Keskmine Õppejõud

Kohe-kohe on käes õpetajate päev. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tähistatakse seda sel aastal suurejoonelise blogipostituste sarjaga, millest esimene ongi siin teie ees! Selleks, et õpetajate päeva korralikult tähistama hakata, peab esmalt teadma, kelle auks seda üldse tehakse. Kõigi lektorite, teadurite ja professorite tundmaõppimiseks kuluks aga väga-väga palju aega – neid erineva elulooga värvikaid isiksusi on siin instituudis siiski nelja osakonna jagu – ning sestap oli vaja luua Keskmise Õppejõu prototüüp, kellele õppejõududelt kogutud andmete põhjal andsime vastavad harjumused, välimuse- ja iseloomujooned ning tõekspidamised. Niisiis saage tuttavaks: eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Keskmine Õppejõud!

Keskmine Õppejõud on 47-aastane. Ta on sündinud külmal aastalõpuperioodil, ent südames hoiab oma lemmiku aastaajana suve. Pruunisilmsel Keskmisel Õppejõul on sama pruunid lühikesed juuksed. Mõni tudeng vannub aga, et temale on kõnealune pedagoog hoopis sinakashalli pilguga otsa vaadanud. Ütle nüüd, kas tegu on valguse vingerpusside, maagia või hoopis vaese õppuri kehva unerežiimiga…

Väiksena unistas Keskmine Õppejõud – üllatus-üllatus – õpetajaametist, nii et soovide täitumisega on tema elus kõik hästi. Kuid nagu nooruseas ikka, tuli maailma avastades ja uusi tarkusi kogudes pähe hoopis erilisemaid mõtteid: miks mitte hakata füüsikuks, täheteadlaseks või nautida teatrilaval seistes tuliseid ovatsioone.

Keskmise Õppejõu hommik algab kella seitsme ringis. Hommikusöögi valikud on tal mitmekesised: mõnel päeval on võileiva või võisaia tuju, mõnel päeval jogurti isu ja aeg-ajalt on laual ka soe hommikupuder. Kuna koduloomi Keskmisel Õppejõul ei ole, saab tema kodus hakkama ühe hommikusöögiga.

Pärast hommikusööki istub Keskmine Õppejõud autosse, et ülikooli sõita, kuid pargib natukene eemale, et saaks enne loenguid ka kerge jalutuskäigu teha. Ülikoolis eelistab Keskmine Õppejõud kasutada korrustevaheliseks liikumiseks lifti, kuid vahel harva tabab teda motivatsioonihoog ja esitab endale väljakutse treppi mööda üles või alla ronida.

Keskmisel Õppejõul ei ole raudkindlat unistuste loenguaega, kuni see ei ole varem kui kell 10 ja hiljem kui kell 16. Selles vahemikus sobib iga aeg. Reaalsuses toimuvad Keskmise Õppejõu loengud natukene varem, kui tema ideaalses maailmas, aga see ei ole ka veel maailma lõpp, sest meie armastatud pedagoog on teatavasti äärmiselt tubli, kohanemisvõimeline ja kohusetundlik. Loengut annab Keskmine Õppejõud mugavates jalanõudes, mida tal on mitmekesine kollektsioon: hooajalised kingad, saapad ning ka tennised on hea vaheldus.

Keskmine Õppejõud ei ole töötamise asukoha suhtes valiv. Talle sobivad nii ülikooli kabinet kui kodukontor, igal pool on hea. Ainuke vahe kahe töötegemiskoha vahel on see, et kui ülikooli akendest kuigi palju looduslikku silmailu nautida ei saa, siis koduakna taga elab tema tegemistele kaasa kümmekond puud.

Tudengite murelikele, paanilistele, rõõmsatele ja kurioossetele kirjadele on Keskmine Õppejõud valmis vastama igal ajal, kuigi üldiselt kipub see olema just päeval. Kuid ka õhtul enne südaöist tähtaega elule ärkavad tudengid saavad vajadusel nii-nii vajalikku tagasisidet, sest Keskmine Õppejõud lihtsalt ei raatsi kellelgi oodata lasta. Magama läheb ta ju niikuinii alles keskööl. Kui Keskmiselt Õppejõult küsida, kas tal on kunagi kellestki nii kahju hakanud, et tolle oma ainest läbi laseb, vastab ta kõhkleva ei-ga. Palju kindlamalt eitab ta aga seda, nagu oleks kunagi kellegi meelega läbi kukutanud. Helge hing, see meie Keskmine Õppejõud!

Keskmisel Õppejõul on oma kindel arvamus 4. korruse residendi Johannes Voldemar Veski kohta: ta on ilusam maskita ja eriti just siis, kui ta möödakäijatele õuna pakub. Samas hindab ta Veski panust: ajaga tuleb kaasas käia!

Postituse idee ja autorid: Liisa K. Siimut, Nele Novek

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga