Seiklused Suure Sinise Nupuga
Virve Vihman
Kirjutan teisel e-õppe nädalal (26.03). Olen saanud uusi kogemusi erinevate videokoosoleku kanalitega (ja üks väga meeldiv jalutuskäik-koosolek Emajõe ääres, mida nüüd 2-meetrise vahega ja uute piirangutega on ilmselt võimatu korrata). Aga e-õppes olen nüüd kahes aines katsetanud Big Blue Button’it (BBB). Katsetasin seda väga väikse eesti keel võõrkeelena eriala aine rühmaga (neli tudengit), kellega tuleb – lisaks loengule – harjutusi läbi vaadata, keelt ja uusi sõnu kasutada ja muidu suhelda. Jagatud õppematerjalile saab joonistada ja kirjutada, see oli tore avastus. Ka üliõpilased võisid lisada oma kritseldusi. Esimese korraga tundus, et on raske hallata diskussiooni – et kui kaks räägivad samal ajal siis ei kuule kedagi ja vaiksemad üliõpilased räägivad veebis veel vähem kui klassis. Aga üldiselt siiski toimis ja kõik olid tänulikud, et sai ka vahepeal päriselt suhelda. Inimene ei ole loodud isolatsioonis elama!
Niisiis kogusin julgust ja otsustasin katsetada ka pisut suurema rühmaga. Õpetan sel semestril magistrikooli ainet Emakeele ja teiste keelte omandamine. Eelmisel nädalal pidas selles aines loengut Marika Padrik, külalisõppejõuna haridusteaduste instituudist. Ta otsustas salvestada Panoptos audioloengu – mõne slaidi peal kadus heli millegipärast ära (salvestus oli tehtud kodustes tingimustes) ja ta pärast arvas, et oleks parem olnud salvestada koos videoga, kuna siis on inimlikum, ja tudengil on otsesem kontakt lektoriga – isegi siis, kui see on eelsalvestatud.
26.03 oli aga plaanis praktiline seminar, mille viisime koos Marika Padrikuga läbi „sinises nupus“ (BBBs). Natuke närveerisin, kuna õppejõul tekitab ärevust uus olukord, kus võib esineda igasuguseid viperusi, nii tehnilisi kui isiklikke. Laste pärast ma täna ei pidanud muretsema, aga koduses keskkonnas seminari läbiviimine tähendab igasuguseid riske, mida töö juures ei ole.
Igatahes läks hästi! Olen rahul, ja tudengid kirjutasid vestluskasti seminari lõpus mitmeid tänu- ja kiidusõnu, seda oli armas lugeda! Alguses võtsin aega, et öelda, et me kõik katsetame, et peame olema kannatlikud ja et ma saan aru, et kõigil ei ole olnud võrdselt lihtne sujuvalt e-õppele üle kolida. Ausalt öelda, mulle tundub veidi ehmatav, kuidas me oleme (nii ülikoolis kui koolides) nii otse üle kolinud e-õppele ilma hingetõmbe- ja kohanemispausita. Aga peame ennast kiitma, et Eestis on hea taristu ja mentaalne valmisolek selliseks hüppeks, lamavad tiigrid said kohe tööle hakata.
BBB-s meeldib mulle see, et saab nii videot kui slaide näidata. Seminaris näitasime videos kahte õppejõudu – tudengid olid enamasti vaikselt kõrval. Kui oli arutamise koht, siis nad kasutasid nii avaliku vestluse (public chat) võimalust kui ka mikrofone, kus said kaasa rääkida. Ma ei kasutanud küsitluse võimalust, aga see tundub ka ahvatlev. See tuleb muidugi enne ette valmistada. Ma ei ole aru saanud, kas saab mitut faili üles laadida, et näidata erinevaid asju ühe kohtumise ajal, aga ma jõudsin piisavalt kiiresti üles laadida uue faili, kui tahtsin teise ülesande juurde liikuda. Me kasutasime rühmi, et tudengid saaksid omavahel arutada praktilist materjali – see töötas väga hästi, aga ma unustasin jagada igale rühmale eri küsimuse enne, kui panin need eraldi ruumid käima. Siis sain ise õppejõuna külastada nende virtuaalseid ruume – peaaegu nagu päris rühmatöö. Kui lasime neil pärast kuulata helifaile omaette, mis võttis paar minutit aega, siis nad kasutasid oma ikoonil naerunägusid, et märku anda, et on valmis.
Lõpuks arutasime tudengitega, kuidas loenguid ja seminare oleks edaspidi kõige parem läbi viia. Nad olid ühel meelel, et elav, interaktiivne loeng on eelistatud – BBB-ga saab seda teha live’is ja salvestada ka neile, kes kohal ei saanud olla. Praeguses eriolukorras tundub see kõik üsna positiivne. Asi töötab, mingi intiimsus tekib ka sellest kogemusest ja kõik lahkusid üsna rõõmsalt. BBB-d on äärmiselt lihtne kasutada, seal ei ole väga palju lisafunktsioone: mulle meeldib, et ei ole liiga palju müra ja mulle tundus, et sain teha enam-vähem kõike, mida tahtsin.
Virve Vihman on psühholingvistika dotsent ja vanemteadur.
