e-õppest üliõpilase perspektiivist

Doktoriõppe üliõpilasena ei ole mul palju aineid ja kõik neist ei toimu iga nädal – mõni toimub üle nädala ja mõni korra kuus.

Võtan üht statistika kursust, millel oli juba algusest peale e-õppe võimalus ja kõik kursuse materjalid (sh loengute videod, praktikumide materjalid, testid, kodutööd) on Moodle’is kättesaadavad. Selle kursuse juures toimib kõik hästi.

Teiste ainetega on natukene rohkem katsetamist. Kõige rohkem on mul kahju ühest ainest, mis toimub ainult korra kuus ja mida ma tegelikult väga ootasin. Kuna tegemist on praktilise ainega, siis on mul väga kahju, et õppejõud on otsustanud e-kohtumiste asemel kirjalike tööde kasuks, seda enam, et kursusel osaleb ainult 4-5 üliõpilast ja juba esimesel kohtumisel toimus osalejate vahel elav arutelu.

Lisaks osalen sel semestril veel kolmes seminaris, mis on juba ka e-õppes toimunud. Esimene neist oli videoseminar Hangouts’is ja teised kaks toimusid BigBlueButton’i keskkonnas. Minu jaoks olid mõlemad keskkonnad uued ja seminarideks valmistumine nõudis suuremat ettevalmistust kui tavaliselt, st tuli uute keskkondadega tutvuda ja erinevaid võimalusi (ekraani jagamine, slaidide näitamine, kõnelejate vahetamine, küsimuste küsimine jms) katsetada. Seminarile eelnenud päeval oli vaja teiste seminaris osalejatega suhelda ja pidada  proovisessioon. Esimeses seminaris oli vähem osalejaid ja kõik toimis hästi.  Mõlemas BBB-s toimunud seminaris osales u 20 inimest ja nende ettevalmistamine ja läbiviimine oli keerulisem. Ikka tuli mõni tehniline viperus ette, mõni osaleja ei kuulnud esinejat, mõnel esinejal oli halvem internetiühendus ja slaidide üles laadimine võttis kauem aega ning heli vahel hakkis, paaristöö jaoks loodud paarid ei toiminud, kuid suuremates rühmades toimis rühmatööd ilusti.  Kokkuvõttes kõik laias laastus siiski toimis ja seminarid said edukalt peetud.

Kogu selle e-õppe juures on natukene ebamugav see, et igas aines (ja muudel koosolekutel) kasutatakse erinevaid keskkondi, mis tekitab natukene segadust. Kuhu ma minema pean (Skype? Hangouts? BigBlueButton? Zoom? Teams?)? Kas ma oskan seda keskkonda kasutada? Kas kohtumise link on Moodle’is või saadeti see meilile? Kas ühinemiseks oli mingi eraldi kutse? Kas mul oli selle keskkonna jaoks vaja kasutajat? Kas ma pidin kodutöö kuskile üles laadima või meilile saatma? Kindlasti saaksin ma kõik need asjad endale kuskile organiseeritult üles märkida, aga esimese nädalaga ma ei ole suutnud endale veel seda süsteemi luua. Oleks väga mugav, kui ülikoolil oleks üks kindel keskkond, kus toimub kogu e-õpe ja mida saaks kasutada ka koosolekute läbiviimiseks, nii oleksid kõik asjad ühes kohas koos. Muidugi ma mõistan, et õpingud tuli ümber korraldada päeva(de) jooksul ja iga õppejõud valis talle kõige sobilikuma keskkonna. Esimese korra kohta on minu meelest päris hästi läinud! Kahju on ainult sellest, et kõik õppejõud ei ole veel jõudnud leida aine sisuga sobivaid e-õppe vahendeid.

Katrin Leppik on
eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppe 3. aasta üliõpilane

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga