Meie kirjandid 2021. Teine: Tippsport – üksikisiku häving, ühiskonna hüvang
Nele Novek
Tavainimesele on tippspordi jälgimine puhas ajaviide, võimalus sõpradega reede õhtul lõõgastuda. Mõnes mõttes võib tippsportlasi meelelahutajateks nimetadagi. Nende võimuses on inimeste tuju heaks teha või siis vastupidi, kaotatud mängule järgnev daatum mitteametlikuks rahvuslikuks leinapäevaks muuta. Paljud inimesed näevad sportlasi oma iidolitena. Tippsport on kahtlemata oluline, ent sellel on ka oma head ja vead, mida asjasse pühendamatud ei pruugi tunda ega märgata.
Pole saladus, et paljudel aladel liiguvad tippspordis väga suured summad. Forbes’i andmeil teenis Barcelona jalgpalliklubi argentiinlasest ründaja Lionel Messi 2020. aastal 126 miljoni dollari suurust aastapalka, mida pole isegi mõtet võrrelda näiteks tuletõrjuja keskmise sissetulekuga samas ajavahemikus. See tähendab, et kui inimene on mingil spordialal väga hea, on teoreetiliselt võimalik sellega tipptasemel tegeledes rikkaks saada. Soovitab ju ka üks palju kuuldud ütluski oma hobi raha teenima panna. Teisalt nõuab spordiga kõrgel tasemel tegelemine omakorda palju raha. Mitmed Eesti sportlased on intervjuudes tunnistanud, et lisaks oma spordialale on neil ka lisatöö, sest alaliidult saadavate toetuste ja auhinnarahadega ei ole võimalik ära elada.
Tippspordile keskendumine nõuab lisaks rahale ka palju aega. Et vormi saavutada ja säilitada, peab atleet iga päev tunde treenima, kuid kestvates treeninglaagites käima ning päevi või lausa nädalaid võistluskarussellis veetma. Selle kõrvalt jääb aga tagaplaanile isiklik elu. Ott Tänaku elul põhinevas dokumentaalfilmis “Ott Tänak – The Movie” keskenduti Eesti esirallisõitja pereelule ning nii Tänak kui ka tema abikaasa tunnistasid, et tipptasemel võistlemise kõrvalt jääb mehel naise ja laste jaoks üha vähem aega. Vaba aja puudus ja perest eemalolek võivad sportlase vaimule rusuvalt mõjuma hakata. Selle tagajärjel võivad tulemused kannatada ja tekkida soov tippspordist loobuda. Kõrgel tasemel võistlemine eeldab seega isikliku ja tööelu vahelist tasakaalu.
Tasakaalustada tuleb ka oma unistused ja reaalsus. Aeg-ajalt juhtub, et sportlasel on küll suured ootused, ta on näinud vaeva ning kulutanud treenides loendamatuid tunde, kuid tulemustes see ei kajastu. Puudu võib jääda kas talendist, füüsilistest eeldustest või tehnikast. Tänapäeval on kõikide spordialade tase niivõrd kõrge, et läbipõlemine ja endas pettumine on kerged tulema. Kui toimunuga leppida ei suudeta, otsitakse abi mujalt, näiteks dopingust. Lugu operatsiooni “Aadrilaskmine” tagajärjel mutta tambitud Eesti suusatamisest pole nüüdseks ilmselt tundmatu kellelegi. Pärast juhtunut hakkasid internetis kulutulena levima meemid sellest, kuidas ka veredopingut kasutades suudeti saavutada vaid neljandasse kümnesse jäävaid kohti. Vahelejäänud sportlasi ja nende treenereid materdati igal võimalikul viisil. Vähem pöörati aga tähelepanu küsimusele, miks dopinguga patustanud suusatajad üldse sinnani laskusid. Vahest oligi see suur soov midagi saavutada, alaliidu surve ja hirm toetusrahadest ilma jääda, või ka lihtsalt suutmatus õigel hetkel taanduda ning mõista oma võimetust tippu jõuda. See tõestab taas, et lisaks füüsisele on tippspordis oluline ka vaimne tasakaal.
Vaatamata kõigele halvale on tippspordil siiski oma positiivne mõju nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Noored näevad spordisangareid suurte eeskujudena, mis innustab neidki end liigutama ja pingutama. Seega, kuigi tippsportlased riskivad pidevalt oma tervisega, toetavad nad omal moel tavainimeste füüsilise tervise säilimist. Tippspordil on oluline osa ka paljude linnade ja riikide kuvandi loomisel. Rapla, millel eriline turismiväärtus puudub, on end juba aastaid tänu edukatele kohalikele esindusvõistkondadele korvpallipealinnana reklaaminud. Oranžid pallid tervitavad Tallinna poolt tulijaid ringteedel ning AVIS Utilitas Rapla fänniklubi on üle riigi tuntud. Tippmeeskond aitab seega ühel tavalisel väikelinnal kaardil püsida ning Rapla võib tänu sellele tunduda atraktiivsena ka spordikaugemale külastajale.
Kuigi tavainimene näeb tippsporti kui meelelahutust, on sellel tegelikult suur mõju nii sportlastele kui ka fännidele ja kohalikule kultuuriruumile. Spordis liikuv raha jõuab eelkõige nendeni, kes on tipus. Selleks, et pjedestaalil püsida, peavad atleedid kulutama aega ja raha, tihti enda tervise ja pereelu arvelt. Kui pingutustest ei piisa, on oht läbi põleda ja halvemal juhul ebaausale teele sattuda. Ent tippsportlaste ohverduste arvelt paranevad ka inimeste liikumisharjumused ning piirkond, kus tegutsetakse, võib leida niši enese reklaamimiseks.
Kolmas teema:
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid tippspordi häid ja halbu külgi. Too näiteid kirjandusest ja/või filmikunstist ja/või meediast. Pealkirjasta kirjand.
Nele Novek on eesti ja soome-ugri keeleteaduse esimese aasta üliõpilane. Nele oli üks eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse rühmajuhendajatest.
