Saa teada, kes on meie õppejõud tegelikult

Kas teadsid, et õppejõud on väga erinevad inimesed? Kümme meie instituudi õppejõudu rääkisid, millised nad arvavad, et nad on, mis neile meelehärmi ja ka rõõmu teeb ning miks nad erilised on.

Ann Veismann

Kas teadsid, et eesti ja üldkeeleteaduse lektor Ann Veismann on õppetööks teadusest põnevust ja vaheldust otsiv inimene, kellele on tähtis akadeemiline vabadus? Tema jaoks on imeline, kui vaevaga koostatud ja täiendatud õppematerjalide sisu üliõpilasi loengus arutellu haagib. Tal lasub suur vastutus leida kuldne kesktee õpilastele antava hea tagasiside mahu ja selleks kuluva aja vahel. Kuid õppejõutöö hoiab teda ärksa ja elusana, eriti siis, kui ta üliõpilastelt positiivset tagasisidet saab, tulgu see anonüümselt või näost näkku suheldes.

Peale selle on meie instituudi doktoriõppe programmijuht olnud loodust armastav alpinist grandioossetel Kesk-Aasia mägedel ning ajanud ülikooliõpingute ajal Vanemuises esinejaid valgusvihuga taga ehk töötanud näitlejate punktvalgustajana.

Birute Klaas-Lang

Kas teadsid, et eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Langi innustavad uudishimu ning soov midagi uut teada saada, kogeda, ära teha ja edasi anda? Hea diplomaadina on ta töötanud õppeprorektorina ja sai sel ajal tugeva karastuse, et konfliktsetes olukordades pingeid maandada. Õppejõuna valmistab talle viimasel ajal ebamugavust halbade hinnete panemine. Ta loodab ja ootab, et üliõpilased oleksid oma arvamuste ja ootuste väljendamisel avatumad ja aktiivsemad. Birute Klaas-Lang naudib nii intellektuaalselt ja emotsionaalselt rahuldust pakkuvat tööprotsessi kui selle tulemust. Auditooriumis õpetamine ja noortega suhtlemine hoiavad vaimu värskena.

Peale kõige selle armastab viiekordne vanaema muusikat ooperist Lõuna-Eesti jaanipidude ühislaulmiseni ja on maakodus edukas avamaa viinamarjade kasvataja.

Jüvä Sullõv

Kas teadsid, et lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Jüvä Sullõv ei ole karm ning ei nõua õppetöös pilpa lõhki ajamist? Ameti maha panemisest on ta mõelnud just teadlase poole pealt. Eriti painasid väsimus ja tüdimus doktoritöö kirjutamise lõpus, mille tõttu tegi Sulev Iva pärast suunamuutuse ja hakkas ka rakenduslingvistikaga tegelema. Õppejõuna oleks talle väga meelepärane, kui tudengid ei tegeleks loengu ajal kõrvalisega ja ei puuduks palju. Loodusesse kippuvale õpetajale oli koroonaajal veebi teel võru keele algkursuse andmine keeruline. Väikese tegevusala õpetuse edasiviimine ja täiendamine ei ole kergemate killast töö. See-eest on vahva, et noorena sai kirglikult võru keelt õpetada ja nüüd teeb noortega töötamine teda ennast nooremaks.

Lisaks sellele oli Jüvä Sullõv ülikooliõpingute ajal kogunisti näitleja ehk tegi koos teiste humanitaaridega teatrit, kus näiteks etendus Moliére’i „Naeruväärsed eputised”. Ta on võru-eesti kakskeelne ja mängib kitarri.

Karl Pajusalu. Allikas: TÜ EMSA DF0045-001.

Kas teadsid, et eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu võis noore õppejõuna mõnikord üliõpilaste peale ka solvuda, kuid enam mitte? Põhjuseks on vanusega kasvav enesekindlus ja üliõpilastelt saadav positiivne tagasiside. Siiski võib valmistada meelehärmi, kui juhendatav oma töö pooleli jätab, tore on aga see, et üliõpilased on erinevad, kuid rõõmu ei tee, kui loengud muutuvad monoloogsemaks. Õppejõuna ei meeldi talle loengutes söövad ja kuduvad tudengid, ent neid jääb järjest vähemaks. Õpetamine, suhtlemine ja ringi reisimine on teaduse tegemisele hea vaheldus, Karl Pajusalu soovib siiski pensioniikka jõudes õppejõu mantli varna visata ja oma teadusprojektidele pühenduda, seda ka selleks, et noored õppejõud saaksid sujuvalt tema kursusi üle võtta. Rahvakeele uurija ja pereisana on talle meeldiv näha elu järjepidevust: seda, kuidas kunagised õpilased tegutsevad erinevatel elualadel, ja seda, et eesti keel püsib mitmekesisena.

Ķempi Kārl on avaldanud mitu salatsiliivikeelset teost — esimene neist „Salats joug kolm aģa” —, õpetanud noorena ka Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning talle meeldib käia seenel ja olla Tahkurannas kalamees.

Kristiina Praakli

Kas teadsid, et rakenduslingvistika kaasprofessor Kristiina Praakli paneb nädala plaanid paika kuni pooletunnise täpsusega? Töönädala lõpetab ta üldiselt reedega ning nädalavahetustel müttab kusagil looduses. Selline tegevus nõuab väga head ajaplaneerimist, eesmärkide seadmist ja keskendumisvõimet, eriti kui ta püüab nädalavahetuseti mitte töötada. Õppejõuna on tal loengutel oma lemmik- ja mitte nii huvitavaid teemasid, kuid üheskoos üliõpilastega on põnev ja inspireeriv mis tahes teemasid avastada. Õppejõu ja üliõpilaste vastastikune suhtlusprotsess aitab mõlemal juurde õppida. Keeruline on see-eest üliõpilaste hindamine ja vägagi ebameeldiv akadeemilise petturluse juhtumitega tegeleda. Kristiina Praaklit hoiavad värske ja tasakaalukana töökõrvalised tegevused. Kaasprofessor on väga aktiivne hommikuinimene, keda võib leida rahvaspordiüritustelt, välitöödelt, saartelt ja Otepää kandi maastikelt matkamas ning keelte ja kirjandusega tegelemast. Vabal ajal töötab ta ühe käsikirja kallal ja õpib keeli, sügisel alustas uue keelena rootsi keele õppimist. Ta on õppinud ehituskoolis siseviimistlust, kutsekoolis müüjaks ning läbinud siserattatreeneri algkoolituse. Elanud pikalt Soomes, Saksamaal ja Itaalias. Oma Itaalia-perioodist kirjutas raamatu „Minu Itaalia”.

Külli Habicht

Kas teadsid, et eesti keele kaasprofessor Külli Habicht lähtub elus põhimõttest „ole, kes sa oled”? Ta on õppejõuna tolerantne ja kannatlik ning üritab ainet võimalikult  hästi edasi anda. Ent järeleandmisi ta ei tee. Ta ei ole solvuv inimene ega võta asju isiklikult — nii püüab ta mõista ka seda, kui üliõpilase silmad ja sõrmed loengul pikaks ajaks telefoni klammerduvad. Kuigi Külli Habicht on mõnikord oma tööelu üle ka tõsisemalt järele mõelnud, sest pingelisi momente on ette tulnud, on siiski leidunud  palju uusi ja haaravaid uurimisteemasid ning just võimalus üliõpilastega suhelda toob alati tööinnu tagasi. Isegi kui aeg ja võimed on piiratud, tahaks ta ikka teha oma tööd paremini. Õppejõu töö teeb raskeks näiteks pidev kohustus olenemata enesetundest loengule minna ja koroonaaja nn suhtlus mustade kastidega. Alati on parem tudengitega materjale läbi mõtestada auditooriumis, üliõpilastelt kohest tagasisidet saada ning tajuda inimeste huvi.

Üliõpilaspõlves oli Külli Habicht orientalistikahuviline ja õppis Linnart Mälli käe all sanskriti keelt. Ta on aastaid käinud suviti motomatkadel kõikjal Euroopas.

Mare Kitsnik

Kas teadsid, et eesti keel võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik kohtub oma eriala tõttu inimestega, kellega muidu kokku ei satuks? Alles neljandat aastat ülikoolis õpetav oma eriala fanaatik on  varem kaua aega õpetanud keelekursustel ja ka koolis, kirjutanud palju tänapäevaseid eesti keele kui teise keele õppekomplekte ning teinud õpetajate koolitusi. Ta töötab suure entusiasmiga ja kui lõpuks on tunne, et enam ei taha, siis teeb ta pausi või vahetab keskkonda. Tegelikult ei olegi alati kerge  hoida õppetöö struktuuri, jälgida ja planeerida, et kõik õpilased olenemata õpistiilist ja -vajadustest koolituselt võimalikult palju kasu saaksid. Vahel on keeruline õpetada teemasid, millega endal palju kogemusi ei ole, kuid samas on see väga arendav. Meelepaha tekitab see, kui õppija ei tule õppega kaasa, vaid hakkab oma rada ajades sooloesinema. Seda on varem juhtunud just kogenud koolitajaid koolitades. See-eest on õppejõu ja tudengite vaheline hea energia vahetus loengutes suurepärane. Mare Kitsnikule meeldib eriti magistritöid juhendades näha, kuidas tudengid arenevad ja oma teemast hasarti satuvad. Tema meelest on eesti keele teise keelena õpetamisel palju arendamisvõimalusi ja enda töös ongi huvitav see, et kogu aeg on vaja ja saab midagi luua, uurida ja muuta.

Igaüks, kaart ja kompass käes, näiteks Norra mägedesse ei kipu, ent psühholoogiharidusega Mare Kitsnik on korduvalt käinud orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlustel. Üliõpilasena töötas ta kolm suve Moskva ja Riia rongide vagunisaatjana.

Nikolay Kuznetsov

Kas teadsid, et soome-ugri keelte lektor Nikolay Kuznetsovi valdab loengut pidama minnes ärevus? Perfektsionistina on tema jaoks normaalne, et inimene tunneb end ebapiisavana. See näitabki, et peaks end täiendama ja juurde õppima, sest aeg, teadus ja inimesed muutuvad pidevalt. Teatud momentidel ja perioodidel mõtleb ta ameti maha panemisest, üheks põhjuseks läbipõlemine. Teda häirivad tudengid, kes küll loengusse tulevad, kuid tegelevad teiste asjadega. Miks nad üldse tulevad, kui huvitunud ei ole? Teisalt on tore, kui õppejõud saab klassiruumis tagasisidet ja näeb, et kasvõi paaril õpilasel on huvisära silmis. Talle meeldib väsimustunne peale loengut: nagu oleks trennis käinud. Nikolay Kuznetsovil on raske eksameid hinnata: peab olema objektiivne, kuid alati tahaks paremat hinnet panna. Seetõttu vaimustub ta sellest, kui õpilase tööst on näha, et ta on tõesti õppinud.

Abivalmis Nikolay Kuznetsov, kes alles õpib korralikult „ei” ütlema, on pärit Komimaa pealinnast umbes 100 km kaugusest väikesest külakesest. Vastutustundlik õppejõud ristiti alles 2020. aasta sügisel Kristjan Jaak Petersoni kuju jalamil, ristiisaks on tal nüüd Aleks Käämer.

Pire Teras

Kas teadsid, et eesti foneetika kaasprofessor ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuse ja magistriõppe programmijuht Pire Teras on õpetav õppija? Talle meeldib oma õpilastelt õppida ning ta on ajapikku keskendunud rohkem sellele, kuidas tema õppijad õpivad ja kuidas õpetada. Et tudengitel õppetöös veel paremini läheks, on ta võtnud pedagoogikakursuseid. Pire on alati valmis üliõpilasi ära kuulama. Ta üritab olla paindlik ega taha õppetöös raame peale suruda. Selle tõttu ei ole talle meelepärane, kui tudengid temaga ei suhtle, kui mingisugune probleem on, vaid kaovad ära. Õppejõu töö juures on raske mõelda üliõpilaste vaatenurgast ja arvestada kõigi eri taustaga õppijatega. Sellepärast ongi hea eri inimestega kokku puutuda ja vaadata, kuidas õppejõu aine hakkab neid ühendama ning kuidas uued mõtted auditooriumis vahetuvad. Suhtlusest üliõpilastega tuleb igasuguseid toredaid ideid, mida saaks edaspidi uurida.

Pire Teras harrastas kooliajal kergejõustikku, lemmikaladeks igasugused hüpped ja lühimaajooks. Ta on õppinud palju keeli ning tänu tõlkehuvile olnud tõlk piibliseminarides. Peale selle on ta päris mitu aastat olnud pühapäevakooliõpetaja.

Pildil on vasakult: Maria Reile, Piia Taremaa, Renate Pajusalu, Helen Hint. Kõik on kaitsnud doktoritöö Renate Pajusalu juhendamisel ja töötavad praegu meie instituudis teaduritena.

Kas teadsid, et üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu on juba 31 aastat õppejõud olnud? Ta alustas eesti keele õpetamisega vene kursustele. Vaadates tagasi, mõtleb ta, et alati oleks võinud midagi paremini teha, eelkõige lõputööde juhendamisel. Õppejõuna on raske, et kunagi ei saa tööd täielikult käest panna ja teda häirib natuke see, kui tudengid keset loengut ruumist väljuvad. Lisaks soovib ta, et õpilased rohkem küsiksid ja arutleksid, sel juhul oleks vähem möödarääkimisi. Renate Pajusalu meelest on tore noorte inimestega suhelda ja õppematerjale täiendada. Need tegevused arendavad ennast. Huvitav on teha teadust ja mingil määral ka tegelda administratiivse poolega, kuid õppejõu töö on kõige mitmekesisem.

Kolme lapse ema ja kahekordne vanaema on kakskeelne, peaaegu kolmkeelne: kodust sai ta suhu vene ja eesti keele ning Soomes töötades soome keele.

Õppejõudude intervjueerijad: Karet Eesmäe ja Marri-Mariska Tammepõld
Postituse kirjutaja: Marri-Mariska Tammepõld
Toimetajad: Karet Eesmäe, Agnes Lea ja kõik seotud õppejõud
Korrektorid: Agnes Lea ja Marri-Mariska Tammepõld

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga