Mustandi matemaatika ja puhtandi ilu

Täna viimistleme oma viimase mustandi stiili ja keelt ning kirjutame puhtandi, mille veel kord hoolikalt üle loeme. Ühtlasi sõnastame lõpliku pealkirja ning vaatame, et sissejuhatus ja kokkuvõte täidaksid teksti oluliste osadena oma eesmärgi. 

Tuletame siinkohal veel kord meelde kirjutamisülesande “lahendamise” etapid või “tehted” (näitame arvutuskäiku nagu matemaatikas — sellele eksamile tuleb ju ka nädala pärast minna).

Oleme oma soovitustes avanud sulle kirjutamisülesande ühe võimaliku “lahenduskäigu”. Teeme siin, lahenduse viimase tehte juures, ülevaatliku kokkuvõtte kõigist “tehetest”. Pane tähele, et tehted jagunevad kirjutamis-, joonistamis- ja parandamisteheteks (lahenduskäigus vastavalt K, J ja P). Esimese seitsme tehte juurest viivad lingid vastavate soovituste juurde, viimastest tehetest kirjutame selles postituses.

Kirjutamisülesande lahenduskäik
Eeltöö
> 1a: K: loe kirjutamisülesanne mõttega läbi ja muugi see lahti;
> 1b: J ja K: visanda oma mõtted – joonista mõttekaart, koosta loetelu või küsimused või kombineeri eri mõttevisandustehnikaid ja joonista seosed visandatud mõtete vahel (kui hea näide tuleb pähe, siis kirjuta juurde).
Mustandi koostamine
2. tehe = K: kirjuta visandatud mõtted ümber nii, et need oleksid rohkem lause moodi;
3. tehe = K: vaata uuesti ülesande sõnastust (1a) ja kirjuta oma poolikute lausete või fraaside (2) järele näited neist valdkondadest (1a), mida ülesanne näidete allikatena nõuab; 
4. tehe = K: veendu, et näited sobivad väidetega, sõnasta laused (“Väide-seletus-näide-järeldus” -reegel);
5. tehe = P: loobu sellistest mõttekäikudest, mida ei õnnestunud piisavalt selgelt seletada, mille ilmestamiseks ei leidunud häid näiteid või mis ei ole lõigu peamise mõttega seotud;
6. tehe = P ja KSJ, KV: lõikude seostamine ning sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine;
7. tehe = J ja P (ja Kpealkiri): teksti struktuuri korrastamine ja kirjandi pealkirjastamine. Korda tehteid 1a ja 4;
8. tehe = P: keele– ja stiilivigade parandamine mustandis
Puhtandi kirjutamine
9. tehe = K: mustandi ümberkirjutamine puhtandiks

8. etapp
Sõnastuse kohendamine. Keele- ja stiilivigade parandamine mustandis. 

Et kirjandis ei oleks õigekirja- ega stiilivigu, tuleb mustandi viimane versioon hoolega läbi töötada. Kui sisu on lõplikult paigas, on aeg asuda keelt viimistlema. Nüüd ei ole sul enam muret, et keeleliselt õiget väljendust otsides oleksid mõtted takerdunud ja kirjavigade tegemise kartus oleks pidurdanud arutlemist. Kui oled veendunud, et kõik, mida öelda kavatsesid, on paberil, lõõgastu hetkeks ja asu oma tööd üle vaatama.

Iga vähimagi kahtluse korral võta appi ÕS — sealt leiad vastuse enamikule oma õigekeelsus- ja sõnastusküsimustest. Parem kahtle ja kontrolli kohe, kui kõhklus tekib.
Jälgi ka seda, et sõnastus oleks selge ja neutraalses stiilis, st et tekstis ei oleks argikeelsust, kantseliiti, liigsõnalisust, väärseoseid ja valesid rektsioonikasutusi. Kui vaja, loe mustand kaks korda üle, et võimalikud sõnastuspuudused kindlasti üles leida ja kõrvaldada. Pea meeles, et stiil vajab lihvimist, selge ja tabav sõnastus ei pruugi õnnestuda esimesel viimistluskorral. 

Mäletad, milline meie näitelõik pärast 5. tehet välja nägi?
Ilukirjanduse lugemine on hobi_  mis hoiab inimest vaimselt vormis. Neil inimestel_ kes ilukirjandust loevad_ on üksteisega alati midagi rääkida. Ka siis_ kui lugejad on erinevatest põlvkondadest ja miksmitte ka eri rahvusetest. Näiteks praegu loeme samat raamatut – Kivirähu romaani _Sinine sarvedega loom_ – mida mu vanaema loeb  ja ma saan temaga sellest raamatust rääkida. Arvutimäng LoList ei tea ta näiteks mitte midagi. Inimene on sotsiaalne loom – suhtlemine teiste omasugustega on talle eluliselt vajalik. Suhtlemine aitab säilitada inimeste vahelisi suhteid ja vahetada vajalikku informatsiooni, mis võimaldab teha elus valikuid ja otsuseid. Informatsioonihankimiseks on eri viise nagu ajakirjandus, televisioon, sotsiaal meedia, vahetud kontaktid. Suhtlemiseks on meil olemas keel. keel on ka see vahend, mis meile kirjanduslike mõtteid vahendab. Ilukirjanduse keel ei ole lihtsalt nii sama suhtluskeel – see on enamasti keel, mille tarbimine valmistab naudingut, maandab stressi ja aitab meil süveneda asjade olemusse. Ilukirjanduse lugemine aitab meil jätta karmi reaalsuse ja elada raamatu sündmustes. Näiteks mineviku Eestis, kus on Kivirähul tegevus.

Kindlasti märkasid meie näites keele- ja stiilivigu! See tähendab, et sõnastus vajab veel kohendamist ja keelevead parandamist. Nüüd ongi selleks õige aeg.

Kui vaja, võta appi ÕS. Jälgi, et su tekst oleks neutraalses arutlevas stiilis

Mustandi keelt viimistledes vaata üle, kas oled kasutatud sõnu õigesti käänanud ja pööranud. Selle kohta leidub ÕSis ammendavat teavet, vaja on osata endas kahelda ja õige vorm üles leida. Siin tuletame sulle meelde mõne sõna, mille õigete vormide kasutust võiksid keelt viimistledes igaks juhuks kontrollida. See, et nii kõneldakse, ei loe. Argikeelsed vormid ei sobi eksamitöösse. Vormieksimused võetakse arvesse õigekeelsust hinnates — kui teed vormivigu, kaotad õigekeelsuse eest väärtuslikke punkte.

Loendis on sellised vormivead, mida me kirjandites kõige rohkem näeme. Vormiveaga variant on punane ja tähistatud tärniga (*), noolekese (>) järel on õige vorm. 
*ohtlike > ohtlikke
*samat > sama
*kõne > kõnet
*autosi > autosid, *vendasi > vendasid ~ vendi
*õnnelikuim > õnnelikem
*teatuid aineid > teatud aineid
*lumehelvekesed > lumehelbekesed (helves : helbe)
*naasetakse > naastakse, *naases > naasis
*tuldakse > tullakse, *käidakse > käiakse, *tehtakse > tehakse, *ei teha > ei tehta
*endeid > endid
*mõndadega > mõnedega
*seesamale > sellelesamale

Mustandi koostamise 6. etapis kirjutasid sissejuhatuse ja kokkuvõtte. Nüüd veendu, et su kirjandi sissejuhatus on konkreetne ja lähtub probleemide sõnastamisel ülesande tuumsõnadest. Nii ei ole ohtu, et käsitlus kaldub ülesandest kõrvale. Tuumsõnu on ülesandes tavaliselt rohkem kui üks — seega peavad probleemipüstituses olema hõlmatud kõik vajalikud tuumsõnad. Veendu, et sa pole alustanud oma sissejuhatust ajaloost või eelloost, vaid oled sõnastanud konkreetse probleemi või probleemid, mida kirjandis lahendasid. Just seetõttu ei olegi hea mõte sissejuhatust esimesena valmis kirjutada. Jälgi seda, et sissejuhatus oleks tihedas sõnastuses ja konkreetne tekst.

Kirjandi kokkuvõte ja sissejuhatus peavad olema omavahel seoses. Veendu, et sissejuhatuses püstitatud probleemidele oleks kokkuvõttes üldistav(ad) vastus(ed). Kontrolli, et kokkuvõte ei sisaldaks uusi väiteid, vaid üldistaks sinu arutluse järeldusi. Kokkuvõte võiks lõppeda lausega, mis üldistab sinu arutluse tuummõtte.

9. etapp
Puhtandi kirjutamine

Nüüd on aeg vormistada puhtand. Vormista oma tekst loetava käekirjaga ning veendu, et töö üldmulje oleks puhas. Mõni parandus (mahatõmbamine) võib ka puhtandisse jääda.

Ilukirjanduse lugemine on hobi, mis hoiab inimest vaimselt vormis. Neil inimestel, kes ilukirjandust loevad, on üksteisega alati midagi rääkida. Ka siis, kui lugejad on eri põlvkondadest, ja miks mitte ka eri rahvustest. Näiteks praegu loen sama raamatut, Andrus Kivirähki romaani “Sinine sarvedega loom”, mida mu vanaemagi loeb, ja ma saan temaga sellest raamatust rääkida. Populaarsest arvutimängust “Minecraft” ei tea ta näiteks midagi. Inimene on sotsiaalne loom – suhtlemine teiste omasugustega on talle eluliselt vajalik. Suhtlemiseks on meil keel. Keel on ka see vahend, mis meile kirjanduslikke mõtteid vahendab. Ilukirjanduse keel ei ole lihtsalt suhtluskeel – see on enamasti keel, mille “tarbimine”, st lugemine, valmistab naudingut, maandab stressi ja aitab meil süveneda asjade olemusse. Ilukirjanduse lugemine aitab meil jätta karmi reaalsuse ja elada raamatu sündmustes: mineviku Eestis ja fantaasiamaailmas, kus toimub Kivirähki raamatu tegevus.

Kui sul on puhtand valmis ja aega veel on, siis ära mine ära, vaid viibi veel veidi aega oma puhtandi ja ÕSi seltsis. Kontrolli ÕSist üle needki sõnad ja vormid, milles sa oled üsna kindel, aga mitte siiski päris kindel. Nii võid lõpuks säästa veel mõne kasuliku punkti. 

Homses loos jagavad üliõpilased oma eksamimuljeid ja annavad viimased soovitused. 

Tänane lugemissoovitus tuleb tänase ajalehe Postimees vahelt – see on ajakirjandusüliõpilaste väljaande Neljas Dimensioon eriväljaanne 4JALEHT, mille leiad ka siit.

Külli Habicht, Ilona Tragel, Maigi Vija

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga