Kallid kliendid, olge terved! Siltide algus- ja lõpuvormelid

Aleks Käämer

Keeleteadusliku praktika aine üks osa on teavitussiltide uurimine. Kursus on praktiline ja üks ülesanne oli koostada eriolukorra siltide korpus, et kriisi teaduse huvides ära kasutada (Jede Krise ist eine Chance!). Minu postitus on tervitustest ja soovidest, mida kasutatakse siltide alguses ja lõpus, nimetagem neid sildi algus- ja lõpuvormeliteks.

Nagu keelekasutus laiemaltki, on ka sildid olemuselt intersubjektiivsed. See tähendab, et inimestel on võime jagada subjektiivsete kogemuste sisu (nt tundeid, tähelepanekuid, mõtteid, keelelisi või muid tähendusi) suhtluses ja ühises tegevuses. Kriisiaegse sildi koostaja ja selle lugeja intersubjektiivsete suhete tulemus peab olema situatsioonis ootuspärane käitumine.

Suulisest kõnest ja netikeelest, ka postkaartidelt ja kirjadest tuttavad tervitused ja hüvastijätud on sildižanris saanud kuju Kallid kliendid! Olge terved! ‒ need olid meie sildikorpuses kõige sagedamini kasutatud väljendid (sellest ka siinse blogiloo pealkiri). Vaatluse all on 95 silti, neist 41-l on kasutatud algus- ja lõpuvormeleid: 28 kasutasid lõpuvormeleid ja 23 algusvormeleid. 10 sildil kasutati mõlemaid.

 Mitmel sildil
Algusvormeleid siltidel23
Lõpuvormeleid siltidel28
Kokku algus- ja/või lõpuvormelitega
(Neist mõlemas positsioonis 10 sildil)
41
Ilma vormeliteta54
Silte kokku95

Selle miniuurimuse põhiülesanne on kirjeldada vormelite struktuuri ja funktsiooni. Vormelite funktsioonide seletamiseks kasutan Roman Jakobsoni kommunikatsiooniaktiteooriat. See oli keeleteaduses esimene katse seletada keelt funktsiooni kaudu. Muuhulgas mõjutas Jakobson ka teisi teadusharusid ja kuulsaid haritlasi, nt ka Juri Lotmanit ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonda (vt nt Lotman 1983). Lühidalt kokku võttes on Jakobsoni teooria elementidest, milleta suhtlus ei saaks toimida. Need on: saatja, sõnum, vastuvõtja, kontekst, kanal ja kood. See, millisele elemendile fookus langeb, määrab suhtlusakti funktsiooni. (Jakobson 1960)

Sildi algus

Nagu e-kirjades ja postkaartidel, on ka eriolukorra siltidel algusvormelid. Sildi alguses esinev pöördumine sarnaneb näiteks kõnede alguses olevate publiku poole pöördumistega. Jakobsoni kommunikatsiooniakti elementide ja nende funktsioonide kaudu seletades täidavad sellised vormelid keele konatiivset funktsiooni, see tähendab, et sõnumi saatja (sildi koostaja) pöördub vastuvõtja (asutuse potentsiaalse külastaja) poole. Kõige sagedasem algusvormel on kallid kliendid (Väljendid on esitatud väikeste tähtedega, sest osa neist on siltidel trükitähtedes ja suure-väikse algustähe kohta ei saa järeldusi teha.). Seda kasutavad toidukohad ja poed, mis ilmselt pööravad vahetule suhtlusele rohkem tähelepanu kui näiteks kliinikud, mille siltidel oli algusvormelina enamasti lugupeetud patsiendid. Alati kasutatakse põhisõna ees ka täiendit (näiteks hea, lugupeetud, armsad). 23 algusvormelist 20 on mitmuses (näiteks head külastajad, kallid kliendid) ja kolm ainsuses (näiteks hea klient). Tabelis 1 on toodud kõik esinenud väljendid.

VäljendArv
kallid kliendid7
head kliendid6
lugupeetud kliendid5
armsad külalised1
armsad sõbrad1
hea klient2
hea Tasku külastaja1
Kokku23
Tabel 1. Siltide alguses esinenud väljendid.

Sildi lõpp

Lõpuvormelite sisu varieerub algusvormelitest rohkem (vastavalt 17 (vt tabel 2) ja 7 eri (vt tabel 1) väljendit). Nagu postkaartidel, ja ilmselt ka suulises vestluses, on siltide lõpudki erinevad ja emotsionaalsed.

Näiteks palutakse sildi lõpus vabandust, et külastaja (kommunikatsiooniakti elemendina vastuvõtja) ei saa harjumuspärastel aegadel sisse astuda. Sellega seoses tekib treenitud keeletoimetajal kiusatus punase pliiatsi järele haarata – sellest kirjutab oma loos Agnes.

Samuti kasutatakse inklusiivseid “käske” (kokku kolm korda), nt Püsigem terved! ‒ see on eesti keele süntaksi käsitluse järgi käskiva kõneviisi mitmuse esimese isiku vorm, milles kõneleja roll erineb tavapärasest käsku andvast kõnelejast selle poolest, et ta on ka ise käsu adressaat (Erelt 2017: 166‒167). Sellised funktsioonilt pigem üleskutsed kui käsud kutsuvad nii saatjat kui ka vastuvõtjat koos terved olema ning sarnanevad funktsioonilt maailma keeltes esineva hortatiiviga (vt Auwera et al. 2013). Tabelis 2 näeme sagedasemaid väljendeid (rohkem kui kaks korda esinenud).

VäljendArv
vabandame5
olge terved5
vabandame (võimalike) ebameeldivuste/ebamugavuste pärast3
püsige terved (Ühel sildil on lisatud ka .. ja soojas!)3
Tabel 2. Sagedasemad lõpuvormelid.

Lisaks esinesid üks kord järgmised väljendid: Täname mõistva suhtumise eest!; Palume kõigil spordisõpradel järgida ettevaatusabinõusid!; Kohtume taas, kui selleks on õige aeg ‒ peatse kohtumiseni; Hoidkem ennast ja hoidkem oma lähedasi; olgem terved :); püsigem terved; Jääge terveks, Hoidke ennast; Vabandust! (2 korda); Lugupidamisega NIMI; astu läbi!

Lõpuvormelites rõhutatakse rohkem emotsioone. Jakobsoni järgides tähendab see kommunikatsiooniaktis saatjale keskendumist. Selline väljend vähendab distantsi saatja ja vastuvõtja vahel ning seda võib analüüsida kui Jakobsoni emotiivset (ekspressiivset) tegurit (Jakobson 1960 (eesti keeles 2012)).

Kokkuvõtteks võib öelda, et 41 sildi koostajat, kes olid otsustanud algus- ja/või lõpuvormelit kasutada, rakendasid üsna mitut strateegiat: umbes pool neist (23) pöördus vastuvõtja poole teda mingil viisil nimetades ja valdav enamik (20) kasutas mitmust ning kõik pöördumised sisaldasid täiendit. Niisiis olid algusvormelid struktuurilt sarnased, natuke varieerus valitud arvukategooria. Lõpuvormelid olid põhiliselt soovid, mille struktuur varieerus isikuti: imperatiivi mitmuse esimest isikut (nt oleme terved) esines 13 ja teist isikut (nt olge terved) 10 korda. Kolm korda esines ka imperatiivi mitmuse esimese isiku kujulist üleskutset, nt Hoidkem ennast ja hoidkem oma lähedasi! Lõpuvormelitel oli vahel ka emotiivne funktsioon, nt Kohtume taas, kui selleks on õige aeg peatse kohtumiseni.

Eriolukorra aja siltidelt võiks uurida veel nii mõndagi, näiteks seda, millised asutused vormeleid kasutavad ja millised pigem mitte. Kindlasti oleks neid huvitav vaadata ka semiootilisest perspektiivist Jakobsoni teooria edasiarenduste valguses. Selle huvitava materjali edasist uurimist jagub veel küllaga.

Ootame endiselt teie fotosid ajutistest teavitussiltidest aadressil ilona.tragel@ut.ee või siia kausta Vaadake kogumise kohta täpsemalt siit: sildid

Allikad

Auwera et al. 2013 = Johan van der Auwera, Nina Dobrushina, Valentin Goussev. Imperative-Hortative Systems. Dryer, Matthew S.; Haspelmath, Martin (Eds.), The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology. (Kasutatud http://wals.info/chapter/72, 04.05.2020.)

Erelt, Mati 2017. Öeldis. ‒ Erelt, Mati; Metslang, Helle (toim.), Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 93‒239.

Jakobson, Roman 1960 [2012]. Lingvistika ja poeetika. Neeme Lopp, Arne Merilai (tlk). – Akadeemia 2012, 10, 1731–1773. [Originaal: 1960. Closing statement: Linguistics and poetics. In: Sebeok, Thomas A. (ed.), Style in Language. Cambridge: The MIT Press, 350–377.]

Lotman, Juri 1983. Mõni sõna Roman Jakobsonist. ‒ Keel ja Kirjandus 4, 188‒190.

Juhendas Ilona Tragel.

Aleks Käämer on eesti ja soome-ugri keeleteaduse teise aasta üliõpilane.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga