Kirjandi stiilist

Teksti stiil on nagu multimahl – palju kasulikke koostisosi, mis koos moodustavad hästi sobiva terviku. Perfektse tulemuse (10 stiilipunkti) annab sulle neutraalne ja arutlev stiil ning kirjakeele reeglite järgimine. Tänases nõuandes lahkame kirjandite stiilivigu multimahla maitset halvendava 7 komponendi kaudu. Stiilivigadega lausete parandatud variante ootame kommentaaridesse! 

Vaata lauseid Inimestel ei tasuks praegult vinguda, sest stagnaaega pole ikkagist millegiga võrrelda … ning Antud olukorras osutus peategelasel problemaatiliseks usalduse kaotamisest tingitud mõistmise taastamine. Otsusta, kas miski häirib sind nende lausete sõnastuses. Kui häirib, tajud ilmselt esimeses näites sõnastuse liigset kõnekeelsust (sellele osutavad *praegult, vinguda, stagnaaeg, *ikkagist, *millegiga) ja teises ülemäära keerukat ametlikkust (seda näitavad antud, osutus problemaatiliseks, kaotamisest tingitud mõistmise taastamine). Kumbki neist stiilivalikutest ei sobi eksamitöösse. Need kaks, argikeelsus ja kantseliit,  on ühtlasi ühed sagedasemad stiilieksimused, mis kirjanditesse satuvad, sest kirjutajal võib olla raske vahet teha kõnekeelsel, ametlikul ja neutraalsel keelekasutusel. Arutlev kirjand, mille looma pead, eeldab

Oled kindlasti märganud, et inimestel on kirjutades oma stiil. Arvatavasti tead praeguseks ka omaenda arutleva kirjandi stiili eripärasid. Nüüd on õige aeg varasemad kirjandid stiiliteadliku pilguga üle vaadata ja teksti või äärele märgitud stiilivigade üle mõelda. Mis on sinu kui kirjutaja nõrgad kohad?  Millele saaksid kirjutades rohkem tähelepanu pöörata? Kuidas saaksid ÕSi abiga oma sõnastus- ja lausestusoskust parandada ning eksimusi vältida?

Niisiis, kui oled harjunud omaenda tekstisse kriitiliselt suhtuma ning märkad sõnastuses või seoste loomises puudujääke, on eksimused välditavad. Selleks paranda stiilivead, kui oma mustandit viimast korda ümber kirjutad. Sellest kirjutame veel täpsemalt esmaspäevases postituses, kui räägime mustandi lõplikust viimistlemisest.

Kirjandite põhilised stiilivead on lisaks juba nimetatud argikeelsusele ja kantseliidile ka puuduvate lauseliikmetega lausete kasutamine, mida mõnikord nimetatakse telegrammi- või konspektistiiliks, jutustusele omane sina-stiil, liigsõnalisus, viitesuhete ebamäärasus ja järjest sagedamini ka rektsioonivead. Neid kõiki võetakse arvesse kirjandi sõnastuse ja stiili hindamisel. Stiili hindamisel lähtutakse teksti üldmuljest, stiilivigu eraldi kokku ei loeta. Maksimaalselt on võimalik saada kirjandis stiili ja sõnastuse eest 10 punkti, kui tekst on ladus, täpne, isikupärane ning rikka sõnavaraga. Seega tuleb sul jääda asjaliku ja neutraalse stiili juurde kogu töös.

Kõige lihtsam viis levinud stiilivigu vältida on avada ÕS ja vaadata sealt sõna stiilimärgendit. Kui sinu otsitud sõna juures on märgend ARGI (argikeelne, kõnekeelne), VULG (vulgaarne, madalkeelne), HALV (halvustav), NALJ (naljatlev) või ka LUUL (luuleline, poeetiline), ei ole tegu neutraalse sõnaga ja see ei pruugi sobida arutleva kirjandi stiiliga. Ettevaatlik tuleb olla ka ülekantud tähenduses sõnade ja väljendite kasutamisega (märgend ÜLEK), sest nende puhul pead kindlalt teadma väljendi tähendust. Sõna juures võib olla ka viide või märk ebasoovitatavusele. Sellisel juhul tuleb sul leida kas või sealtsamast ÕSi sõnaartiklist mõni sobivam sama tähendusega sõna.

Levinumad sõnastus- ja lausestuseksimused

Täna peatume seitsmel kõige sagedamal stiilieksimuste liigil ja vaatame mõnd näidet nende kohta, et sa need oma tekstis paremini ära tunneksid. Siin tasub siiski meeles pidada, et järgnevates nõuannetes nimetatud sõnu ei ole igas keelekasutusolukorras vaja vältida, kaaluda tuleb vaid nende sobivust oma teksti ja vältida nendega liialdamist.

Võta mõni oma varasem kirjatöö ja vaata sealt õpetaja tagasisidet stiili kohta. Jälgi siinseid nõuandeid ja proovi oma stiilieksimusi nende põhjal liigitada. 

Argikeelsus jõuab kirjutatud keelde igapäevasest kõnekeelest. Argikeelsete sõnade ja väljendite äratundmine võib olla keeruline, sest selleks tuleb vahet teha keele eri tasanditel. Kui oled lugenud esseistikat või populaarteaduslikke tekste,  siis oled seal kohanud just sellist keelekasutust, mida sinultki kirjandis oodatakse. Kõige lihtsam viis argikeelsust vältida on avada kahtluse korral ÕS ja kontrollida sõna stiilimärgendit.

Vaata abiturientide kirjanditest pärinevaid argikeelse stiili näiteid. Hindamisel stiilieksimusteks loetud sõnad ja väljendid on näidetes punased.

1. Selle asemel, et ninapidi telekas passida, peaks tänapäeva inimene end hoopis tegeliku elu asjadesse uputama.
2. Pereisa töötab Soomes, naine on lastega kodus, lapsed kasvavad isata – kogu see
kompott võib viia perekonna lagunemiseni.

Kuidas sõnastaksid need laused kirjandisse sobivas stiilis? Ümbersõnastamist ootavad kõik nummerdatud laused. Kirjuta vastused meile kommentaari! Anname sulle tagasisidet.

Kantseliidi ning sellele omaste moesõnadega, nagu antud, teatud, rida (nähtusi), kordades, millegagi seoses, millegi läbi, millestki lähtuvalt, tänasel päeval, igapäevaselt liialdamine muudab teksti kuivaks ja üleliigsete sõnade tõttu ka raskesti loetavaks. See näitab, et on valitud argikeelsusega võrreldes teine äärmus, liigne ametlikkus. Neutraalne stiilitasand jääb nende kahe vahele. 
3. Põhjus on ilmselt selles, et antud õnnetused on meie riigis harva asetleidvad ja laia maailma muredesse süvenetakse vähe.

Mõnikord kasutatakse teksti lühiduse ja tiheduse eesmärgil konspektistiili ehk puuduvate lauseliikmetega lauseid, mis jätavad tekstist tükeldatud mulje. Sellistest lausetest on lugedes raske aru saada ja neid omavahel seostada.
4. Eneseusku saab [..] sisendada. Eelkõige on  [..] vaja tahet ja enesekindlust ning usku. Rasketel tagasilöökidel  [..] toetuda oma lähedastele ning hinnata nende abivalmidust.
5. Eneseteostus on endast millegi tegemine.  [..]  Tõestab, et  [..] on millekski suuteline.

Sina-stiili kasutamine osutab samuti asjalikust neutraalsest stiilist eemaldumisele. Seda on lihtne vältida, kui oma mustandi mõttega läbi loed.
6. Ei ole mõtet kadestada kellegi omadusi, mis sinus puuduvad. Enesele ja ka teistele saab tõestada, et väärid tunnustust ka iseendaks jäädes. 
7. Sellises olukorras, kus sa oled õnnelik oma kodu, töö, elu üle, hoiavad need sind ankruna kinni.

Liigsõnalisus ja sellega kaasnev ebaselge sõnastus ning teksti sisulise tiheduse kadumine on sagedane stiilieksimus. See võib lisaks eespool nimetatud kantseliidiga liialdamisele seostuda ka poeetilise liialdusega. Kumbki neist ei sobi neutraalse arutleva stiiliga ja muudab mõttekäigud raskesti jälgitavaks.

8. Enamik arusaamatusi tekibki sellest, kui inimesed ei saa üksteisest aru või siis mõistetakse teineteist valesti, seepärast ongi oluline olla hea suhtleja ja see on väga tähtis, eriti tänapäeva infoühiskonnas, mil on vaja, et informatsioon kiiresti liiguks.
9. Hiiglaslike tööstuste massiivsed korstnad toodavad nii palju süsihappegaasi, et sama moodi edasi minnes ei ole varsti meie kaitsvast osoonikihist enam midagi järel.

Seoste ebaselgus on lausestusviga, mis avaldub kõige sagedamini kahel moel. Esimene on asesõnadega viitamise ebaselgus, mis tähendab, et sõnakorduste vältimiseks kasutatakse asesõnu (enamasti see või need), kuid pole selge, millele need eelnevas lauses viitavad.

Näide: Kui eesmärgid on püstitatud ja mõned sammud selle saavutamiseks astutud, oleme endas kindlad ja see annab meile jõudu edasi püüelda ..
[Üks ümbersõnastamise võimalus: Kui eesmärgid on püstitatud ja mõni samm nende saavutamiseks astutud, oleme endas kindlad ja eesmärgid annavad meile jõudu edasi püüelda.]


Teine levinud seostamiseksimus on kõrvallause vale paigutus. Siin pea silmas, et mis– või kes-sõnaga algav lauseosa järgneks sõnale, millega see kokku kuulub.
Näide: Siirad tunded peituvad ainult inimestes, millest pole võimalik isegi pimesi mööda minna. [Teksti autor on millest-sõnaga algavas kõrvallauses silmas pidanud seost tunded, millest, kuid tekitanud sõnastuses väärseose, kus millest seostub lugeja jaoks eelmise lauseosa lõpus oleva vormiga inimestes.]

Siit jõuamegi veel ühe sagedase eksimuste rühmani, milleks on rektsiooni- ehk sõltumusvead. Sellisel juhul on sõnaga koos kasutatud teised sõnad vales vormis. Rektsioonieksimused seostuvad kõige sagedamini tegusõnadega, aga probleeme võib tekitada ka nimisõna juurde sobiva käändevormi või kaassõna valik (vt järgnevaid näiteid). Sageli eksitakse sõnadega, nagu põhinema (millel), tuginema (millele), kaasnema (millega), kohanema (millega), lähtuma (millest), nautima (mida), vastanduma (millele), lähedane (millele). Seda loendit vaadates tekib sul ehk mõni kahtlus, mida veel ÕSist järele vaadata.
Rektsioonivigade vältimiseks on lihtne viis leida ÕSist õige kasutuse juhised. Need leiduvad kõige veaohtlikumate sõnade puhul kohe märksõna järel, nt põhinema millel. Sõnadel, mida ÕSi koostajad pole rektsiooni mõttes probleemseks pidanud, leidub see teave alati lausenäidetes. Nt lähtuma juures, kus lausenäide Lähtub ainult enda huvidest võimaldab järeldada, et tegusõnaga lähtuma koos esinev sõna on seestütlevas käändes (huvide-st).
Näited: Oma otsustes lähtusid nad sellele, mis hetkel kõige kasulikum tundus. [õige: lähtusid sellest]
Pagulaskirjanike teosed on emotsioonidest tulvil, sest nende igatsus kodu vastu oli väga suur. [õige: igatsus kodu järele]

Stiil on isikupärane ja keerukas nähtus, nagu eespool kirjutatust järeldada võisid. Sinu arutlev kirjand peab olema seostatud mõttekäikudega terviklik kirjutis, milles põhjendad oma arvamusi. Kirjand peaks olema konkreetne ja tihe, täpse sõnavalikuga ja väljendusrikas tekst, kus kasutad normitud kirjakeelt.

Seda, mida stiilieksimuste hulgas veel arvesse võetakse, saad täpsemalt vaadata riigieksami eristuskirjast. Meie ootame sinult kommentaaridesse stiilivigadega näitelausete parandusi.

Nädalavahetuse lugemissoovitused: nüüd on aeg jälgida kvaliteetsest ajakirjandusest seda, mis maailmas ja Eestis toimub, et sul oleks ajakirjanduse valdkonna näiteid varnast võtta. Soovitame sirvida ka kahe viimase nädala ajalehte Sirp, kust leiad harivat lugemist eri valdkondadest. Silma ka Müürilehte, seal arutletakse elegantselt ja sisukalt. Ilukirjandusest soovitame seekord luuleradu, nt Hando Runnel “Muinasleid ehk Põhjaõnged unustuse jões” (2019), Doris Kareva “Suik ja sillerdus” (2019) ja Andres Aule “Valge hajub ridade vahel” (2019). Ajakirjas Värske Rõhk on ka toredaid luuletusi. Kui sa pole luulesõber, siis loe näiteks Kurmo Konsa püüdlust maailma sisse saada “Maailm 2.0. Looduse, inimese ja kultuuri tehislikustumine” (2009, elektrooniliselt saadaval siit). Ulmesõbrad võivad proovida ka 2.0 uuendatud versiooni, Max Tegmarki “Elu 3.0. Inimelu tehisintellekti ajajärgul”, ja lugeda selle kohta arvustust siit.

Järgmisel nädalal struktureerime kirjandi mustandi ja sõnastame selle viimase versiooni ning vaatame veel kord ÕSi, aga ka seda, mida seal ei ole. Üliõpilased annavad teile oma viimased soovitused neljapäeval ja reede varahommikul näitame, kuidas me teile pöialt hoiame!

Külli Habicht, Ilona Tragel, Maigi Vija

Vasta

  1. 1. Selle asemel, et oma aega televiisori vaatamisega sisustada, võiks inimene
    märgata end ümbritsevat maailma.

    2. Pereisa töötab Soomes, naine on lastega kodus, lapsed kasvavad isata –
    selline rutiin võib viia perekonna lagunemiseni.

    3. Põhjus on ilmselt selles, et õnnetused toimuvad meie riigis
    harva ning laia maailma muredesse süvenevad inimesed vähe.

    4. Eneseusku saab inimesse sisendada. Eelkõige on tal vaja tahet ja enesekindlust
    ning usku. Rasketel tagasilöökidel saab toetuda oma lähedastele ning hinnata nende
    abivalmidust.

    5. Eneseteostus on endast millegi tegemine. See tõestab, et inimene on millekski suuteline.

    6. Ei ole mõtet kadestada kellegi omadusi, mis endal puuduvad. Enesele ja ka teistele saab
    tõestada, et inimene väärib tunnustust ka iseendaks jäädes.

    7. Sellises olukorras, kus inimene on õnnelik oma kodu, töö, elu üle, hoiavad need teda
    ankruna kinni.

    8. Arusaamatused tekivad sageli siis, kui inimesed pole teineteist mõistnud
    või mõistavad valesti. Tänapäeva ühiskonnas, kus info kiiresti liigub,
    on oluline olla hea suhtleja.

    9. Tööstused toodavad palju süsihappegaasi, mis hõrendab osoonikihti, ning
    kuni taastuv energia ei asenda fossiilsete kütuste põletamist, muutub meid
    osoonikiht aina hõredamaks ning UV-kiirgus intensiivsemaks, ohtlikumaks.

    1. Aitäh, Elina! Need on tõepoolest väga hästi ja stiilitundlikult tehtud parandused.

      Paar kommentaari mõne lause juurde.
      2. lauses võiks võõrsõna “rutiin” asemel olla ka näiteks “elukorraldus”.
      3. lauses võiks asendada “õnnetused toimuvad” > “õnnetusi juhtub”.
      4. lauses oleks “rasketel tagasilöökidel” asemel parem “raskete tagasilöökide korral”.
      9. lauses on ilmselt kogemata sisse jäänud ülearune “meid” (2. reas). Sama lause lõpus võiks “intensiivsemaks, ohtlikumaks” seostada sidesõnaga “ja”, mis on neutraalsem. Seega “intensiivsemaks ja ohtlikumaks”.

      Üks ortograafiat puudutav tähelepanek ka: 1. lauses kasutatud ühendsidend “selle asemel et” on soovitatav kirjutada ilma komata.

  2. Tere, kas oskate nõu anda, kuidas kirjandis näitena luuletust kasutada? Kas peab välja tooma ka pealkirja, kui on või piisab, kui kirjutada lihtsalt kirjaniku mõttetera?

    1. Luuleteksti on kirjandis võimalik kasutada tsitaadina, s.t jutumärkides ning täpselt autori sõnade ja kirjavahemärkidega kirja pandult. Sellisel juhul on oluline, et luuletekst oleks täpselt peas. Autorile ning luulekogu või luuletuse pealkirjale saab viidata tekstinäidet tutvustavas lauses. Luuletuse või selle osa saab esitada järjestikuse tekstina, kus värsipiire märgib kaldkriips /.
      Näiteks nii: Hando Runnel on oma luulekogus “Punaste õhtute purpur” kirjutanud: “Üks väga vana rahvas, / kel muldne tarkus suus, / meid teretas aegade tagant / ja ütles, me olla uus, / ja ütles, me olla elus, / me päevad olla veel ees. / Ning seda õnne kuuldes / meil olid silmad vees.”

  3. 1. Selle asemel, et liialt veeta aega televiisorit vaadates, peaks tänapäeva inimene pigem keskenduma tegelikus elus toimuvale.
    2. Pereisa töötab Soomes, naine on lastega kodus, lapsed kasvavad isata – kõik see võib viia perekonna lagunemiseni.
    3. Põhjus on ilmselt selles, et meie riigis esineb selliseid õnnetusi harva ja laia maailma muredesse süvenetakse vähe.
    4. Eneseusku saab endale mitmel viisil sisendada. Eelkõige on selleks vaja tahet, enesekindlust ja usku. Raskete tagasilöökide korral on hea toetuda oma lähedastele ning hinnata nende abivalmidust.
    5. Eneseteostus on endast millegi tegemine. See tõestab, et inimene on millekski suuteline.
    6. Ei ole mõtet kadestada kellegi omadusi, mis endas puuduvad. Enesele ja ka teistele saab tõestada, et iseendaks jäädes ollakse tunnustuse vääriline.
    7. Sellises olukorras, kus ollakse õnnelik oma kodu, töö, elu üle, osutuvad need kinni hoidvaks ankruks.
    8. Üksteise valesti või mittemõistmine tekitab enamikke arusaamatusi. Oluline on olla hea suhtleja, eriti tänapäeva infoühiskonnas selleks, et informatsioon kiiresti liiguks.
    9. Hiiglaslikud tööstused toodavad nii palju süsihappegaasi, et sama moodi edasi minnes ei ole varsti Maad kaitsvast osoonikihist enam midagi järel.

  4. Aitäh põhjaliku ja väga heas sõnastuses vastuse eest, Heleri!
    Nagu näha, on lausete ümbersõnastamiseks eri võimalusi. Mida pikem ja keerulisem lause, seda rohkem sõnastusvariante on.
    2., 4. ja 5. lause muutmine on eriti hästi õnnestunud!
    1. lauses võiks muuta sõnajärge “liialt veeta aega” > “veeta liialt aega”. See teeb lause sujuvamaks.
    3. lauses võiks teha asenduse “esineb selliseid õnnetusi” > “juhtub selliseid õnnetusi”.
    8. lause ümbersõnastamisel tunduvad rõhuasetused algse tekstiga võrreldes veidi muutunud olevat. Soovitaksin seega näiteks võimalust:
    Enamik arusaamatusi tekib omavahelisest mõistmatusest või üksteise valesti mõistmisest. Tänapäeva ühiskonnas, kus informatsioon kiiresti liigub, on oluline olla hea suhtleja.
    Hulgasõna “enamik” võiks jääda ainsusesse.
    9. lauses võiks asendada ühendtegusõna “edasi minnes” lihtsa tegusõnaga “jätkates”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga