti ühiskond, Eesti rahvastik, Eesti lipp, Eesti majandus
    • Jaapani aed, Soome saun, Eesti paigad/noored/tooted/bränd/toit/köök
    • Võru murre, Kodavere murrak
    • Eesti omad tähtpäevad, Eesti riigi traditsioonid
    • Eesti venelased (Eestis elavad venelased) vs. eestivenelased (eraldi identiteet)
  • Nõukogude-ühendi puhul kehtib reegel, et kui Nõukogude viitab riigile või maale, kirjutatakse see suure algustähega, aga kui see viitab ühiskonnakorrale, siis väikese algustähega.
    • riik/maa: Nõukogude Liit/võim/valitsus/armee/rubla/okupatsioon/lipp/repressioonid, Nõukogude-vastane
    • kord: nõukogude kord/aeg/-vastane
  • Internetilehekülgede ja mobiilirakenduste nimed kirjutatakse suure algustähega.
    • Instagram, Youtube (võõrnimed, siin kaldkirjas nagu muudki keelenäited, tekstis kirjutatakse püstkirjas)
  • Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega ja ilma jutumärkideta.
    • Imeline Ajalugu
    • Washington Post

Nimetused

  • Reeglina kirjutatakse kohanimi küll suure algustähega, kuid erandlikult kirjutatakse see väikese tähega järgmistel juhtudel:
  • Keelenimetused
    • inglise keel, läänemeresoome keeled
    • ingliskeelne, eestikeelne
    • eesti õigekeelsus
    • estonglish (tsitaatsõna, siin muude näidete hulgas püstkirjas, et neist eristada; trükitekstis kirjutatakse kaldkirjas, käsikirjalises tekstis tähistatakse lainelise joonega)
    Rahvus
    • eestlased, venelased, angloameeriklased, baltisakslased
    • vene päritolu, vene töölised
    • eesti rahvas, uurali rahvad
    Rahvuskuuluvuse märkimine
    • eesti rahvus, eesti kultuur/eesti kultuuri päevad, eesti kirjandus, eesti pühad
    • eesti traditsioonid/tavad (kui on selgelt seotud riigiga, võib kirjutada ka suure algustähega)
    NB! Ei tohiks ühes fraasis nimetada koos riiki, ühiskonda, kultuuri ja keelt, sest riigi ja ühiskonna puhul kirjutatakse kohanimi suure algustähega, kultuuri ja keele puhul aga väikese algustähega!
    • Sellest ajast on ka jäänud eesti kultuuri ja keelde ning Eesti ühiskonda suur jälg.
    • Eesti on pidevas arengus ning see on avaldanud Eesti riigile, eesti keelele ja seal elavatele noortele inimestele nii positiivset kui ka negatiivset mõju.
  • Üldnimetused kirjutatakse väikese algustähega.
    • laulu- ja tantsupidu, lauluväljak, vanalinn, raekoda
    • õigekeelsussõnaraamat, etümoloogiasõnaraamat
    • isamaa, vabariik, tsaariaeg
  • Ajaloosündmused kirjutatakse väikese algustähega. Kui ajaloosündmus sisaldab ka kohanime, siis kirjutatakse kohanimi suure algustähega.
    • ristisõda, pronksiöö, esimene maailmasõda
    • Mahtra sõda, Vene-Jaapani sõda, Prantsuse revolutsioon
  • Tähtpäevade ja pühade nimetused kirjutatakse väikese algustähega.
    • suur reede, kadri- ja mardipäev, valentinipäev
    • marti ja kadrit jooksma

Pealkirjad

  • Kirjandusteostel, kujutava ja tarbekunsti teostel, saadetel, sarjadel, filmidel, mängudel ja fotodel on pealkirjad ja need kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega.
    • Kirjandusteosed: luulekogumik „Sinilind/Sinisilta“, romaan „Tõde ja õigus“
    • Kujutava ja tarbekunsti teosed: monument „Russalka“, maal „Truu valvur“
    • Saated: „Aktuaalne kaamera“, „Esimene stuudio“

Kokku- ja lahkukirjutamine

Kokku-lahkukirjutuse kohta võid vihjeid leida ka ÕSist, kuigi seal ei leidu kõiki kirjakeeles võimalikke liitsõnu. Pea aga meeles tähenduslikku kokku-lahkukirjutust. Rohkem infot saad kokku-lahkukirjutamise kohta siit.

Käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamine


Eesti keeles kirjutatakse sõnad üldiselt lahku. Siiski on olukordi, mil tuleb sõnad kirjutada kokku.

  • Kui väljendatakse liiki, mitte üksikut asja ega nähtust (nimisõna + nimisõna). Nt televisioonisarjad, sest on olemas ka raadiosarjad ja raamatusarjad; importkaup, sest on olemas ka eksportkaup
    • Selliste mõjude alla kuuluvad näiteks välismaised televisioonisarjad, erinevad raadiokanalid, internet ja importkaubad.
    • Tänu välisriikide kultuurile võib märgata, kuidas on segunenud erinevad arhitektuuri– ja muusikastiilid.
  • Kui väljendatakse ühte tervikmõistet (nimisõna + nimisõna). Nt: integratsiooniprobleemid, emakeeleoskus
    • Nõukogude okupatsiooni tagajärjel on tekkinud Eestis integratsiooniprobleemid.
    • Õpilased pööravad aina rohkem tähelepanu võõrkeeltele, mis on kaasa toonud emakeeleoskuse halvenemise.
  • Kui on ne-liiteline omadussõna (ka käänatult!). Nt sõna eestikeelne : eestikeelsete või ingliskeelne : ingliskeelseid
    • Samuti on inglise keele leviku tõttu jäetud unarusse oma emakeel ja eestikeelsete sõnade asemel kasutatakse ingliskeelseid variante.

    • Reegel kehtib ka siis, kui ees pole nimisõna, vaid näiteks arvsõna (pooleteiseaastane) või asesõna (selleaastasel).
    • Noorte seas on tekkinud olukordi, kus eneseväljendus jääb eesti keeles vajaka ning tunnete või tegevuste selgitamiseks kasutatakse ingliskeelseid väljendeid: minu pooleteiseaastane vend ei ütle „head aega!“ vaid hoopis „bye!“.
    • Selleaastasel Vikerraadio e-etteütlusel osales 10 050 inimest ning täiesti korrektseid töid oli ainult 75 tükki.

    • Reegel kehtib ka mitmuses nimisõna korral, nt riikidevaheline
    • Erinevate keelte rääkimine ühes riigis tuleneb riikidevahelisest kokkupuudest ajaloos.

    • Kui on tegu nimega, siis tuleb kokku kirjutada sidekriipsuga, nt Läänemere-äärne, Stieglitzi-nimeline
    • Lisaks on Eesti Läänemere-äärse riigina olnud ajaloo vältel oluliseks kaubandussõlmeks.
    • Konrad Mägi jätkas maalikunsti õppimist Peterburis Stieglitzi-nimelises kunstikoolis.

Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine


Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamisel tekitavad kõige rohkem probleeme ühendtegusõnad. Neid on eesti keeles väga palju, nt välja tulema, sisse astuma, peale käima, ära minema, üle jääma, ja need on vaja tekstis ära tunda.

  • Ühendtegusõnad on määrsõna ja tegusõna ühendid, mille osi saab lauses ümber paigutada ning nende vahele sõnu asetada. Seetõttu kirjutatakse need lahku ka ma– ja da– ning nud– ja tud-vormides.
    • on läbi elanud, oli üle võetud, kokku puutudes, läbi lüüa, üle võtta, välja tuua, ette kujutada, kaasa arvatud
  • Ühendtegusõnadest moodustunud mine-liitelised teonimed seevastu võib kirjutada nii kokku kui ka lahku.
    • ümberasumisega ~ ümber asumisega, ülevaatamine ~ üle vaatamine
    Küll aga tuleks jälgida, kas lause sisu kokku- või lahku kirjutamisest muutub. Kultuurikontaktid ei ole seotud ainult rahvaste ümber asumisega. Sellises lauses oleks parem kirjutada kokku ümberasumisega, sest muidu võib jääda mulje, nagu asumine toimuks rahvaste ümber.

Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine


Määrsõnalised ja sidesõnalised väljendid

  • Kui kaks kõrvuti olevat mistahes sõnaliiki on kokku sulanud ühiseks määrsõnaliseks või sidesõnaliseks väljendiks, kirjutatakse need kokku.
    • niivõrd, tihtipeale, mismoodi, seevastu, mispuhul, sealhulgas, niinimetatud, niikuinii, omavahel, see-eest
  • Kui põhisõna on da-tegevusnimi, siis kasutatakse kokkukirjutuseks sidekriipsu.
    • nii-öelda, nõnda-öelda, võib-olla (~ võibolla)
  • Samuti kasutatakse sidekriipsu, kui määrsõnaline väljend moodustub sama sõna nimetavast ja alaltütlevast käändest.
    • aeg-ajalt, päev-päevalt, samm-sammult
  • Tähelepanelik tuleb olla aga sama sõna teiste käändevormidega, misjuhul kirjutatakse sõnad teineteisest lahku.
    • ukselt uksele, silmast silma, päevast päeva
Paarissõnalised väljendid
  • Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad paarissõnalise väljendi, kirjutatakse need sidekriipsu abil kokku. Sidekriips käitub sellisel juhul ja-sidesõna asendusena.
    • edasi-tagasi vrd edasi ja tagasi, siin-seal vrd siin ja seal, emad-isad, tahes-tahtmata, keeldudele-käskudele
Kaassõna ja käändsõna
  • Kaassõna kirjutatakse käändsõnast lahku.
    • aja jooksul, läbi aegade, üle maailma, põhja poolt, igal pool, selle põhjal, koha peal
    • Ligi 100 aastat tagasi leidsid mitmed riigid, et Eesti asub strateegiliselt väga hea koha peal.

Sidekriips


Sidekriips väljendab kokkukirjutust ja lahku kirjutatavate sõnade puhul ei maksaks seda kasutada. Kui alumises näites kasutada pärast sõna vene sidekriipsu, siis see tingib kokkukirjutuse sõnaga keeles, mis tegelikult pole keelereeglite järgi õige.

    • Õige: Suheldi peamiselt vene ja saksa keeles.

Sidekriipsu ei tohiks aga unustada seal, kus on tõesti vaja kokku kirjutada.
  • Kui on mitu elementi ja korduv sõna on ära jäetud, siis saab kokku kirjutada just sidekriipsu abil (nähtused on omavahel seotud nt ja või või abil). Sidekriips peab olema iga ärajäetud korduva sõna asemel. Nt rände-, keele- ja kultuurikontaktid = rändekontaktid, keelekontaktid ja kultuurikontaktid
    • Peamised põhjused on just rände-, keele- ja kultuurikontaktid, millega on kokku puututud nii minevikus kui ka tänapäeval.
  • Kui on mitu elementi, ent esimene neist tuleb kokku kirjutada ja teine lahku, siis tuleb esimese järel kasutada sidekriipsu. Nt naaber- või teistelt riikidelt = naaberriikidelt või teistelt riikidelt
    • Üha enam tuleb keelelisi mõjutusi kas naaber- või teistelt riikidelt, mille puhul saab vaielda, kas tegu on positiivse või negatiivse mõjutusega.

Tähenduslik kokku-lahkukirjutus


Kui nimisõna ees on veel mõni sõna, siis peab vaatama, millega see kokku käib.

  • Omadussõna: Nt uue info tulv, siis on info see, mis on uus. Kui kirjutada aga uus infotulv, siis on just tulv see, mis on uus, ja see, missugune info oli, pole oluline
    • Üks neist on näiteks see, et uue info tulv paneb inimesi unustama nende juuri.
  • Nimisõna: Nt Nõukogude okupatsiooni aegne, sest Nõukogude käib kokku sõnaga okupatsiooni; eesti keele grammatika reegleid
    • Eestis on suur hulk noori, kes on pärit Nõukogude okupatsiooni aegsetest mitmekeelsetest peredest või ei räägi kodus üldse eesti keelt.
    • Minagi unustan tihti sõnumile vastates kasutada eesti keele grammatika reegleid, kuna „segakeel“ on automaatseks muutunud.

Muid tähelepanekuid


Liitasesõnad

  • Kui kaks kõrvuti olevat asesõna moodustavad liitasesõna, kirjutatakse need kokku.
    • omaenda, iseendasse
Ühilduvad fraasid
  • Kui kaks kõrvuti olevat sõna ühilduvad käändes, siis kirjutatakse need lahku.
    • omalt poolt
Nimisõnafraasid
  • Nimisõnafraas on keelend, mille peasõna on nimisõna, millele eelneb seda täpsustav sõna. Sellised fraasid kirjutatakse lahku.
    • iga päev, oma keel



Käänamine ja pööramine

Sagedamini eksitakse käändsõnade vormide moodustamisel, pöördsõnavormid põhjustavad vähem eksimusi. Sõnade muutmise kohta leiad rohkem teavet õigekeelsussõnaraamatust ja EKI ühendsõnastikust.

Käändsõnad

  • Kõige rohkem probleeme valmistab astmevahelduslike ik-lõpuliste sõnade käänamine. Siin tasub meelde tuletada tabelit, mis kirjeldab selliste sõnade nimetava, omastava ja osastava käände vormi moodustamist ainsuses ja mitmuses.
    • Samamoodi käänduvad nt sõnad elanik, maastik, meelelahutuslik, ohtlik, piinlik, põgenik, mis kirjutajatele probleeme tekitasid.
    Kääne Ainsus Mitmus
    nimetav kohalik kohalikud
    omastav kohaliku kohalike ~ kohalikkude
    osastav kohalikku kohalikkusid ~ kohalikke
    • Nii on avatud riigipiirid soodustanud Eestis eri rahvuskeelte ja -kultuuride segunemist, mille erinevad mõjud on kujundanud Eesti kultuurimaastikku.
    • Kultuurikontaktide tõttu tähistatakse Eestis võõrtraditsioone, mis on mõjutanud kohalike, igipõliste traditsioonide säilimist.
  • Sagedane eksimus on ka sid-tunnusega mitmuse osastava vormi asemel si-lõpulise vormi kasutamine. Normikirjakeeles kasutatakse sellistest sõnadest, mis nimetava vormis ei lõpe -ne ega s-iga, ainult sid-vormi, nt
    • paljusid tavasid, huvitavaid erialasid, maailmajagusid.
  • Mitmuse osastava käände vormide moodustamise üksikasjad on kasulik õigekeelsussõnaraamatust järele vaadata. Sealt ilmneb näiteks, et mitmuse osastava vorm liitsõnast vokiroog on vokiroogi ja sõnast söögikoht söögikohti. Mitmuse osastava vormi kohta saab teavet märksõnade roog ja koht juurest, kus on noolsulgudes viide muuttüübile ja mitmuse osastava lõpule.
    • Sõna roog juures nt <22i>, kus muuttüübi number juhatab sobiva käänamiseeskuju juurde ja i näitab, et mitmuse osastava vormi lõpus on -i, seega roogi.
  • Probleeme on tekitanud ka sõna kontsert käänamine. Sedagi on kõige kindlam vaadata ÕSist või pidada meeles, et sõna kontsert muutub nagu tort, seega kontsert : kontserdi : kontserti (nagu tort : tordi : torti), mitmuse osastavas kontserte (nagu torte).

  • Sõna mõni käändub nagu meri: selle mitmuse omastava vorm on mõnede ja mitmuse osastav mõnesid.
    • Vigade mõju on kõigil inimestel olnud erinev, mõnedel on see nende karjääriredeli pahupidi keeranud, mõni aga jäi näiteks väikesel võistlusel vea tõttu viimaseks.
  • Nimisõna raie metsalangetuse või puude raiumise tähenduses käändub kirjakeeles raie (II välde) : raie (III välde) : raiet.
    • Lisaks on tähtsad hiied ja pühapaigad ohus ning on sattunud lageraie ohvriks.

Pöördsõnad

  • Tegusõnade muutmisel tasub meeles pidada, et normikirjakeeles on kasutusel vaid nud-vorm (mitte -nd), nt
    • maininud, hakanud, lausunud.
  • Tegusõna pidama umbisikulise tegumoe oleviku vorm on peetakse ja sõnal looma luuakse.

  • Tegusõna hakkama nud-vorm on hakanud, umbisikulise tegumoe oleviku vorm hakatakse.

Muu

  • Liitsõna ingliskeelne puhul tuleb meeles pidada, et erinevalt lahku kirjutatud ühendist inglise keel kaob liitsõna esiosas e, nii et kirjakeelsed vormid on
    • ingliskeelne, ingliskeelset, ingliskeelsete jne; samamoodi ka prantsuskeelne
    • Väga paljud kooliõpilased kasutavad ingliskeelseid sõnu, väljendeid ja termineid.
    • Inglise keelest sulandub eesti keelde väljendeid, mis vähendavad emakeele väärtust noorte seas.


Kirjavahemärkide kasutamine

Kõrvallause


Kõrvallause on pealausele alistuv lause, mis tuleb pealausest komaga eraldada. Probleeme tekitavad juhud, kui kõrvallause paikneb pealause sees ja tuleb komadega eraldada mõlemalt poolt. Loe kõrvallauses koma kasutamise kohta siit.

  • Vihje selle kohta, et tegu on kõrvallausega ja komad tuleks üle vaadata, annavad näiteks siduvad asesõnad kes, mis, mida, milline, kuidas jne.
    • Meie tänapäeva noored puutuvad palju meediaga kokku ja paljud neist meedias olevatest inimestest, kes toodavad sisu, räägivad inglise keeles. Selles näites paigutub kõrvallause pealause sisse, seega peavad seda ümbritsema komad. Selliste kõrvallausete puhul aitab, kui mõtled, kuidas kõlab pealause, kui kõrvallause ära võtta: Meie tänapäeva noored puutuvad palju meediaga kokku ja paljud neist meedias olevatest inimestest räägivad inglise keeles. Moodustub loogiline täislause, seega on komastus õige. Peale selle tasub jälgida öeldisi, lihtsalt niisama öeldised üksteisele ilma koma või mõne sidesõnata ei järgne (mõtle rind- ja koondlausele).
  • Tihti alustab kõrvallauset kui.
    • Sarnast olukorda kohtab veel, kui rääkida sõbrapäevast, mis on teistes riikides tuntud ka kui valentinipäev. Kõrvallause, mis algab kui-ga, on pealause järel ja see tuleb eraldada komaga. Pane tähele, et sellele järgnevas kõrvallauses on kui-lisand, mis koma ei nõua.
  • Pane tähele! Võrdlevana kasutatud kui ja nagu puhul ei lisata koma, kui emma-kummaga algavas lauseosas ei ole öeldist. Koma tuleb kasutada siis, kui sõnadega kui või nagu algavas lauseosas on öeldis.
    • Võrdle: Temaga suheldi samamoodi nagu kõigi teistega ja Ei saa kindlalt väita, kas mõju on olnud pigem positiivne või negatiivne, kuid kindel on see, et meie riik poleks ilma nendeta niisugune, nagu ta on. Mõlemas näites väljendab nagu võrdlust, aga komastamise erinevus seisneb öeldises.

Rind- ja koondlause

  • Rind- ja koondlauses ja, ning, ega, ehk, või, nii kui ka ette ei käi harilikult koma. Koma tuleb kindlasti panna, kui sidesõnale eelneb kõrvallause.
    • Kuidas mõjutavad need tegurid Eestit nii hetkel kui ka tulevikus ja kas tagajärjed on pigem positiivsed või negatiivsed?
    • Eelneb kõrvallause: Enne Eesti Vabariigi iseseisvumist ei olnud riigis palju kõrgkoole, kus sai õppida kindlat eriala kõrgel tasemel, ja sellepärast mindi välismaale, eriti Venemaale.
Loe rind- ja koondlauses koma kasutamisest rohkem siit.

Koondlausesse märgi valimisel tuleb mõelda, kas kokkuvõttev sõna või fraas eelneb või järgneb loetelule.

  • Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna või fraas, siis kasutatakse koolonit.
    • Lisaks tegutsevad edukalt Eesti turul mitmed välisriigi kiirmoebrändid: Zara, Mohito, Reserved. Sõna kiirmoebrändid on kokkuvõttev sõna, mis eelneb loetelule.
  • Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna või fraas, siis kasutatakse mõttekriipsu.
    • Saksa keelest tulevad näiteks sõnad „loss“, „kleit“, „vürts“ ning soome keelest „aare“, „vaist“ ja „mehu“ – praeguseks levinud ja igapäevased sõnad. Mõttekriipsule järgnev osa (siin on selleks fraas) võtab loeteludes esinenud sõnad kokku, mistõttu tuleb selle ette panna mõttekriips.
    Loe mõttekriipsu kasutamisest rohkem siit.

  • Koolonit kasutatakse ka juhul, kui osalausele järgneb seletav või täpsustav osa.
    • Nõukogude ajal mängis üritus ESTO suurt poliitilist rolli: väliseestlased avaldasid oma rahulolematust okupeeritud Eesti üle. Siin on suurt poliitilist rolli fraas, millele järgneb seletus: mida fraas lause kontekstis tähendab. Seega tuleb kasutada koolonit.
    Loe kooloni kasutamisest rohkem siit.

Lauselühend


Kõige rohkem eksitakse kirjandites des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgistamisel.
Lauselühendi puhul tuleks vaadata, kus see põhilause suhtes paikneb.

  • Lauselühend põhilause ees
    • Puutudes kokku millegi uuega(,) tekib võimalus arendada nii ennast kui ka teisi enda ümber.
    • Inglise keele levikust olenemata läheb meie kultuuri ja keele hoidmine noortele väga palju korda.
  • Lauselühend põhilause järel
    • Sellega eemalduvad nad mõneks ajaks reaalsusest, luues endale hea meeleolu headest mälestustest.
    • Nii võib ühiskond liikuda sarnaste väärtuste suunas(,) samal ajal polariseerumata.
Juhul kui sattusid segadusse, võrdle lauseid omavahel ning vaata, kus asub lauselühend ja kus sellega kokku käivad osad.

  • Komaga ei eraldata des- ja mata-vorme alates, võrreldes, hoolimata, vaatamata, sest need on muutunud kaassõnadeks.
    • Hoolimata võimude korraldustest toodi mitmel pool salaja endale siiski kuusk tuppa ning tähistati pühi vaikselt perekeskis.
Lauselühendeid on veel ja kõiki neist ei komastata samal viisil. Siit saad meelde tuletada, milliste lauselühendite puhul komasid kasutada tuleb.

Täiend ja lisand

  • Kui lausesse tuuakse näiteid (sõnad, isikunimed, tähtpäevad vms) või soovitakse midagi täpsustada, tuleb see lauseosa eraldada mõlemalt poolt komadega. Selgitavateks või täpsustavateks sõnadeks võivad olla nt nimelt, näiteks, eriti, sealhulgas. Samuti tuleb lauseosa eraldada komadega juhul, kui nagu on kasutatud tähenduses ‘näiteks’.
    • Tänu sellele on noored sallivamad Eestis elavate vähemuste suhtes, nagu tumedanahalised, asiaadid ja LGBTQ+ kogukond.
    • Vene võimu tõttu oli paljudel Eesti lauljatel, nagu Anne Veski ja Jaak Joala, võimalik Venemaal esinemas käia.
  • Seejuures pane tähele, et kui sõnadele nagu ja näiteks eelneb sõna selline mistahes käändes, siis koma(sid) ei panda.
    • Inglise keelt õpetatakse võõrkeelena koolides ja sellised sõnad nagu hashtag, influencer ja imago on kõikidele tuttavad.
  • Samuti tuleb tähele panna, et täpsustava sõna, sh nagu (= näiteks) järele kirjavahemärki ei panda, ka juhul, kui sõnale järgneb loetelu, sest see pole loetelule eelnev kokkuvõttev sõna (vt „Rind- ja koondlause“).
    • Eesti keelde on näiteks imbunud laensõnad, nagu cool, drink, story ja marketing.
    • Eestlased on üle võtnud paljud välismaised tähtpäevad, näiteks sõbrapäev, halloween, ja hääbumas on meie rahvakalendri tähtpäevad, näiteks mihkli-, mardi- ja kadripäev.
Loe täiendi ja lisandi komaga eraldamise kohta rohkem siit.

Otsekõne ja tsitaat


Mõningaid näiteid tekstis saab vormistada nii otsekõne kui ka tsitaadina. Kui jutumärkidesse kirjutatud osa jääb lause lõppu, tuleb silmas pidada järgmist.

  • Kui vormistada kellegi öeldu otsekõnena, millele eelneb saatelause, siis saatelause järele tuleb lisada koolon ja lause(d) kirjutada jutumärkide vahele. Otsekõne lause(te) lõpumärk kirjutatakse enne jutumärke.
    • Gustav Suits on öelnud: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“
    Loe otsekõne kohta rohkem siit.

  • Tsitaadile eelnevale osalausele koolonit ei järgne, lause(d) kirjutatakse ikka jutumärkidesse ning lause(te) lauselõpumärk kirjutatakse pärast jutumärke.
    • Gustav Suitsult pärinevad sõnad „Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks“.
    • Kindlasti tuleb jutumärke kasutada ka juhul, kui on tsiteeritud osa lausest, nt Kauges minevikus oli ränne seotud nomaadidega, kes pidevalt vahetasid enda elukohta lootes, et „ükskord muutuvad elutingimused paremaks“.
    Loe tsitaadi kohta rohkem siit.
Skeemina näeb see välja nii:
Tsitaat: Saatelause „Tsitaat“.
Otsekõne: Saatelause: „Otsekõne.“

Kiil


Kiil on vahend lausesse lisainfo, kommentaari jms toomiseks.

  • Kiil tuleb mõlemalt poolt eraldada kas komade või mõttekriipsudega. Ka sulud on eristamise võimalus, aga seda me kirjandis pigem ei soovita.
    • Olgu mõjutajateks siis kas erinevad võõrvalitsejad või – nagu tänapäeval kipub olema – üldine läänemaailm. Selles lauses on kiil nagu tänapäeval kipub olema, millega lisatakse kommentaar ja mille peab panema kas mõttekriipsude või komade vahele.

Lauselaiend

  • Komaga ei eraldata lauselaiendit, nt lisaks, mõistagi, esiteks, teiseks, lõpuks jms, kui see on lause alguses ja kohe selle järel on tegusõna.
    • Esiteks on enamik meediast, filmidest ja ka raamatutest ingliskeelsed.
  • Kui lauselaiendile ei järgne kohe tegusõna, kirjutatakse koma.
    • Esiteks, enamik meediast, filmidest ja ka raamatutest on ingliskeelsed.
  • Sõnad tänu ja tõttu on kaassõnad, mis moodustavad nimisõnaga fraasi, mida ei eraldata lauses komaga. Sellised fraasid ei sisalda lauselaiendit.
    • Tänu sotsiaalmeedia kiirele arenemisele ja üleüldisele digimaailmale on paljud sotsiaalmeedia platvormidest just ingliskeelsed.

Ühendsidend

  • Siduvad sõnad, mis kuuluvad kokku ja mille vahele ei panda koma, moodustavad ühendsidendi. Ühendsidendid on näiteks olgugi et, samal ajal kui, nii et, ükskõik mis, enne kui, juhul kui, sellepärast et jne.
    • Isegi kui meil on erinev nahk või ninakuju, jääme ikkagi inimesteks. Isegi ja kui kuuluvad siin sidendina kokku, mistõttu nende vahele koma ei tule.

Järgarvud

  • Kui järgarv on kirjutatud araabia numbritega, siis selle järele märgitakse punkt. Kõige sagedamini tuleb seda ette aastaarvude kirjutamisel. Kui mõtled arvu lugedes mitmes?, mitmenda? mitmendat? jne, siis tuleb selle järele lisada punkt.
    • 2019. aasta uuringutes selgus, et Eestis elab pea 400 000 inimest, kelle emakeeleks on vene keel.
Loe arvukirjutusest rohkem siit.

Lauselõpumärk

  • Kui küsimus on vormistatud kaudselt ehk lause ise ei ole küsimus, vaid väidetakse näiteks, et keegi on sellise küsimuse üle arutlenud, siis on selle lause lõpus punkt, mitte küsimärk.
    • Tekib küsimus, kuidas avalduvad sellised mõjud tänapäeva kultuuris ja noorte suhtumises meie emakeelde. Siin ei esitata päriselt küsimust selle kohta, kuidas mõjud avalduvad, vaid väidetakse, et selline küsimus tekib. Seega on tegu väitlausega ja väitlause lõpetab punkt.
  • Teine võimalus on vormistada küsimus tsitaadina ehk ümbritseda see jutumärkidega, alustada suure tähega, lõpetada küsimärgiga ja lisada kogu lause lõppu punkt (tuleta meelde, kuidas kirjavahemärgistatakse tsitaati).
    • Sellisel juhul peaks lause olema selline: Tekib küsimus „Kuidas avalduvad sellised mõjud tänapäeva kultuuris ja noorte suhtumises meie emakeelde?“.


Triin Aasa, Külli Habicht, Eleriin Miilman, Karet Eesmäe, Reena Roos, Eva Margareta Päts

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.