Keeleteadlane külastab kooli ka veebi vahendusel

Andra Rumm

Tartu ülikooli keeleteadlased on Haridus- ja teadusministeeriumi toel külastanud koole alates 2016. aastast. Koolikülastusel räägime ja näitame õpilastele-õpetajatele, millega keeleteadlane oma igapäevatöös tegeleb ja toome vaheldust tavapärastele eesti keele tundidele.

Keeleteadlased ei tegele pelgalt puuduvate komade lisamisega, nagu tihti ekslikult arvatakse. Keeleteadus on mitmekülgne valdkond ja hõlmab näiteks keeletehnoloogiat, keelepoliitikat või hoopis sugulaskeelte, murrete, suhtlusnormide, häälduse või mitmekeelsuse uurimist. Oleme koolidele ette valmistanud laia valiku teemasid, mille leiab meie kodulehelt. Keeleteaduse uurimistulemuste ja rakendusvõimaluste tutvustamisega näitame, et keele uurimine pakub palju avastamisrõõmu ja ühiskondlikku väärtust.

Kaardil on külastatud koolid üle Eesti. | Google Mapsi kuvatõmmis

Lühiloenguid ja töötube teevad põhiliselt meie instituudi õppejõud ja teadlased, kuid koolid saavad kutsuda esinema ka üliõpilasi, et kuulda vahetust ülikoolikogemusest. Lisaks koolikülastusele ootame õpilasi-õpetajaid ka meile külla. Näiteks saab tellida töötuba, kus foneetikud ehk häälduse uurijad näitavad oma laborit ja räägivad sealsest tehnikast. Foneetika labori töötoast saab muuhulgas vastused küsimustele, mida uuritakse silmaseire aparaadiga ja mis asi on artikulograaf.

Õpilased Tartu ülikooli foneetika laboris. Laborit tutvustavad doktorandid Katrin Leppik ja Anton Malmi. | Tartu ülikooli foto

Veebipõhised koolikülastused

Alates 2020. aastast tulevad keeleteadlased kooli külla ka veebi vahendusel. Keeleteadlaselt on võimalik tellida näiteks veebipõhist õppematerjali või veebiseminari. Veebiseminar annab võimaluse vestelda keeleteadlasega reaalajas, kuid distantsilt. Keeleteadlase koostatud õppematerjali saab aga iseseisvalt lugeda ja selle põhjal ülesandeid lahendada.

Näiteks koostas teadur Heili Orav 2020. aasta aprillikuus Jõhvi gümnaasiumi 10. klassi õpilaste jaoks keeletehnoloogia õppematerjali. Selle põhjal tutvusid õpilased eri keeletehnoloogiliste lahendustega, nagu e-keelenõu, masintõlge, juturobot, kõnesüntesaator, emotsioonidetektor ja keelemängud.

Vasakul on juturobot Hambahaldjas ja paremal viipekeelesõnastiku mäng. | Veebilehtede kuvatõmmised

Õpilased tõid enda jaoks avastuse ja huvipakkuvana välja eeskätt juturoboteid ja keelemänge. Jõhvi gümnaasiumi õpilane tõdes: „Avastasin, et Eesti ülikoolid on teinud nii põnevaid roboteid, kes vastavad küsimustele.“ Keelemängudest meeldis õpilastele eriti sõnaseletusmäng.

Õpilased leidsid, et mitu õppematerjalis viidatud veebilehte aitavad eesti keele õppimisele kaasa. „Eesti keele süntesaator on veebileht, kus saab enda valitud sõna käänata, valida, kas tegemist on ainsuse või mitmusega ja saab muuta ajavorme,“ kirjutas 10. klassi õpilane.

„Kokkuvõttes saab öelda, et keeletehnoloogia töötuba pani õpilasi mõtlema selle üle, kuidas keele hääbumist aitab tänapäeval ära hoida keeletehnoloogia arendamine eesti keeles. Samuti leiti, et nad [õpilased] said teada palju endale vajalikke uusi netilehekülgi ja programme, mis aitavad neid õpingutes, aga ka toredaid mänge mängida,“ kirjutas Jõhvi gümnaasiumi õpetaja Maie Marks.

Õpilased töötasid keeletehnoloogia õppematerjaliga kodus. | Jõhvi gümnaasiumi 10. klassi õpilase Karolina foto

Lühiloengute-töötubade kohta leiab rohkem infot eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kodulehelt. Lingitud lehelt pääseb ligi pakutavate teemade nimekirjale, mille lõpus on eraldi märgitud veebipõhised teemad. Kui teid huvitab mõni teema, mida nimekirjas ei ole, siis andke julgesti teada. Täiendame nimekirja pidevalt.

Tellimiseks võta ühendust Andra Rummi (andra.rumm@ut.ee) või Kirsi Laanesooga (kirsi.laanesoo@ut.ee).

Jääme teie soove ja ettepanekuid ootama!

Autor Andra Rumm on eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele lektor

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga