Üliõpilaste nõuanded eksamieelseteks päevadeks ja eksamiks

Eelmisel nädalal arutlesid meie üliõpilased selle üle, kuidas eksamiks valmistuda ja jagasid oma eksamikogemusi. Sel korral räägivad nad, kuidas sisustasid oma eksamieelsed päevad, ja mida soovitavad eksamil silmas pidada.

Kuidas eksamil ajaga toime tulid ja kuidas aega jaotasid?

Liisa-Maria: Mul ei olnud eksamil ajaprobleemi. Tänu proovieksamitele teadsin, et tulen ajaga toime ja kiirustama ei pea, nii et võtsin üsna rahulikult. Esimesena tegin lugemisülesande. Selle sain valmis umbes pooleteise tunniga ja pärast seda keskendusin täielikult kirjandile. Andsin töö ära kümme minutit enne aja lõppu.
Hannabel: Ka mina esitasin eksamitöö natuke enne aja lõppemist ja väga palju kiirustama ei pidanud. Olin enda jaoks paika pannud ülesannete lahendamise järjekorra ja umbkaudse aja, mis neile kulutada. Kui mõni etapp sai kiiremini valmis, teadsin, et järgmise ülesande jaoks on rohkem aega.
Leena Karin: Mina tulin samuti eksamil ajaga väga hästi toime. Otseselt ma selle jaotamise peale isegi ei mõelnud, kuna olin varem sama ajapiiranguga proovieksameid teinud ning teadsin seega üsna hästi, kui palju aega mul kulub. Siiski üritasin mitte liiga kaua ülesandevariantide valimisele kulutada, sest see paistis mulle proovieksamitel kogetust veidi keerulisem ja tekitas kerge hirmu, et ehk kulutan juba alguses liiga palju aega ning pean hiljem kiirustama hakkama. Tegelikkuses kulutasin lugemisülesandele ilmselt umbes tunni ja kirjandile veidi alla kolme tunni, lõpetasin eksami natuke rohkem kui nelja tunniga.
Helene Maria: Mina kasutasin eksamil ära peaaegu kõik kuus tundi. Kuna tean, et olen pigem aeglane lugeja ja kirjutaja, siis olin juba arvestanud, et ilmselt pean ajast maksimumi võtma. Lõpuks tulin ajaga hästi toime. Alguses tegelesin umbes 1,5 tundi lugemisülesandega ning seejärel läksin kirjandi kallale.
Eleriin: Ka mina istusin eksamil lõpuni. Ühtlasi kasutasin ühe korra ka oma ruumist lahkumise vabadust. Eksami alguses tutvusin kõigi teemadega ja põgusalt alustekstidega. Lugemisülesandele kulus koos puhtandiga 2,5 tundi (arvestasin kahe tunniga) ja kirjutamisülesandele ülejäänud aeg (kuigi arvestasin 3 tundi). Üldiselt oleksin ajaga väga kenasti toime tulnud ja pool tundi oleks varukski jäänud, kui ma ei oleks poolteist tundi enne eksami lõppu avastanud, et olin kaks tundi kirjutanud kirjandit ülesandest erineva rõhuasetusega. Nimelt olin mustandisse küsimuse ümber kirjutamisel ühe sõna ära jätnud ja hoopis teises vaimus sõnu seadnud. Nõnda tuli mul valida, kas leppida tõsikindla mööda kirjutamisega või proovida kirjutada uus kirjand – valisin neist viimase. Õnneks sain oma põhiideid kasutada, aga teine kontekst nõudis sootuks teisi järeldusi.
Siit soovitus: palun kontrolli kõik ümberkirjutused üle, enne kui asud põhjalikuma töö kallale. Üleüldse võiks eksamit saata mantra “kontrolli-kontrolli-kontrolli!”.

Eleriin Miilman, kirjanduse ja kultuuriteaduste 1. aasta üliõpilane, 2019. aasta eksaminand

Kas valisid kirjutamisülesande ja lugemisülesanded samast variandist? Kui ei, siis miks?

Hannabel: Valisin nii lugemis- kui ka kirjutamisülesande samast variandist. Lugemisülesande tekst oli kui eelhäälestus kirjutamisülesande jaoks. Kui lugemisosa lõpetasin, olin mõtetes juba mõnda aega kirjutamisülesandega haakuvas teemas olnud.
Helene Maria: Ka mina võtsin mõlemad samast variandist. Minul aitas see kirjandi jaoks ideid koguda ja mõttevoolu jooksma saada.
Leena Karin: Mina ei valinud mõlemat ülesannet samast variandist. Vaatasin esmalt kõik ülesanded läbi ning kolmanda variandi kirjutamisülesanne paistis mind kohe kõige enam kõnetavat, lugemisülesande valimine osutus aga palju keerukamaks. Proovisin alguses teha ka kolmanda variandi lugemisülesannet, kuid jäin juba teise küsimuse juures toppama ja tundsin, et ei saa selle ülesandega siiski hästi hakkama. Uurisin kõigi teiste variantide lugemisülesandeid ning otsustasin viimaks esimese variandi kasuks. See võis tagasi mõeldes siiski viga olla, kuna kaotasin lugemisülesandes üsna palju punkte.
Eleriin: Ka mina ei valinud mõlemat ülesannet samast variandist, sest sümpaatsema lugemisülesande variandi kirjutamisülesandega ei hakanud mõte liikuma.
Liisa-Maria: Mina valisin ülesanded samuti eri variantidest. Valimisel lähtusin sellest, et ülesannet oleks mugav lahendada ja et ma saaksin sealjuures maksimaalselt oma tugevusi ära kasutada.

Liisa-Maria Komissarov, saksa keele ja kirjanduse 1. aasta üliõpilane, 2020. aasta eksaminand, 96 punkti

Kas olid enne riigieksami tegemist terve proovieksami sama ajapiiranguga läbi teinud? Kuidas see aitas? Kas soovitaksid teistele?

Helene Maria: Olin enne riigieksamit ka sama ajapiiranguga proovieksami läbi teinud ja kindlasti soovitan seda kõigile. Proovieksam on täpselt selleks, et näha, kui palju aega reaalselt mingile ülesandele kulub ja kui palju aega peaks näiteks puhtandite ümberkirjutamiseks jätma. Samuti on proovieksamil võimalus ajaga eksperimenteerida ja näha, mis kõige paremini töötab: kuidas peaks ülesandeid ajaliselt jagama ning kas teha üks ülesanne enne ja siis teine või kuidagi teisiti. Eksamiolukorras selline eksperimenteerimine soovitatav ei ole.
Hannabel: Ka mulle andis ajapiiranguga proovieksamite tegemine hea ülevaate, kuidas tavalisest pingelisemas situatsioonis mõttetööle ja käsitsi kirjutamisele kuluv aeg jaotub. Tänu sellele sain teada, kui kaua saan aega kulutada tekstide planeerimisele ja millal pean alustama puhtandi ümberkirjutamist. Ainuüksi käsitsi kirjutamine võtab päris suure osa eksamiajast.
Leena Karin: Mul kulus mõlema proovieksami tegemiseks umbes neli tundi kuuest. Tundsin, et sellest rohkem aega on mul raske kulutada, isegi kui kohe kirjandi kirjutamiseks häid mõtteid ei tule ja lõpus oma töö veel mitu korda põhjalikult läbi loen ja kontrollin.

Leena Karin Toots, eesti ja soome-ugri keeleteaduse 1. aasta üliõpilane, 2020. aasta eksaminand, 89 punkti

Kas kasutasid eksami ajal “Eesti õigekeelsussõnaraamatut”? Kui jah, siis mida sealt otsisid ja kui palju oli ÕSist kasu? 

Eleriin: Kuigi mina isiklikult ei kasutanud ÕSi, soovitan seda siiski soojalt. Küll aga viisin ma end enne eksamit kurssi ÕSi lühendite ja märkidega, et eksamiks oleks kasutamise kogemus värskelt meeles ega peaks ÕSi puudutavatele tehnilistele küsimustele vastuste otsimisega aega kulutama.
Liisa-Maria: Mina kontrollisin ÕSist enne puhtandi kirjutamist üle paar rektsiooni ja võõrsõna. Ilmselt oleksin hakkama saanud ka ilma ÕSita, aga juba see teadmine annab eksamil kõvasti kindlustunnet, et saad vajadusel alati järele vaadata.
Leena Karin: Ka mina vaatasin kindluse mõttes üle mõne sõna kokku- või lahkukirjutamise ja soovitan igal juhul kahtluse korral ÕSi kasutada, sellest võib tõesti palju abi olla. 
Hannabel: Mina kontrollisin ÕSist samuti igaks juhuks mõne sõna õigekirja. Leidsin sealt vajalikud sõnad üles, aga sain ka kinnituse, et eksaminärv võib nii mõnegi ilmselgena näiva asja alusetult kahtluse alla seada. Tasub end usaldada ja püüda mitte üle mõelda.
Helene Maria: Mina kasutasin ÕSi peamiselt ortograafia kontrollimiseks, enamasti vaatasin mõnd kokku- ja lahkukirjutamist ning sõnade õigekirja. ÕSist oli tegelikult väga palju kasu, sest pingeolukorras hakkan paratamatult endas kahtlema, eriti kui kaalul on eksamipunktid. Kahtlemine viib omakorda ülemõtlemiseni ning väga lihtne on niimoodi ühte sõnasse või väljendisse kinni jääda. Tegin lihtsalt märke sõnade juurde, mida tahtsin kontrollida, ega jäänud pikalt mõtlema, sest teadsin, et mul on võimalus kõik n-ö küsimärgiga kohad ÕSist järele vaadata.

Helene Maria Kikas, taani keele ja kirjanduse 1. aasta üliõpilane, 2019. aasta eksaminand, 95 punkti

Kui palju aega kulus lõpus lugemis- ja kirjutamisülesannete vastuste ülekontrollimiseks?

Liisa-Maria: Pean tunnistama, et ma ei lugenud lõpuks puhtandeid üle, kuna olin lihtsalt nii väsinud. Katsusin kogu sisulise töö mustandite kallal ära teha, nii et puhtand jäi ainult mehaaniliseks ümberkirjutamiseks.
Eleriin: Minu arvates tuleb oma kirjutist pidevalt kontrollida ning küsimuste ja algtekstiga võrrelda – nõnda saab vältida ebakõlade avastamist lõputunnil.
Leena Karin: Mul oli eksami lõpus aega järel ilmselt umbes kaks ja pool tundi, seega jäi vastuste kontrollimiseks üsna suur ajavaru. 
Hannabel: Ka mina võtsin eksami lõpus vähemalt pool tundi, et peamiselt õigekirjaeksimuste leidmiseks oma tekstid veel kord üle lugeda. Samuti kontrollisin lugemisülesande vastuseid, et seal oleks kõigele nõutule vastatud.

Hannabel Aria, eesti ja soome-ugri keeleteaduse 1. aasta üliõpilane, 2019. aasta eksaminand

Kas mäletad kui pikk (mitu lehekülge puhtandi paberil või umbes mitu sõna) oli sinu kirjand? Kas lugesid sõnad kokku (või kuidas pikkust arvestasid)?

Hannabel: Minu kirjandi pikkus oli umbes kaks lehekülge. Kõiki sõnu ma kokku ei lugenud, küll aga lugesin kokku sõnade arvu mõnel real, et hinnata kogu kirjandi sõnade arvu.
Liisa-Maria: Ka mina ei lugenud sõnade arvu, vaid keskendusin sisule. Puhtand tuli veidi üle kahe lehekülje.
Leena Karin: Minu kirjandi pikkus oli ka lõpuks umbes kaks puhtandipaberi lehekülge ja võibolla veidi peale, kirjutasin oma mäletamist mööda üsna täpselt 400 sõna. Kuna ma olin gümnaasiumis sama suurusega paberile mitmeid 400-sõnalisi kirjandeid kirjutanud, teadsin umbes, millise pikkusega mu töö olla võiks.
Eleriin: Oma kirjandi pikkust arvestasin umbkaudu: teadsin, kui palju võtab minu käekiri paberil “ruumi”. Sõnu ma ei lugenud, fookuses oli toetavate näidetega arutluse selgus ja ammendavus.
Helene Maria: Minu kirjand oli umbes kolm lehekülge.

Kuidas soovitad eksaminandil päev enne eksamit valmistuda, et sellest võiks eksamil kasu olla? 

Hannabel: Usun, et igaühel on välja kujunenud rutiin, mida ta enne olulisi kontroll- või arvestustöid teeb. Ka eksami eel tasuks seda heas mõttes turvalist rutiini järgida. Mina eelistan enne selliseid sündmusi tegeleda hoopis teiste asjadega ja eesolevale võimalikult vähe mõelda. Õppematerjale ma ka tavaliselt päev enne eksamit enam kätte ei võta. Lasen mõtetel settida, et siis puhanult ja värskena eksamile minna.
Helene Maria: Ka mina soovitan päev enne eksamit sellele mitte mõelda ja võimalikult rahulikult võtta. Ma arvan, et päev enne eksamit ei ole mõistlik enam ka otseselt “valmistuda” võimalikult palju arvamusartikleid või esseesid lugedes – see võib mõtted sassi ajada. Pigem võikski valmistumine tähendada seda, et prioriteediks seatakse puhkamine ja korralik uni, sest see on ajule väga oluline ja aitab järgmisel päeval võimalikult heas vormis olla. Samuti soovitaksin õues jalutada või sportida, et mõtteid “tuulutada” ja värsket õhku saada.
Liisa-Maria: Arvan samuti, et päev enne eksamit ei ole enam mõtet hakata mõnda ortograafiakäsiraamatut pähe õppima. Soovitan pigem puhata ja lõdvestuda, tegeleda hobidega, olla värskes õhus ja võimaluste piires pere või sõpradega midagi toredat ette võtta. Eelmisest päevast kaasa võetud positiivsed emotsioonid annavad eksamil enesekindluse ja meelerahu.
Leena Karin: Ka mina soovitan päev enne eksamit mitte püüda veel viimasel hetkel paaniliselt õppima hakata. Loomulikult tasub mõned enda jaoks probleemsemad kohad üle vaadata ning ennast näiteks viimaste uudistega kurssi viia, kuid meeleheitlik kirjandinäidete või õigekirjareeglite pähe tuupimine tekitab minu arvates ainult lisastressi. Samuti soovitaksin tähelepanu pöörata asjadele, mis võivad su järgmise päeva füüsilist enesetunnet mõjutada. Proovi vältida tegevusi, mis sind järgmiseks päevaks ära väsitaksid, ja näiteks toite, millest tead, et sul võib hiljem halb olla. Kõige olulisem – ära muretse liiga palju. Sa oled teinud kõik endast sõltuva, et saavutada eksamil nii hea tulemus, kui enda jaoks oluliseks pead. Eksami pärast muretsemine ei paranda su tulemust kuidagi. Proovi ennast korralikult välja puhata ja mine eksamile vastu teadmisega, et saad sellega hakkama.
Eleriin: Eksamile eelneva päeva võtmesõna võikski olla “puhkus”. Liigu väljas, tegele meelistegevustega ja mine kindlasti õigel ajal magama, et järgmiseks päevaks valmis olla. Muretsemiseks pole põhjust: oled ära teinud tohutu suure töö, põhjalikult valmistunud, avatud meeltega maailma vaadanud ja nüüd tuleb kogetu argumenteerivalt kirja panna!

Vastused kogus Agnes Lea.
Postituse toimetasid Külli Habicht, Maigi Vija, Ilona Tragel ja Annika Pant.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga