Meie kirjandid 2021. Neljas: Töö kui ebajumal

Betti Marie Peterson

Töö on au sees olnud igal ajal, kuid selle põhjused on aegade jooksul muutunud. Tänapäeval on teisenenud ka suhtumine puhkamisse. Laisklemise asemel on sellest saanud vajalik osa tervislikust tööharjumusest. Samal ajal valitseb maailmas kõikehõlmav töökultus, kus modernsed kangelased on need, kes ei söö ega maga, vaid töötavad väsimatult päevast päeva ja aastast aastasse. 

Peaaegu terve inimkonna ajaloo vältel inimeste elu juhtinud põhimõte “kes ei tööta, see ei söö” on tänapäeval vähemalt läänemaailmas mälestuseks muutumas. Lisaks toidutehnoloogia ja transpordi arengule on paljudes riikides olemas sotsiaalsed tugivõrgustikud, mis tagavad eluks esmavajaliku ka neile, kes ei tööta. Selle tulemusel on ühiskonnas toimunud oluline mõttemuutus: enam ei töötata selle pärast, et ellu jääda, vaid selleks, et elujärge parandada. Lääneliku edukultuse ja individualistliku mõtteviisiga on paratamatult teisenenud ka suhtumine töösse: ühiskonda on haaranud kõikehõlmav töökultus. Iseenesest ei ole aga töö ülistamine sugugi uus nähtus. Juba A. H. Tammsaare “Tões ja õiguses” ütleb Andres kui tõeline töösõltlane ikka “tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”  – mõtteavaldus, mis on eraldiseisva tõena kinnistunud eestlaste mällu ja rahvuslikku narratiivi. Ühiskonnas, kus rahva heaolu parimaks indikaatoriks peetakse majanduskasvu näitajaid, pole Tammsaare selline tõlgendamine sugugi imekspandav. Kuid sellest tsitaadist on välja jäänud olulisim osa  – kontekst. Unustatakse, et suurest rügamisest hoolimata ei saabunud armastus Vargamäele kunagi. Lõppematu tööhulgaga rinda pistes rauges lõpuks ka Andrese jaks ja tulevikulootusest sai kibestumus.

Suure töökultuse taustal on moodsal ajal aga selgunud, kui oluline on efektiivse töötamise jaoks piisav puhkus. Puhkamist ei peeta enam mitte niivõrd laiskuseks kui lahutamatuks osaks tervislikust tööelust. Üha rohkem teadvustatakse vaimse tervise olulisust ka riiklikul tasandil. Kuigi vajalik teave ja esmaabi on kergemini ligipääsetavad kui kunagi varem, näiteks veebiportaali Peaasi kaudu, on Eesti depressiooninäitajate poolest maailmas endiselt esirinnas ja probleem näib aina süvenevat. Oluline tegur depressiooni tekkimisel on ületöötamisest tingitud läbipõlemine. Maailmas, kus aeg on raha, pole puhkamisel enam kohta, seepärast ei osata või ei julgeta enam aega maha võtta. Läänelik mõtteviis, kus ideaaliks on lõputu kasv, on viinud ületöötamise romantiseerimiseni. Inimesed, kes teevad ületunde uneaja arvelt, on meie aja kangelased. Kuid ajades taga edu ja katkematut arengut unustatakse, et maailma ja inimeste ressursid pole lõpmatud. Kuskil tuleb piir ette, olgu see siis vaimse ja füüsilise tervise kahjustuste või loodusvarade lõppemise ja kliimakatastroofi näol.

Ajal, mil kontor on kolinud koduseinte vahele ning töö tegemine on interneti ja nutiseadmete vahendusel võimalik igal ajal ja igas kohas, on tasakaalu leidmine puhkuse ja töötamise vahel raskem kui kunagi varem. Tauno Vahter kirjutab kultuurilehes Sirp lausa nädalavahetuse surmast ning võrdleb praegust olukorda, kus tööaeg ja tööaja pikkus on muutumas üha hägusemateks mõisteteks, sellega, kui jõulude pidamise asemel lapsi aasta läbi piparkookide ja jõulumuusikaga õrritada. Nagu jõulude nautimiseks, on ka väljapuhkamiseks vaja pikemat ajavahemikku, kus ollakse hõivatud vaid ühe tegevuse  – puhkamisega. Et ei tuntaks vajadust iga paari tunni tagant töömeili vaadata või mõni pooleli jäänud projekt ära lõpetada. Veel eelmise sajandi viimastel kümnenditel oli selline enda jaoks aja võtmine võimalik. Praegu aga on normaliseerunud suhtumine, et hea töötaja peab igal ajal kättesaadav olema. 

Ühelt poolt on praeguse aja inimesed justnagu aru saanud puhkamise olulisusest, teisalt on ületöötamine rohkem au sees kui kunagi varem. Sellise olukorra tekkimise põhjusi on mitu, informatsiooni- ja digiajastu võimalustest kapitalistliku maailma edukultuseni välja. Seni aga, kuni inimesed ei õpi jälle puhkama, kuni ei lõppe ületöötamise ülistamine, seisame selle paradoksiga veel päevast päeva ja aastast aastasse silmitsi.

Betti mõttevisand

Teine teema:
Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, miks on suhtumine töötamisse ja puhkamisse muutunud. Too näiteid ilukirjandusest ja/või draamakunstist ja/või filmikunstist ja/või tänapäeva ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.

Betti Marie Peterson on lõpetanud norra keele ja kirjanduse eriala. Ta oli riigieksami ettevalmistuskursusel rühmajuhendaja. Betti eestvedamisel tegutseb abiturientide Goodreadsi grupp “Kes loeb, see kirjutab”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga