Meie kirjandid 2021. Esimene: Põlvkondadevahelised suhted Tammsaarest Teamsini
Liisa-Maria Komissarov
Kui eelmisel sügisel kinod veel avatud olid, sattusin Tartu Elektriteatri Ungari filmiõhtutel vaatama Ibolya Fekete filmi „Minu ema ja teised vabakäiguhullud meie peres“. Kinost koju jalutades jäin mõtlema, et filmi keskne telg – eri põlvkondade tavade ja väärtushinnangute tragikoomiline konflikt – paistab olevat üks filmikunsti ja kirjanduse meelisteemasid. Põlvkondade vaheldumine annab tooni paljudes kirjandusklassikasse kuuluvates teostes Turgenevi „Isadest ja poegadest“ Tammsaare „Vanade ja noorteni“. Ka tänapäeval pole teema kübetki oma aktuaalsusest kaotanud.
Võrreldes Tammsaare ja Turgenevi ajaga on peresuhete dünaamika märgatavalt muutunud. Esiteks on urbaniseerumise tagajärjel palju harvem olukord, et rohkem kui kaks põlvkonda korraga ühe katuse all elavad. Teiseks on pereväärtuste roll ühiskonnas muutumas. Koos keskmise elueaga on tõusnud pensioniiga, nii et kodused vanavanemad muutuvad järjest haruldasemaks. Üleüldse näitab Euroopa langev iive, et laste saamine ei ole noorte seas kuigi populaarne, olgu põhjuseks siis karjääriambitsioonid või süsinikujalajälje vähendamine. Hiinas näiteks on juba praegu levinud tava saada üks laps ja kõik ressursid temasse investeerida, et tagada järeltulijale võimalikult head tulevikuväljavaated. Põlvkondadevahelisi suhteid tuleb seega mõista pereväärtuste laiemas kontekstis: nii nagu nõrgeneb uute põlvkondade hinnang perekonnasuhte väärtusele, nõrgeneb ka põlvkondadevaheline side.
Üks näide põlvkondade lõhenemisest tänapäeva Eestis on teismeliste keelekasutuse muutumine. Noorte inglise keele lembus on saanud üldtuntud probleemiks. Selle nähtuse analüüsimine piirdub enamasti sügavamaid psühholoogilisi ja sotsioloogilisi tegureid arvesse võtmata halvustava pearaputuse ja nendinguga, et noored on tõepoolest hukas. Keeleteadlane Mart Rannut seletas hiljutises intervjuus aga fenomeni tegelikku põhjust: inglise keel on noorte võimalus tavade vastu mässata, uudne ja vaimukas olla, vanemate põlvkonnast erineda. Juba tänapäevase keeleteaduse pioneer Ferdinand de Saussure tõdes, et keele pärib iga põlvkond täielikult oma vanematelt. Inglise keel on lihtsalt võimalus end sellest traditsioonilisest paratamatusest lahti rebida. Mart Rannut lisab lohutavalt, et küllap see mässumeelsus vanuse lisandudes üle läheb. Ilmselt on tal õigus ja praegu noorte kõnepruugis tooni andvaid anglitsisme võib näha Freudi stiilis rituaalse isatapuna, kuid see ei muuda siiski tõsiasja, et erinevused keelekasutuses raskendavad põlvkondadevahelist teineteisemõistmist sõna otseses mõttes.
Samas ei saa digimaailma – mille üks kõrvalnähtusi inglise keele laialdane levik ju on – pidada vaid põlvkondade lõhestajaks. Veel aasta tagasi võis küll olla nii, et noorema generatsiooni huvid-hobid olid pigem digitaalsed ja vanema omad mitte. Koroonapandeemiast tingitud ümberkorraldused igapäevaelus on neid vaekausse aga tasakaalustanud. Uus ja jõuline digitaliseerimise laine on pannud vanemad inimesed upu-või-uju olukorda. Näiteks nii üldharidus- kui ka kõrgkoolides olid õpetajad peaaegu üleöö sunnitud kogu õppetööga veebi kolima. Olgugi et Eestis on OECD riikide kõrgeim õpetajate keskmine vanus, ei ole minul isiklikult viimase aasta jooksul siiski ükski tarkus distantsõppe tõttu omandamata jäänud. Paradoksaalsel kombel tundub seega, et koroonapandeemia on põlvkondade vahel laiutava digikuristiku süvendamise asemel selle kohale silla ehitanud: ehkki maale vanaema juurde minna ei saa, on võimalus teda Zoomis või Teamsis külastada.
Siiski tunduvad põlvkondadevahelised suhted olevat alati “nokk kinni, saba lahti” olukord, kus ühe lõhe ületamisel mõni uus asemele tekib. Ilmselgelt jääb see teema aktuaalseks igale järgnevale põlvkonnale ning pakub ka tulevikus ainest kirjanikele ja režissööridele. Ehk ongi põlvkondadevaheline lõhe lõpuks vaid üks vajalik etapp noorte iseseisvumiseks ja oma tee leidmiseks.
Esimene teema:
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kui tugevad on tänapäeval põlvkondadevahelised suhted ja mis neid suhteid mõjutab. Too näiteid ilukirjanduset ja/või filmikunstist ja/või teatrikunstist ja/või ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.
Liisa-Maria Komissarov on saksa keele ja kirjanduse esimese aasta üliõpilane. Liisa-Maria oli üks eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse rühmajuhendajatest.
