13.11.2024
Märkas Aimi Pikksaar

Koroonaasjast peale on mulle külge jäänud üks veidi kummaline hobi – linnaruumi erinevatesse kohtadesse välja pandud avalike teavitussiltide kogumine. Eile poest kodu poole jalutades märkasin taas üht väga põnevat silti (vt kõrval olevat fotot).
Mulle tundub see järjekordse näitena žanrite segunemisest või õigemini teadlikust ja taotluslikust segundamisest. Sisult on ju tegemist puhta reklaamiga. Kas pole? Kuid keeleliselt (mida toetab muidugi ka materiaalne sildikujunduse pool) on see vormistatud täiesti puhta teavitussõnumina. Kusjuures mitte lihtsalt infona, et kuskil on/toimub midagi, vaid otseselt sind kui sildilugejat antud hetkes ja siinsamas konkreetses situatsioonis puudutava teabena. Ka mitmuslikku teie-vormi (alternatiivse ainsusliku sina-vormi asemel) võib näha eesmärgipärastatult kasutatuna – paaridena või gruppidena liikuvaid inimesi kokkuliitvalt ühe adressaadina kõnetamise teenistuses oleva vahendina… Ja kuidas selline sõnum siis nüüd vastuvõtja psüühikale päriselt mõjuda võiks? Tõenäoliselt võimsamalt kui traditsiooniline reklaam? Aga mismoodi täpselt, seda mina küll öelda ei oska.