“Oleme ajutiselt suletud” ehk Keeleuurijad eriolukorras

Ilona Tragel ja Külli Habicht

Praegu saame iga päev lugeda uudiseid, et nii Eestis kui ka mujal tehakse koroona- ehk pärgviirusega seotud uuringuid. Esmapilgul võib tunduda, et keeleteadusel ei ole sellega midagi pistmist. Siiski-siiski ‒ ühe teema materjaliga juba tegeleme! 

Mida me siis kogume ja uurime? Nagu teame, on Eestis valitsuse otsusega alates 12. märtsist välja kuulutatud eriolukord. Selles kehtivaid piiranguid on eriolukorra jooksul mitu korda muudetud ja täiendatud. Meie uurimisobjekt lähtub sellest, kuidas selle olukorra regulatsioonidele alluvad asutused on oma töö ümberkorraldusi keeleliselt väljendanud nn teavitussiltidel. 

Teavitussilt on lühike, ajutine, avalik kirjalik kommunikatsioonivahend. 


Teavitussiltidena käsitleme ka veebis avaldatud ajutist infot. 

Küsime, missugust infot ja milliste keelevahenditega eriolukorra teavitussiltidel edastatakse. Vaatame ka, mis tundub siltide autoritele tekstiliselt ja keeleliselt probleeme valmistavat.

Meie valitud interdistsiplinaarne lähenemine seob sotsiaalsete tavade, kommunikatsiooni ja keelevahendite uurimist. Keeleteaduslik taust lähtub funktsionaalsest lähenemisest keelele ning hõlmab mh funktsionaalset grammatikat (Halliday 1994), kognitiivset konstruktsioonigrammatikat (Goldberg 2006), funktsionaalset diskursusegrammatikat (Hengeveld, Mackenzie 2008), intersubjektiivsuse uuringuid (Nuyts 2012; Brems, Ghesquière, Van de Velde 2014; Etelämäki 2016).

Teavitussiltide uurimisprojektis osalevad üldkeeleteaduse dotsent Ilona Tragel ja eesti keele dotsent Külli Habicht, nende juhendatav doktorant Kairit Tomson ja keeleteadusliku praktika aine üliõpilased. 

Hilisema uuringuga on kavas käsitleda veel järgmisi teemasid: kelle vaatenurgast lähtutakse (info andja või vastuvõtja, nt Oleme suletud vs. Olete oodatud 1. mail); direktiivsuse väljendamine; agendi väljendamine (mh vorm); olukorra kirjeldamine (nt missugused verbid esinevad); põhjuse väljendamine (missugused konstruktsioonid, nt Seoses Covid-19 .., koroonaviiruse tõttu); aja väljendamine (missugused konstruktsioonid, nt 13. märtsist teadmata ajani, ajutiselt, eriolukorra lõpuni); hinnanguliste omadus- ja määrsõnade kasutus; eri tüüpi modaalhinnanguid edastavate sõnade kasutamine (nt kahjuks, loodetavasti); pöördumiste jm suhtlusrutiini vormelite kasutamine (hea klient, vabandame, peatse kohtumiseni jne); teavitussildi tekstiline ülesehitus, sh teksti pikkus (mitu lauset?; kui palju liht- või liitlauseid?; kas esineb kommunikatiivseid lausetüüpe, st hüüd- ja küsilauseid?). Uurida saab ka, kas sildi sõnum on esitatud pigem neutraalselt, lakooniliselt, tavapäraselt (juurdunud ja sagedasi keelevahendeid kasutades) või emotsionaalselt, loominguliselt, originaalselt üllatavate keelevahenditega.

Nagu eespool öeldud, saavad uurimist harjutada ka meie bakalaureuseastme üliõpilased. Üldkeeleteaduse mooduli keeleteadusliku praktika aines on sel kevadsemestril kavas kaks sellist rühmatööd, mis võiksid ka avalikkusele huvi pakkuda. Esimene ongi eriolukorra teavitussiltide keele korpuse koostamine ja analüüs ning teine üliõpilaste “alt-üles” perspektiivist koostatud küsitlus distantsõppest ehk kaugõppest. 

Esimesest teemast avaldame blogis sel nädalal lood, milles selle aine üliõpilased Agnes Kolga, Aleks Käämer, Berta Leibur ja Jaana Looman  kirjutavad teavitussiltide keelekasutusest. Juttu tuleb sildi algus- ja lõpuvormelitest, põhjuse väljendamisest, ajaväljenditest, ortograafiast ja stiilist. Keeleteadusliku praktika kursuse üks õpieesmärke on, et üliõpilane kasutab teoreetilisi üldkeeleteaduslikke oskusi praktiliste ülesannete täitmisel. Alustasime sellest, et kogusime sadakond silti ja asusime materjali süstematiseerima. Juba enne suuri elukorralduslikke muutusi olime käsitlenud siltide uurimise võimalusi ning iga üliõpilane oli teinud väikese ettekande 3‒5 sildi põhjal. Ja siis mängis eriolukord meile kätte liiga hea võimaluse. Niisiis jätkasime eriolukorra teavitussiltide kogumise ja uurimisega. Koostame korpust, märgendame materjali ja harjutame uurimisküsimuste püstitamist. Kuna siltide uurimisel mängib keskmisest suuremat rolli pragmaatika, käsitleme tavalisest rohkem konteksti (osalt ka seetõttu, et seda on võimalik teha, st teatud tüüpi kontekst on meile kättesaadav). Jälgige järgmisi postitusi!

Ootame ka teie huvitavaid tähelepanekuid ajutistest teavitussiltidest. Tehke foto ja saatke ilona.tragel@ut.ee. Oleme ette tänulikud!

Artikli autorid heas seltskonnas viimasel silmast silma akadeemilisel kohtumisel enne eriolukorra kehtestamist.

Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga