Keeleteaduse Dekameron koroona ajal

Renate Pajusalu

Minu kogemused e-õppega tulevad kursuse „Keeleteaduse alused“ teise osa läbiviimisest. Kursusel on registreeritud 52 üliõpilast, aktiivseid on tegelikult umbes 45, põhiliselt meie ja kultuuriteaduste instituudi esimese aasta bakaüliõpilased. Kursuse võib tinglikult jagada kahte ossa: loengutena esitatav teoreetiline materjal ja väikesed koduülesanded, mida vanal heal ajal (st kontaktõppes) oleme loengus koos läbi vaadanud (st kirjalikult esitada polnud neid varem vaja). Lisaks peavad üliõpilased lugema mõned artiklid ja tegema nende põhjal Moodle’is olevad testid.

Jätkan praegu sama mudelit: loengud ja kodutööd. Moodle’i testid olid niikuinii iseseisvaks tööks. Kodutööd postitavad üliõpilased uutes oludes Moodle’isse ja loen need kõik läbi ning annan tagasisidet. Üliõpilastele see põhimõtteliselt lisatööd tootma ei peaks, sest nad oleks pidanud neid harjutusi niikuinii tegema. Iseasi on muidugi see, et kui kirjalikult polnud vaja esitada, siis ei olnud ka väga täpset kontrolli, kas üliõpilane oli harjutuse tegelikult ära teinud või mitte. Nüüd on kontroll. Ja võib-olla võtab kirjalik esitamine siiski natuke rohkem aega, sest varem nad lihtsalt tegid midagi oma arvutis või telefonis, aga nüüd tuleb ikkagi õppejõule ette näidata. Mõtlesin juba, et mõne koduülesande jätangi ära, et mitte üliõpilasi üle koormata. Minul võtab ligi 50 kodutöö tagasisidestamine muidugi oluliselt rohkem aega, aga üldisi asju saan loenguosas üle seletada, nii et püüan end sellega mitte ära tappa.

Loengutega on tehniliselt olnud raske, aga need kaks korda on siiski peetud ja salvestused Moodle’is üleval. Mulle soovitas meie valdkonna õppedisainer Marju Piir vahendit Big Blue Button (BBB), mille veebiseminari ta mul aitas Moodle’isse üles panna. Avan seal igal nädalal loengu ajal uue sessiooni, sellega liituvad üliõpilased, kes saavad esitada kirjalikke kommentaare ja küsimusi reaalajas. Enne loengut tuleb üles laadida slaidid PDF-ina, siis vajutada salvestusnuppu ja alustada. Kui loeng läbi, tuleb sessioon lõpetada ja mõne aja pärast tekib samasse kohta loengu salvestus (nimega „ettekanne“, mille juures kuupäev ja kellaaeg). Minu kogemus ütleb, et see tekib mitte varem kui tunni möödudes loengu lõpust. Marju Piir ütles, et salvestust lõigata ei saa, on nagu on.

Loengut olen pidanud oma kabinetis Jakobis, kus mul on dokiga sülearvuti. Maja tühi, vaikus igal pool, hea ja rahulik. Ja juhtmega netis. Tehnilised probleemid olid siiski täiesti olemas mõlemal korral, aga erinevad. Esimesel korral kulges kõik hästi kuni tahtsin vahetada slaidiprogrammi. Olen hoidnud slaidid temaatiliste tervikutena, mistõttu ühes loengus on vaja kasutada mitut komplekti. Uue slaidiprogrammi üleslaadimine keset sessiooni ei õnnestunud, kuigi võimalus selleks paistis olemas olevat. Miks, ei tea. Võib-olla oli tegemist serveri ülekoormusega ja mingil teisel hetkel oleks see võimalik olnud. Õnneks olid mul need slaidid ka Moodle’isse teemade juurde üles pandud, sain öelda üliõpilastele, et avage nüüd see-ja-see ja nii see ikkagi töötas. Salvestuses slaide ei ole, aga loengujutus on sees, et nüüd slaid number 10  ja  nüüd number 11.  Ikkagi täiesti kasutatav.

Teisel korral olin targem, tegin slaidid üheks tervikuks ja laadisin sessiooni alguses üles. Avasin sessiooni natuke varem, nägin juba liituvate üliõpilaste nimesid. Kõik paistis hästi olevat. Kuni äkki ei saanud ma ise enam sessioonile sisse. Proovisin mitu korda, ikka ei saanud. Helistasin Marju Piirile (kes minu kogemuse järgi on iga kord kohe telefoni otsas ja väga abivalmis!), tema ka ei saanud. Soovitas ikka kogu aeg proovida. Ei õnnestunud. Loengu aeg jõudis juba kätte ja aeg läks ülegi, aga ei midagi. Kuni mind tabas päästev mõte siirduda juhtmega internetilt  WiFile. Õnneks on mul ka töö juures läpakas, nii et see oli lihtne. Ja siis töötas kõik väga hästi. Ainult et pidin uue sessiooni alustama ja slaidid uuesti üles laadima. Kuna olid oma PDFi laadinud serverisse, ei saanud ma seda WiFiga kätte. Panin siis kiiruga tavalise Powerpointi, see enam-vähem siiski töötas, aga asetused ei olnud päris korras. Nii et soovitan siiski kõigile PDFi. Loeng sai peale hakata väikese hilinemisega.

Keset loengut sain Marju Piirilt teate: Nüüd on BBB jälle korras. Vabandame väga, aga õnneks saime probleemile jälile. Kahjuks juhtus nii, et takistatud oli juurdepääs vaid ülikooli teatud sisevõrgu aadressidelt. See oli seotud serveri restardiga, kus mingid alamvõrgud jäid seadistamata vms. Ja seos oli ka sellega, et lubati uuesti BBB salvestamise funktsioon. 

Olen üliõpilastele Moodle’i uudistefoorumisse mõlemal korral ka enda poolt loengujärgse tagasiside postitanud, seletanud seal veel kord kõik üle. Olen ka neilt tagasisidet ja soovitusi palunud  (üliõpilastel on ju nüüd tõenäoliselt juba hiiglaslik kogemus), aga seni pole keegi midagi kirjutanud. Küll on aga palju abi sellest, kui nad videosessiooni ajal vastavad vähemalt küsimusele Kas te kuulete mind? See aitab üllatavalt palju ületada veidrat arvutiga rääkimise tunnet. Jutustad seal oma keeleteaduse lugusid koroona ajal, nagu kunagi Dekameronis katku ajal. Mängid oma viiulit Titanicu pardal. Eks neid võrdlusi tuleb meelde teisigi.

Tahaks kõigile kolleegidele (ja iseendale muidugi ka) südamele panna, et üliõpilane on ka inimene. Noored on väga tublid ja vastutustundlikud, näevad tohutult vaeva ja muretsevad oma tulemuste pärast. Kirjalike tööde esitamine võtab neil tihti palju rohkem aega, kui me oletame.

Renate Pajusalu on üldkeeleteaduse professor

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga