Meie e-õppe kogemused

Jagame siin omavahel kogemusi meie õuele veidi liiga äkki saabunud distantsõppest või täielikust e-õppest.

Täna kirjutavad Tartu ülikooli foneetika vanemteadur Pärtel Lippus ja Helsinki ülikooli eesti keele lektor Helen Plado.

Kuidas kiirkorras üleminek on läinud? Milliseid meetodeid/vahendeid/kanaleid oled kasutanud? Millises aines, kui suure grupiga? Mis töötas, mis mitte? Mis on probleemid? Kas midagi töötab ka paremini kui auditooriumis? Mida soovitaksid teistele?

Tahaksid ka kasulikke kogemusi jagada?  Kirjuta oma tekst kommentaarina või saada e-postiga ilona.tragel@ut.ee

Pärtel Lippus: 

Mul on sel semestril 2 kursust: 

1) “Foneetika programmiga Praat” ongi 100% Moodle’i e-õpe, nii et selle osas mingit vahet pole peale selle, et sel nädalal on märgata osalejate suuremat aktiivsust. 

Foneetilise analüüsi näide programmis Praat

2) “Kvantitatiivse andmeanalüüsi alused humanitaarteadlastele ja rakendustarkvara R” koos Maarja-Liisaga, kus käib 3-4 üliõpilast kohal ja 2-3 on muudel põhjustel e-õppel olnudki. Kuna sellele kursusele pidime tegema HITSA projekti raames avalikud õppematerjalid, siis väga palju nüüd muutma ei pidanud, ainult tekstis üritame mõned asjad põhjalikumalt lahti seletada, mida muidu oleks praktikumis rääkinud.

Helen Plado: 

Kirjutan oma kogemustest Helsingi ülikoolist, kus me oleme nüüd veidi alla nädala e-õppel olnud. Mul on kokku neli kursust: eesti keele kursus (Viro II, kaks korda nädalas), eesti keele vestluskursus (kord nädalas), tõlkeharjutusi eesti keelest soome keelde, eesti morfoloogia. Neist esimese kahe puhul jätkan sama graafiku alusel nagu ennegi, kuid kohtumised on mitte füüsilises, vaid virtuaalses ruumis. Kasutan Zoomi, mille kasutamist HY toetab ja soovitab. Mõlema rühmaga oleme nüüd korra Zoomi vahendusel kokku saanud ja seda keskkonda on minu meelest väga kerge kasutada. Suurimaks plussiks on minu jaoks see, et saan tudengid kerge vaevaga väiksematesse rühmadesse jagada (igal rühmal on oma ruum, kus nad teisi rühmi ei kuule) ja õppejõud saab eri rühmades käia, nende tegemistel silma peal hoida ning vajadusel ka aidata (rühmaruumist on võimalik saata õppejõule teade, et on abi  vaja, kui ei jaksa oodata, mil õppejõud tuleb). Ka ekraani jagamine on väga lihtne ning näiteks rühmatööd on tudengitel hea teha, kui kõik näevad sama teksti. Jagada võib ka tahvlit, kuigi täna kasutasin tahvli asemel hoopis chat’i, sest see tundus kiirem ja mugavam. Mul on eesti keele kursusel praegu 18 inimest, nii et piisavalt suur seltskond, et oleks keeruline, kui kõik korraga rääkima hakkaksid. Zoom pakub nn käetõstmise funktsiooni, millele õppejõud saab reageerida. Osaleda saab kas pildi või ainult häälega. Eesti keele tunnis olen üldiselt tudengitel palunud end hääletuna hoida, siis ei kostu, mis koduhääled neil taustal on. Nüüd, kui kõik kursused on läinud veebi, olid minu meelest tudengid rõõmsad, et mingis aines kontaktõpe siiski jätkub. Ja jäi tunne, et rühm oli ka tunduvalt lähedasem, sest olime koduses ümbruses: kellel ronis koer sülle, kellel nuttis taustal tita. Järgmisel nädalal on meil vestluskursusel üks slaididega ettekanne, täna proovisime ka seda ja toimis väga hästi, tudeng jagas oma ekraanilt slaide ja rääkis juurde.

Nii tõlke- kui ka morfoloogiakursuse olen muutnud täiesti Moodle’i põhiseks. Tõlkekursusel on mul sel aastal rühm, kes ei ole auditoorse töö ajal sugugi arutada tahtnud, kuid nüüd Moodle’is lõin neile vestlusala, kus nad näevad teiste vastuseid alles pärast seda, kui on oma tõlke sisestanud. Tegin neile ülesandeks lisaks tõlkele koostada ka tõlkepäevik ja siis kommenteerida vähemalt ühe kaasõpilase tõlget (+ tõlkepäevikut) ja võrrelda seda enda omaga. Seda on nad teinud nüüd ainult korra ja minu meelest oli see väga viljakas. Tudengid, kes auditooriumis kuidagi arutatud ei saanud, arutasid nüüd muljetavaldavalt ja ilmselgelt mõtlesid nii enda tõlke kui ka teiste tõlkevõimaluste üle. Tekib vägisi mõte, et seda kursust ka järgmisel aastal ainult Moodle’is jätkata (kuigi eelmisel aastal toimis ka auditooriumis väga hästi).

Morfoloogiakursuse viisin ka täiesti Moodle’isse, aga sellest pole veel pikemalt rääkida. Teen sinna juurde automaatselt kontrollitavaid ja tudengitele kiiresti tagasisidet andvaid teste (nii teoreetilise osa kohta kui ka praktilisi moodustusharjutusi), mida HY Moodle’is saab teha tööriistaga HP5. Sama tööriistaga harjutusi olen kasutanud ka kõikidel keeleõppekursustel lisaks auditoorsele tööle ja need on saanud tudengitelt väga positiivset tagasisidet. 

Lisaks muidugi on kõikidel kursustel foorum, kuhu tudengid saavad tekkivaid küsimusi postitada, siis ei ummista nad postkasti, mis on praegu õpetajate saadetavatest kirjadest niigi pungil.

Lisaks olen kasutanud Flingat selliste ülesannete jaoks, kus tudengid peavad üheskoos näiteks väljendeid rühmadesse jaotama, terve rühma peale võimalikult palju sõnu/väljendeid kirjutama (sõnavara kordamiseks) või siis ka ühisesse kohta jooksvalt kirja panema oma tähelepanekuid/mõtteid/küsimusi videolõiku vaadates või ka miks mitte artiklit lugedes (õppejõud saab siis neid mõtteid rühmitada). Selle puhul on kõigil ühine tööleht oma arvuti või nutivahendi ekraanil ja igaüks saab seda oma vahendist muuta.

Flinga näide

Flingas sõnavara kordamiseks kasutatud ülesanne, kus üliõpilased pidid kirjutama etteantud teemaga nii palju elukutseid, kui neil pähe tuli. Teemad andis õppejõud, kõik näite elukutsed on üliõpilaste lisatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga