Eksamiekspert soovitab: ÕS kotti!

Eelmisel nädalal vaatasime, mida kõike ÕSist lisaks sõna õigekirja kontrollimisele leida on. Täna vaatame, milleks ÕSi veel kasutada saab, aga ka seda, mida sealt ei leia. 

Sõnastik ise on ÕSi kõige mahukam osa, sellest rääkisime põhjalikumalt eelmisel nädalal. Sõnastikule järgnevad kohanime- ja lühendivalimik, mis võivad samuti kasulikku teavet pakkuda. Kohanimeloend sisaldab üle 4300 Eesti ja välismaise kohanime koos selgituste ja käänamisinfoga.

Vaata alustuseks järele, kuidas on sisseütleva käände vorm nimest Norra. Noolsulgudes on tüübinumbri järel kirjas, et õiged vormid on nii Norrasse kui ka Norra. Kohanimeloendist saad kontrollida näiteks ka seda, kas õige on nimekuju Argentiina või Argentina. Et loendis on esikohal nimekuju Argentina, tuleks eelistada seda, kuigi vale ei ole ka kahe i-ga kuju Argentiina. Kohanimevalimikust leiad teavet ka Eesti kohanimede käänamise ja kohakäänete kohta, näiteks kas kirjutatakse sõitis Kihnule või Kihnusse ja Kihnu. Kihnu käänatakse nagu tüüpsõna pere, kohakäändevormid on  Kihnusse ja Kihnu. Lühendeid sa eksamitöös ilmselt väga palju ei kasuta, kuid kui neid vaja läheb, saad üldlevinud lühendite õigekirja kontrollida ÕSi lühendivalimikust. Näiteks leiad sealt, et nii-öelda lühend on n-ö (keskel sidekriipsuga, ilma punktita) ja kaasa arvatud lühend  k.a (keskel punktiga, et eristada seda määrsõnast ka). Lühendiloendist leiad ka rahvusvahelisi suurtähtlühendeid, näiteks et normikirjakeeles on lühend küll USA, aga mitte UK, mille asemel peaksid kasutama Suurbritannia.

ÕSist leiad teavet ka sarnassõnade ehk paronüümide kasutuse kohta. Need on kirjapildilt lähedased sõnad, mida sa kasutad igapäevases kõnekeeles täpset tähendusvahet tegemata, aga kirjakeeles on neil kokkuleppeliselt eri tähendused. Sageli tekitavad probleeme käsitlema ja käsitama, enamik ja enamus, järele ja järgi. Vaatame ÕSist sõna sobivuse üle otsustamist sõnade järele ja järgi näitel. Sõnaraamatu märksõnaartikli näitest näeme, et järele on normitud kirjakeeles tunduvalt laiema kasutusvõimalusega kui järgi. Sealhulgas saab järele-sõnaga väljendada  ka otsest kohatähendust, mida järgi-sõnal ei ole. Järgi on määratletud vaid üldise suhte väljendajana tähendustes ‘kohaselt, põhjal, alusel’. Normikirjakeeles ja seega sinu eksamitööski sobib ainult Jõudsime neile järele (mitte: *jõudsime neile järgi) ja Autori sõnade järgi (mitte: *autori sõnade järele). Sõnaartiklis toodud kasutusnäited ja tähenduste seletused aitavad sul sobivat sõna valida. Lisaks sellele saad juhiseid seda sõna sisaldavate muude sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta (ÕSis märgib kokkukirjutust kaar sõna osade vahel). Mõlema variandi võimalikkust märgib = (võrdusmärk) kahe näite vahel. Vt 2018. a ÕSis sisalduvaid sõnaartiklite näiteid: järele ja j`ärgi.

Vaata stiilimärgendite selgitusi oma trüki-ÕSist või siit. Sõna kaasaegne (vt fotot sõnaartiklist selle lõigu all) näitest selgub, et see sobib normikirjakeelses tekstis vaid tähenduses ‘kellegagi või millegagi samaaegne’ ega ole soovitatav tegelikus kasutuses levinud tähendustes, mis on esitatud märgendi ei soovita tähenduses järel. Sõnaartiklis on kõik ebasoovitatavad näited looksulgudes ja nool juhib soovitatava kasutuse juurde. Seega, kui märkad sõnaartiklis looksulgudes näiteid, ära neid oma eksamitöös kasuta.

Sõnaartikkel kaasaegne ÕS 2013, lk 278

ÕSist tasub vaadata ka nüüdiskultuuri uute sõnade tähenduse ja muutmise kohta. Kui näiteks tekib küsimus, kas sõna manga tähenduses ‘Jaapani koomiks’ on kasutusel tsitaatsõnana või eesti keelde kohandatud kujul või kuidas moodustatakse selle osastava käände vormid, siis leiame ÕSist märksõna manga, mille järel on noolsulgudes tüübinumber <16>. See tähendab, et sõna käändub nagu tüüpsõna pere ja selle osastava vormid on ainsuses mangat ja mitmuses mangasid. Et märksõna on püstkirjas, ei ole see järelikult tsitaatsõna. Samamoodi otsime ÕSi sõnaloendist võõrsõnu kloon ja blogi. Sõna kloon juurest leiame info nii muutmise kui ka tähenduse kohta: kl`oon’ <22e: klooni, kl`ooni> ‘isendi sugutul paljunemisel tekkinud järglane v järglaskond’. Noolsulgudes <22e> osutab tüüpsõnale põu ja ühtlasi sellele, et mitmuse osastavas on kasutusel e-lõpuline vorm kloone. Lisaks sellele on noolsulgudes esitatud sõna ainsuse omastava ja osastava vorm. Sõna blogi juurest leiame info blogi <17> ‘veebipäevik, ajaveeb’. See on eesti keeles kasutusel võõrsõnana, mitte tsitaatsõnana, ja käändub nagu tüüpsõna elu, seega see blogi : selle blogi : seda blogi. Kui tahad teada, kas normikirjakeeles võiks kasutada ka nimisõna blogger, siis seda sa niisugusel kujul ÕSist ei leia. Selle asemel on märksõna blogima juures tuletis blogija, mida võid inglise keele toorlaenu asemel kasutada.

Mustandit koostades võib juhtuda, et sul ei tule eestikeelne sõna meelde. Ilmselt tead sa sel juhul seda “kadunud” sõna inglise keeles. ÕS võib sind siingi aidata: vaata, kas kirjakeeles pole kasutusel mõnd selletüvelist võõrsõna. Võõrsõnade juures on antud ka omasõnalised vasted, mille kaudu võib õige sõna leidmine õnnestuda. Näiteks inglise vormi retarded eesti vaste leidmisel võib kasu olla ÕSi märksõnast retardatsioon, mis kirjandus- ja meditsiiniterminina on seotud eestikeelsete sõnadega pidurdus, peetus. See sõnaartikkel oma seletuste ja näidetega võib anda võtme edasimõtlemiseks. 

Kõikide argikõnekeeles kasutatavate ingliskeelsete sõnade vasteid kindlasti ÕSist ei leia. Sellisel juhul mõtle, missugust tegevust, asja või omadust see sõna väljendab, ning püüa selle kirjelduse kaudu sobiv eestikeelne sõna meelde tuletada. Näiteks inglise keele tegusõna boost eesti vastele mõeldes võiks meenutada tegevust, mis on sellega seotud. Sõltuvalt kontekstist võiks see sõna tähendada ‘kiirendama, võimendama, reklaamima’; tegusõna dodge ‘kõrvale põikama, põiklema’. Kui tundub, et see tee on sobiva sõnani jõudmiseks liiga vaevaline, on kasulik oma mõttekäik nii ümber sõnastada, et seda konkreetset meenumatut sõna poleks vaja kasutada.

Mida teha siis, kui sa mõnd otsitud sõna ÕSi märksõnade hulgast ei leia?
See võib juhtuda siis, kui tegu on mõne uudissõna või ka tavalise tuletise või liitsõnaga, mis ei ole ÕSis eraldi sõnaartiklina esitatud. Sellisel juhul jaga otsitav sõna mõttes osadeks ja otsi tuletise vastet tüvisõna järgi või liitsõnal esimese või viimase moodustusosa alusel. Näiteks, kui sa ei leia märksõna käsitsemine, siis vaata, kas on olemas tegusõna käsitsema. Et mine-tuletise saab moodustada kõikidest tegusõnadest, saad oma tekstis kasutada ka tuletist käsitsemine ‘käte abil kasutamine’. Kui sa ei leia liitsõna kinoseanss, siis vaata nii märksõna kino kui ka seanss juurde. Leiad kino-märksõna juurest liitsõna näite kino+etendus = kino+seanss ja seanss juurest samuti liitsõna kino+seanss. Niisiis saad seda sõna julgesti kasutada.
Kui sa mõnd otsitud sõna siiski ei leia, siis vaata igaks juhuks ka sõna oodatavast paiknemise kohast ette- ja tahapoole. Võib-olla leiad sarnase algusosaga sõnade hulgast mõne kasuliku vihje, mis sind sõnastamisel edasi aitab.

Nimede ja pealkirjade näiteid ÕSist ei leia, aga neid õigesti vormistada aitab teadmine, et keskkondadel, programmidel, äppidel, ansamblitel, ettevõtetel, perioodikaväljaannetel on nimed, kuid mängudel, teostel, saadetel, seriaalidel pealkirjad. Reeglid saad meelde tuletada EKI Keeleviki abil.

Kaubamärkide nimed on mõnikord kujundatud läbiva suurtähega või suure algustähega sõna keskel (nt PowerPoint, TikTok, YouTube). Kõikide nimede kirjutamisel võib lähtuda ka eesti õigekirjareeglitest, mille järgi ei kasutata suurt tähte sõna keskel, ja vormistada eespool näiteks toodud nimed esisuurtähega: Powerpoint, Tiktok, Youtube. Tasub meelde jätta, et võõrnimesid ei kirjutata kursiiv- ehk kaldkirjas (Messenger, Wolt). 

Eksamitöös võib sul vaja olla käänata mõnd võõrnime, mida ÕSis ei ole. Sellisel juhul lähtu järgnevast:

  • võõrnime tuleb käänata ülakomaga sel juhul, kui nimi lõpeb kirjas kaashäälikuga, aga häälduses täishäälikuga, nt Jacquemus’ kott, või vastupidi, kui nimi lõpeb kirjas täishäälikuga, aga häälduses kaashäälikuga, nt Google’is, Moodle’ist, Youtube’iga, Skype’is;
  • ülakoma võib käänamisel kasutada, kuid ei pea kasutama, kui kirjapildiga võrreldes kaob häälduses terve silp, nt Descartesil ~ Descartes’il;
  • kõikidel muudel juhtudel käänatakse võõrnimesid ilma ülakomata, nt Facebookis, Twitterist, Redditisse, Instagramis, Spotifyst, Zoomis, mängib “Minecrafti”, Google Meetis.
ÕS 2018 Jacquemus’ kotis

Kursiiv- ehk kaldkirjas kirjutatakse tsitaatsõnad ja -väljendid ning nende kirjapilt jääb täpselt selliseks, nagu on originaalkeeles (start-up’id, pump track’il). Kui õnnestub see ÕSist leida, saad kontrollida, kui ei, pead ise teadma, kuidas seda õigesti kirjutada. Võib juhtuda, et tsitaatsõna juurest sõnaartiklist leiad eestikeelse vaste. Käsitsi kirjutades tähistatakse kursiivi lainelise joonega vastava sõna(osa) all või jutumärkidega. Tsitaatsõnu käänatakse ülakomaga. Kui kahtled tsitaatsõna õigekirjas, tasub mõelda, kas väljendit on võimalik ümber sõnastada tsitaatsõna kasutamata.

Kui soovid kirjandis kasutada aktuaalseid näiteid, siis vaata eesti keele instituudi keelenõuannete rubriiki. Sealne viimane postitus tutvustab uut sõnavara, mida oleme hakanud kasutama ühiskonnas toimuva kirjeldamiseks. Kasuta ka “Eesti õigekeelsuskäsiraamatu” veebiväljaannet ja e-keelenõu lehekülge, kust saad oma õigekeelsusküsimustele vastuseid. Kiika neisse allikatesse ja mõtle, mida kirja pannes on sul kahtlus tekkinud. Kas leiad vastused?

Kommentaaridesse võid kirjutada häid soovitusi, mida tahaksid eksami eel teiste eksamiks valmistujatega jagada. Kindlasti on sul mõni hea nipp! Kirjuta, ootame!

Külli Habicht, Maigi Vija, Ilona Tragel

Kasutatud allikad:

EESTI ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMAT. ÕS 2013. TIIU ERELT, TIINA LEEMETS, SIRJE MÄEARU, MAIRE RAADIK. EKSA 2013

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga