Meie kirjandid 2022. Viies: Teadlikud valikud – võti mõtestatud tarbimisharjumusteni

Ingrid Alla

Praeguses tarbimisühiskonnas seisavad inimesed silmitsi pideva valikute tegemisega. Kas osta poest odavam, keskkonnasõbralikum või eestimaisem toode? Kas jälgida sotsiaalmeedias koalitsiooni- või opositsioonierakondade liikmete postitusi? Kas lugeda nutiseadmest raamatut, vaadata filmi või kuulata muusikat? Igal tarbijal kujunevad välja tarbimise harjumused, mida on keeruline kõigutada. Nende kujunemine sõltub aga eri teguritest.

Informatsiooni edastamise viis võib oluliselt tarbija valikuid mõjutada. Eesti rahva seas pälvis palju kriitikat kütuseaktsiisi tõstmine, mille tõttu tõusis kütuse hind teiste Balti riikidega võrreldes märksa kõrgemale tasemele. Valitsus üritas aktsiisitõusu järel selgitada, et aktsiisidest saadav tulu suunatakse teedeehitusse ja kõrgem kütusehind peaks olema mõjutajaks, et inimesed eelistaks keskkonnasõbralikumaid transpordiviise. Põhjustest aru saamise järel vaibus paljude pahameel, kuigi oli ka neid, kes polnud nõus olukorraga leppima. Tekkinud polariseerumist kasutas ära opositsioon, kes lubas rahvale, et kui nende poliitikud valitsusse saavad, selliseid aktsiisitõuse ei toimu. Rahva poolehoidu on lihtne võita neil, kes oskavad jutustada paremaid lugusid. Teaduse populariseerija Aigar Vaigu põhjendab seda sellega, et inimese aju ei suuda hallata keerulisi protsesse ning kipub eelistama lihtsamaid lahendusi ja paremat juttu. Seepärast on tarbijana oluline läbi mõelda, millise tagamõttega keegi midagi öelda võib, ning analüüsida, mille alusel oma tarbimist kujundada.

Tarbijale on oluline teada toote päritolu ja tootmisahelat. Tausta teadmine suurendab usaldust tootja suhtes. 2015. aastal tuli välja Reet Ausi film „Moest väljas“, mis illustreeris, kuivõrd pika tootmisahela läbib teksapaar, mis jõuab Eesti poelettidele. Filmi linastumise järel tekkis ühiskonnas elav diskussioon, kas teksapükste poehind korvab nii Bangladeshi õmblejate kui ka tarbijate tervisele tehtava kahju. Ka minu tutvusringkonnas on inimesi, kes otsustasid filmi nägemise järel, et edaspidi eelistavad nad järelturult pärit rõivaid. Seevastu Reet Ausi enda moebrändi riided on väga hinnatud, kuna tarbija saab kindel olla, et nende taga on kodumaine disain, taaskasutatud materjalid ja jätkusuutlik tootmine. Inimene on altim ka järgmine kord neid tooteid eelistama, kuna teab, et saab tootjat ja tootmisprotsessi usaldada.

Tarbimisharjumusi aitab muuta eri vaatenurkade pakkumine. Noorel ei aita nutisõltuvusest üle saada vanemate kehtestatud telefoniaja piirang või telefoni käest ära võtmine, vaid selgitustöö, kuidas nutiseade ajule mõjub. Ajuteadlase Jaan Aru sõnul on nutiseadmete suurimaks probleemiks, et nad pakuvad aju jaoks olulist uut signaali väga kiiresti ja suures koguses, ilma liigset pingutust nõudmata. Seetõttu on loomulik, et süvenemist nõudva lugemisteksti või kirjatöö asemel on ajule meeldivam saada mõnusignaale nutiseadmest. Kui aga säilitada kontroll nutiseadmete kasutusaja üle ja kasutada tehnikaseadet mõne põneva projekti loomiseks, võib see väga kasulik olla. Seega ei lahenda nutiseadme keelamine sõltuvuse probleemi. Tähtis on aru saada, miks on vaja tarbimise üle kontrolli omada, ning panna seadme võimekus enda kasuks tööle.

Tarbimisharjumusi on võimalik mõjutada väga mitmel moel. Oluline on nii pakkuja oskus enda toodet hästi reklaamida, tootmisprotsessi selgus ja mõistetavus, tootja tehtud valikud kui ka tarbija oskus oma tarbimist analüüsida. Nii iga pakkuja kui ka tarbija esindab oma vaatepunkti ja on seega subjektiivne. Kui inimene kontrollib oma halbu harjumusi, on võimalik need ümber kujundada või hoopis kasulikumateks harjumusteks muuta. Selleks, et jõuda parimate valikuteni ja mitte leppida lihtsaimatega, peab tarbija kujundama oma harjumused teadlikult.

Ingridi visand

Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, mis mõjutab inimesi tarbimisharjumuste kujundamisel. Too näiteid meediast ja/või dokumentaalfilmidest ja/või ajaloost ja/või tänapäeva ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.

Ingrid on eripedagoogika eriala bakalaureuseastme esimese aasta üliõpilane ja osales eelmisel aastal riigieksami ettevalmistuskursusel abituriendina/abituriendi rollis ja sel aastal üliõpilasena esimest korda rühmajuhendajana.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.