Üliõpilaste nõuanded eesti keele riigieksamiks

Ka sel aastal küsisime üliõpilastelt nende eksamikogemuse kohta. Loodame, et leiad vastustest midagi kasulikku!

Kuidas tutvusid eksamitööga, kui selle eksamil kätte said? Kas viisid end kohe nii lugemis- kui ka kirjutamisülesandega kurssi või vaatasid teist hiljem?

Marilin: Esmalt lugesin kõik eksamitöö ülesanded rahulikult läbi. Sõelusin endale sobivad variandid välja ning asusin siis lugemisülesande kallale. Mõlema ülesande variandi kohe ära valimine oli tõhus, sest sain vahepeal juba kirjandile mõelda, kui lugemisülesandele vastates pilt silme ees liiga kirjuks läks.
Eva Margareta: Pärast eksamitöö kättesaamist lappasin ka mina kohe kogu töö läbi, et näha, mis teemad üldse on. Eriti huvitas mind kirjandiosa, seega põhiline tähelepanu läks sellele. Kui olin veendunud, et on vähemalt üks teema, millest ma tõesti tahan ja oskan kirjutada, hakkasin lähemalt lugemisülesandeid uurima. Esimesena tegingi lugemisülesande ja seejärel kirjandi.
Anete: Mina vaatasin samuti kõigepealt põgusalt üle nii kõik lugemisülesanded kui ka kirjutamisülesannete teemad ning siis valisin ära lugemisülesande. Kirjutamisülesande teema valisin siis, kui olin lugemisülesande juba valmis saanud.
Markus: Ka mina vaatasin kohe pärast eksamitöö saamist kõik lugemis- ja kirjutamisülesanded üle, et mõte liikuma panna. Välistasin kiirelt mõned ülesanded, mida ma kindlasti lahendada ei tahtnud, ning hakkasin seejärel lugemisülesannete tekste lugema.
Nele: Mina võtsin esimese asjana kohe eksamitöö lugemisülesanded ette, vaatasin üle küsimused ning lasin kiire pilguga tekstist üle, et aru saada, kas vastused on enam-vähem leitavad. Tutvusin kohe ka kirjanditeemadega, aga neid edasi arendama ei hakanud, pigem jätsin need alateadvusesse küpsema. Kui olin kõik tekstid kiirelt läbi töötanud, valisin enda arvates kõige sobivama välja.
Reena: Mina teadsin algusest peale, et mul on aega väga vähe, sest olin harjutades alati üsna napilt eksamitöö valmis jõudnud, nii et olin võtnud suhtumise keskenduda ühele asjale korraga, st hakata lihtsalt otsast pihta. Asusin kohe lugemisülesande kallale ja enne kirjutamisülesannet ei vaadanud, kui lugemisosa tehtud sai.

Reena Roos, inglise keele ja kirjanduse 1. aasta üliõpilane, 96 punkti

Kuidas lugemistekstist aru saada üritasid? Kas tegid märkmeid, värvisid teksti vms?

Markus: Märkisin esiteks lugemisülesannetes ära, mida täpselt küsitakse: tegin ringid ümber numbritele, joonisin erinevad aspektid alla. Seejärel lugesin teksti läbi midagi kirjutamata või värvimata, et teksti mõttest lihtsalt aru saada. Siis hakkasin teksti uuesti algusest vaatama ning alles teise lugemise ajal joonisin tähtsad tekstikohad alla ja tegin äärtele märkmeid.
Anete: Pärast küsimustega tutvumist lugesin teksti kiirelt läbi ning ei teinud kohe samuti mingeid märkmeid. Teist korda lugedes üritasin märkida olulised kohad, kus mõni vastus võiks olla (näiteks kirjutasin mingi tekstiosa juurde selle numbri, millisele küsimusele seal vastus leidus).
Eva Margareta: Mina viskasin lugemisülesande valimiseks pilgu peale kõikidele variantidele, huvipakkuvamad tekstid lugesin diagonaalis ka üle. Kui olin valiku teinud, lugesin teksti väga süvenenult läbi. Seejärel lugesin veel ühe korra, pidades silmas ka küsimusi. Värvisin tekstis kolme erineva markeriga ära kohad, mida vastustes kajastama pidin.
Nele: Ka meie olime koolis eksamitöid lahendades harjutanud teksti markeritega värvimist, seega see komme oli juba sisse jäänud. Esimese hooga värvisingi ära olulisimad kohad, kust arvasin, et vastused leian. Mustandit kirjutama hakates tegin veel pastakaga märkmeid kõrvale. Kuna olen veidi laisk, siis ei hakanud ma tegelikult kõiki pikemaid lõike üle värvima, vaid tõmbasin ridade ette paksu värvilise joone, mille abil need kohad hiljem üles leidsin.
Reena: Mina tutvusin kõigepealt küsimustega ja esimese lugemise ajal joonisin alla laused, mis paistsid vastavat nendele küsimustele (põhimõtteliselt sama mis “värvimine”). Muid märkmeid ma ei teinud.
Marilin: Mina teksti ei värvinud, sest ei teadnud kahjuks, et seda üldse teha võib. Küll aga tõmbasin teksti lugedes hariliku pliiatsiga jooni alla kohtadele, kust leida küsimustele vastuseid.

Marilin Lõhmus, eesti ja soome-ugri keeleteaduse 1. aasta üliõpilane, 94 punkti

Kuidas kogusid ideid kirjutamisülesande jaoks?

Markus: Kõigepealt kirjutasin ülesande väiksemate tükkidena lahti ning hakkasin siis oma mõtteid koondama. Sedasi sain olla kindel, et vastan kõigele, mida ülesandes küsitud. Kirjutasin üles absoluutselt kõik ideed, mis pähe kargasid, ning proovisin kohe iga väite jaoks leida ka näiteid, mis mõtet toetaksid. Sealt edasi hakkasin ideid grupeerima ning mõtlema, kuidas oleks võimalik lõike moodustada, samuti loobusin mõnest punktist. Ideede kogumise etapis proovisin sõnastada ka oma kirjandi põhiidee, et teha endale selgeks, mida tekstiga öelda tahan ja vältida mõtete laiali valgumist.
Marilin: Mina tegin “vana hea” mõttevisandi ning panin sinna samuti kirja absoluutselt kõik, mis pähe tuli. Sealt edasi hakkasin juba koondama sarnaseid ideid ning maha kriipsutama neid, mis nii head ei tundunud.
Reena: Mina kasutasin mõtete kogumiseks mõttekaarti. Kirjutamisülesande mustandi tegin kindlasti, aga lugemisülesande kirjutasin vist otse puhtandilehele.
Anete: Kirjutamisülesande jaoks võtsin u 10-15 minutit, et mõelda läbi ja kirja panna kõik, mis vähegi sellel teemal meelde tuli: loetud raamatud, artiklid, vaadatud filmid, lavastused, üleüldised elukogemused jms. Kindlasti aitasid kaasa ka kõik varem tehtud kirjanduse arvestused ja ka koolieksam, sest just tänu neile olid mul meeles paljude kirjanike elulood ning teosed, mida oli näidetena hea ära kasutada.
Eva Margareta: Ka mina mõtlesin kirjutamisülesande puhul esimesed viis minutit lihtsalt oma peas, mis mul selle teemaga seostub ja millise suuna ma valida võiks, st mis võiks olla kirjandi läbiv idee. Seejärel panin mõtted paberile ja koostasin esialgse struktuuri, kus määrasin enam-vähem ära, mis järjekorras tuummõtted ehk väited olla võiks.
Nele: Mina kirjutasin kõik eri variantide kirjanditeemad endale märksõnade abil välja ning hakkasin juurde kirjutama kõiki pähe tulevaid näiteid.

Nele Novek, eesti ja soome-ugri keeleteaduse 1. aasta üliõpilane, 82 punkti

Kas tegid mustandi nii lugemis- kui ka kirjutamisosa kohta? Kui ei, siis kumma osa kohta mustandi tegid?

Marilin: Tegin mustandi mõlema osa kohta, kirjutamisülesande kohta lausa kaks. Minu arvates on mustanditega hea tööd edasi arendada – esimeses mustandis näiteks keskenduda sisule ning järgmises juba stiilile ja õigekirjale.
Nele: Mina tegin samuti mustandi mõlema osa jaoks. Ilma kirjutada oleks praktiliselt võimatu, sest kipun palju sodima ning uued mõtted, mida on vaja kuhugi vahele poetada, tulevad täiesti suvalistel hetkedel.
Markus: Lugemisosa vastuseid ma mustandina täiesti valmis ei kirjutanud, kuna kartsin, et selleks pole piisavalt aega, küll aga tegin endale konspektitaolise ülevaate igast vastusest. Selle tegemise ajal mõtlesin veel korra, kas olen ikka kõik vajaliku tekstist üles leidnud, ning hakkasin seejärel puhtandit kirjutama. Tagantjärele mõeldes oleks ka sidusa tekstina kirjutatud mustandi jaoks tegelikult aega olnud. Ka kirjutamisosa mustandi tegin tegelikult üsna lohakalt ning oleksin võinud mustandi kallal rohkem vaeva näha, kuna puhtandit kirjutades sattusin kohati segadusse ja tundsin, et mõte ei tule piisavalt selgelt välja. Mustandile rohkem aega ja tähelepanu pühendades oleksin ilmselt saanud seda vältida.
Anete: Otsest mustandit ma lugemisosa kohta ei teinud, sest olin nii harjunud ja konkreetne tekst ei olnud ka nii raske, et oleksin selle üle pikemalt juurdlema pidanud – märkisin ära vaid mõned olulisemad kohad tekstis. Kirjutamisosa kohta tegin aga nii mustandi kui ka mõistekaardi, kuhu kõik oma ideed, mõtted ja näited kirja panin.
Eva Margareta: Ka mina tegin mustandi ainult kirjutamisosa kohta. Arvasin, et kui hakkan ka lugemisosale mustandit tegema, jääks mul lõpuks ilmselt aega väheks.

Eva Margareta Päts, eripedagoogika 1. aasta üliõpilane, 92 punkti.

Kumba eksamituhinas rohkem jälgisid, sisu või õigekirja? Kas selle tõttu jäi tunne, et teistele aspektidele rohkem tähelepanu pöörates oleksid eksami paremini teinud?

Eva Margareta: Olen alati olnud seda meelt, et sisu ja õigekiri on mõlemad väga olulised, mistõttu pöörasin mõlemale palju tähelepanu. Tavaliselt mõtlen sõnastusele ja õigekirjale juba mustandit kirjutades, aga kui eksamil sisulised mõtted kirja said, siis käisin muidugi risti ja põiki mitu korda kogu töö veel nii keelelisest kui stiililisest aspektist üle.
Marilin: Õigekiri oli mu tugev külg, mistõttu ma selle pärast ei pabistanud ja keskendusin kohe vaid sisule. Viimase etapina enne puhtandi kirjutamist vaatasin alles õigekirja. Sellist tunnet küll ei tekkinud, et mõni aspekt oleks kuidagi tähelepanuta jäänud. Ma arvan, et tuleb lihtsalt teada enda tugevusi ja nõrkusi ning selle järgi oma tähelepanu erinevatele aspektidele suunata.
Nele: Ka mina pole pidanud õigekirja pärast kunagi eriliselt muretsema, seega keskendusin ainult sisule ja lugesin igaks juhuks pärast teksti üle, et potentsiaalseid komavigu märgata. Seda tunnet ei jäänud, et mingi osa oleks tähelepanuta jäänud.
Reena: Kuna ka mul pole õigekirjaga kunagi probleemi olnud, keskendusin ainult sisule. Tegin eksami väga heale tulemusele. Usun, et õigekirjale keskendumine ei oleks seda muutnud.
Markus: Mina keskendusin kõige rohkem ikkagi sisulisele poolele, sest õigekirjavigu on võimalik ka puhtandis parandada, aga teksti mõtet paari mahakriipsutusega ümber teha ei saa. Õigekirjale pöörasin tõesti tähelepanu alles puhtandeid kirjutades, kui teadsin, et sisu on juba paigas. Lõpus lugesin teksti veel üle ja võtsin ÕSi ka kõrvale, et kontrollida üle kohad, mille õigekeelsuses kahtlesin.

Markus Laanoja, kirjanduse ja kultuuriteaduste 1. aasta üliõpilane, 98 punkti

Tegid eksami, kui olid oma abituriendi aastast viimased kuud veebiõppel olnud. Kas eksamitöö käsitsi kirjutamine võttis selle tõttu oodatust enam aega? 

Markus: Olime enne distantsõppele minekut jõudnud koolis teha kaks proovieksamit, mistõttu olin sellega arvestanud, et käsitsi kirjutamine võtab kaua aega. Ometi olin ära unustanud, kui üksluiseks ja väsitavaks pidev kirjutamine muutuda võib! Seetõttu tegin ka paar pausi, et kätt puhata ja mõtted korraks mujale viia, pärast mida asusin taas kirjutama.
Marilin: Ka minu jaoks oli käsitsi kirjutamine oodatust raskem. Nimetissõrmel oli ka päris korralik vill pärast viietunnist intensiivset pastakaga “rabamist”. Eeldasin tegelikult, et saan kiiremini valmis, kuid õnneks mahtusin kenasti aja piiresse. Soovitan soojalt käsitsi kirjutamist varakult harjutama hakata – jääb mõni kramp või vill ehk saamata.
Eva Margareta: Minu jaoks ei võtnud eksamitöö kirjutamine rohkem aega kui tavaliselt. Olin ja olen siiamaani väga harjunud käsitsi kirjutama, sest tegin seda palju nii koolis kui ka iseseisvalt. On äärmiselt oluline ikka aeg-ajalt arvutiteksti kõrval mõni tekst ka käsitsi kirjutada, niisamuti nagu on oluline päris paberil päris raamatuid lugeda.
Nele: Pidin ka distantsõppel olles erinevates õppeainetes tekste ja tehteid käsitsi kirjutama ja sestap oli ka minu jaoks kõik harjumuspärane ning lisaaega uuesti harjumisele ei kulunud.
Reena: Eksamitöö kirjutamine ei võtnud ka mul distantsõppe pärast kauem aega. Minu õppetööd distantsõpe tegelikult ei mõjutanudki.
Anete: Ma ei ütleks, et veebiõppe tõttu käsitsi kirjutamine rohkem aega oleks võtnud, sest olin seda ju kogu aeg koolis käsitsi teinud ja need paar kuud ei jõudnud veel mu kirjutamise kiirust mõjutada. Küll aga usun, et tänavustel abiturientidel võib sellega keeruliseks minna…

Anete Osi, prantsuse keele ja kirjanduse 1. aasta üliõpilane, 93 punkti

Kas eksamil oli midagi, millega sa ei osanud arvestada?

Anete: Midagi ootamatut ei olnud. Isegi need “hirmud”, mis mul enne eksamit olid (nt et ei jõua nii pikalt istuda või saab aeg hoopis liiga ruttu otsa) ei olnud üldse muretsemist väärt. Ma leian, et kõik mu eesti keele õpetajad on teinud suurepärast tööd oma õpilaste eksamiks ettevalmistamisel, mistõttu ei olnud ka ma enne eksamit eriti närvis.
Eva Margareta: Ka mul ei olnud eksamil mitte midagi, millega ma poleks osanud arvestada. Kõik oli väga selge. Nii peakski olema, et saaks kogu oma energia suunata eksami sisulisele poolele.
Markus: Hoolimata proovieksamitest ei olnud ma valmis selleks, kui väsitav eksam päriselt on. Intensiivne mõttetöö ja eksamistress osutusid väga kurnavaks, mistõttu oli näiteks kirjandi viimaste lõikude kirjutamine juba paras väljakutse. Kartes, et mul jääb ajast puudu, ei julgenud ma alguses ka pause teha, aga tegelikult on see minu arvates täiesti mõistlik ja säästab kokkuvõttes aega, sest pärast lühikest pausi läheb töö hoogsamalt edasi.
Nele: Ma olin end enne eksamit alati lohutanud mõttega, et küll üks neljast kirjutamistöö variandist ikka hea ja sobiv on. Läks aga nii, et tegelikult seda õiget enda teemat ma ei leidnudki. Tegelikult oli sama ka lugemisülesandega. Teadsin alati, et artiklid on parem variant kui ilukirjandustekst, sest neis on kõik selgelt välja toodud ning ridade vahelt tuletama ei pea, ent kätte antud kirjutisi lugedes läks mõistus nii blokki, et valisin lõpuks siiski ilukirjanduse ja see oli ka ilmselt põhjus, miks lugemisülesandes nii palju punkte kaotasin.
Marilin: Mina võtsin nosimiseks pähkleid kaasa, kuid haudvaikses klassiruumis oli neid ikka päris lärmakas ja piinlik süüa. Seetõttu soovitan kaasa haarata midagi, mis on hamba all veidi pehmem ja vaiksem.

Kõik vastajad tegid eesti keele riigieksami 2020. aastal.

Küsimused koostasid Agnes Lea ja Marri-Marriska Tammepõld.
Vastused kogus Agnes Lea.
Blogiloo toimetasid Ilona Tragel ja Annika Pant
.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga