01.03.2025

Ilona Tragel

Käisin täna metsas kõndimas. Niisama enda jaoks, ilma vabariigi kilomeetrite või liikuma kutsuva koolita. Maailm on omadega nii sassis, et veidi ürgse eestluse energiat kulub marjaks ära.

Seisin Vaikse järve põhjakaldal ja mõtisklesin supelhooaja avamise üle (Vaikses järves on ümbruskonna taliujujate jääauk), kui märkasin jalge ees mingit oranži tooni, mis ei tundunud ülejäänud loodusliku pinnakatte osa. 
Nii oligi. Oranž oli osa roostesest plekist. Pöörasin selle plekitüki ümber. Ja kuigi see lugu võiks edasi minna ka ülistuslauluga hästi säilinud emailile ja sinisele värvile või prügist looduses, räägin mina edasi keelest.

EKS TARTU KLUBI
VAIKNE
JÄRV
TÄITKEM EESKIRJU!

Paar aastat tagasi uurisime hea kolleegi Külli Habichtiga eesti keele grammatilise  isiku kasutamist koroonasiltidel (nt kui palju kasutati siltidel erinevaid käsu väljendamise verbivorme: Kanna maski, kandke maski, kanname maski ja kandkem maski). Selles andmestikus märkasime ka mitmuse esimese isiku käskiva kõneviisi vormi (-k/gem) kasutamist. (Tragel, Habicht 2023)

Eesti keele süntaksi järgi kaasab selle vormi tähendus saatjat ja vastuvõtjat, kuid jätab seejuures saatja ja vastuvõtja positsiooni võrdseks ega rõhuta saatja autoriteeti. Pragmaatiliselt on vormi kirjeldatud ülev-pidulikuna. (Erelt 2017: 170–171). Külliga uurimismaterjali analüüsides arutlesime, et küll on kahju, et pole andmestikke varasemate siltide kohta, mis võimaldaks uurida, kuidas on sellises kasutusfunktsioonis eesti keele grammatilise isiku väljendamise vahendite kasutus muutunud.

Niisiis, seltsimehed kalamehed (EKS = Eesti Kalastajate Selts), aga miks mitte keeleteadlased (EKS võiks ju olla ka Eesti Keeleteadlaste Selts!) – mingem metsa (või kalale), liikugem, märgakem, mõelgem, arutlegem, tunnustagem ja hoidkem kokku! 

Kasutatud allikad

Erelt, Mati. 2017. Öeldis. Mati Erelt & Helle Metslang (toim.) Eesti keele süntaks (= Eesti keele varamu III.), 93–238. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tragel, Ilona; Habicht, Külli (2023). Isiku mitu nägu kriisisuhtluses. Inimkeeli. human. language. PL.PART/INS.ADV. Pühendusteos professor Renate Pajusalu 60. sünnipäevaks. Toim. Piia Taremaa, Maria Reile, Helen Hint. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 14 (2), 129–164. https://doi.org/10.12697/jeful.2023.14.2.06

Andmete allikad
Avalik silt, leitud 01.03.2025 58.209, 26.428