Miks poed praegu kinni on?

Berta Leibur

Selle aasta “Keeleteadusliku praktika” raames võtsime kaastudengite ja juhendajaga endale ülesandeks koguda eriolukorra ajutisi teavitussilte (loe blogiseeria sissejuhatavat sissekannet). Eesmärgiks oli koostada korpus ning uurida näiteks, kuidas on ettevõtted otsustanud väljendada oma poe suletust. Kuna jalutamine on ka eriolukorras lubatud, haarasin jope, paari sooje kindaid ja akupanga ning asusin otsingule Tallinna tänavatel. Pildistasime silte ning laadisime need ühisesse kausta üles ning sisestasime andmed Google Sheets vormi, kus hiljem oli kõigil võimalus neid andmeid analüüsida keeleteaduslikust vaatepunktist. 

Mind huvitas kõige rohkem see, kuidas on siltidel suletuse põhjus väljendatud. Uurisin, milliseid keelelisi väljendusvahendeid selle jaoks kasutati, milline neist vahenditest on kõige levinum ning millised sulgemise põhjused olid siltidel nimetatud. 

24. märtsil avaldas Vabariigi Valitsus oma veebilehel täiendavaid meetmeid eriolukorras. Uued meetmed puudutasid peamiselt meelelahutusasutusi ja kaubanduskeskuseid, mis eriolukorra tõttu suleti alates 27. märtsist. Piirang ei kehtinud toidupoodidele, apteekidele, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohtadele, pangakontoritele ega ka peamiselt esmatarbekaupu müüvatele kauplustele. 

Heidame pilgu poodide ustele

Mina uurisin selliseid teavitussilte, millel on väljendatud see, et asutus on suletud. Nende siltide tekstist keskendusin sellele, kuidas on asutus otsustanud väljendada sulgemise põhjust. Leidub selliseid väljendeid nagu seoses karantiiniga, seoses riigi poolt kehtestatud eriolukorraga, seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga, viirusohu tõttu jms. 

Vastavalt Hädaolukorra seaduse § 31 lõigetele 1 ja 3 kehtestati isikutele liikumisvabaduse piirang ja viibimiskeeld kaubanduskeskustes, “sest rahvarohketes kohtades on viiruse leviku risk väga kõrge ja seetõttu on praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata nimetatud kohtades isikute liikumist ja koosviibimist.” (VV) Õigusaktides väljendatakse põhjuslikku seost põhjendava sidesõnadega sest ja seetõttu, kuid teavitussiltidel seda ei esinenud.

Piisake põhjuslikkusest: seoses vs tõttu

Nagu eespool öeldud, vaatan lähemalt, kuidas väljendatakse sildil põhjuslikke seoseid. Koostatud korpuse alusel on kõige populaarsemateks põhjuslikkuse väljendamise vahenditeks kaassõnad seoses ja tõttu. 24. aprilli seisuga kogutud ja märgendatud 94 sildist 40-l oli põhjusliku seose väljend. 21 juhul oli põhjusliku seose väljendiks seoses ning 8-l tõttu.

seoses	21
tõttu	8
muud põhjuslikkuse väljendid	11
põhjus ei ole väljendatud	54
kokku teavitussilte (seis 24.04.)	94

• 

• 

Mind huvitab, milline on nende kaassõnade tähendusväli antud kontekstis. Kas neil on üldse vahet? Laiemas pildis räägime eesti keeles sellisel juhul kausatiivsusest ehk põhjustamisest (põhjustamist mõistetakse kui seost põhjuse ja tagajärje vahel). Selle uurimiseks on kasulik tutvuda Geda Paulseni artikliga “Perifeersest kausatiivsusest” (Paulsen 2016). 

Võtame esimesena käsile kaassõna tõttu. Eesti Keele Seletav sõnaraamat (2009) selgitab, et kaas- ja/või tagasõna tõttu on sõna, mis osutab põhjusele, millest tingituna midagi esineb või toimub. Antud kontekstis on asjaoluks poodide suletus, mis toimub riigis kehtestatud eriolukorrast tingituna. Eesti keele põhisõnavara sõnastiku põhjal osutab tõttu sellele, kes või mis on põhjustanud midagi halba. Eriolukord on tingitud omakorda viirusepuhangust, millestki negatiivsest. Kas kaassõna tõttu kasutamine võiks anda siltidele teatud negatiivse varjundi, sest viitab kaudselt maailmas levivale koroonaviirusele?

Võibolla oleks sellisel juhul neutraalsem kasutada kaassõna seoses?  Eesti keele põhisõnavara sõnastik annab sõnale järgmise vaste – seoses osutab asjaolule, mis midagi tingib, põhjustab. Kuigi keelekorraldus selle sõna kasutamist ei soovita (“Kaassõna seoses võib mõjuda kantseliitlikuna. Selle liigtarvitus tõrjub ilmekamaid ja täpsemaid keelendeid” – AMSS 2003, lk 253), näeme, et teavitussiltidel seda põhjuse väljendamiseks kasutatakse. Kaassõnad seoses ja tõttu väljendavad põhjuslikkust. seoses on laiema tähendusega ning seda saab kasutada nii ees- kui ka tagasõnana, tõttu esineb vaid põhisõna järel. Seoses kasutamisel esineb nimisõna komitatiivis ehk kaasaütlevas käändes, tõttu nimisõna on genitiivis ehk omastavas käändes. Keelekorraldajad soovitavad võrrelda (põhjus)kaassõnu tänu ja tõttu, millest viimane peaks esile tooma negatiivse tähenduse (vt PSV ja AMSS).

Lisaks kaassõnadele seoses ja tõttu väljendasid siltidel põhjuslikku seoseid veel väljended vastavalt ning lähtuvalt.

• 

• 

Lõpetuseks soovitan kõigil värsket õhku ja ilusaid kevadilmu nautima minna – kui poodi ei lubata, siis minge poe ukse ette ja uurige, millised sildid seal ripuvad. Meie teavitussiltide korpus ootab teie “kaastööd” – oma avastusi võib meiega lahkelt jagada. Teavitussiltide teemaliste blogilugude sarja järgmises loos uurib Agnes teavitussiltide stiili ning kirjutab lähemalt vabandamisest. Aleksi loost saate lugeda, kuidas silte alustatakse ja lõpetatakse. Seni püsige terved!

Juhendasid Ilona Tragel ja Kairit Tomson

Kasutatud allikad

AMSS = Ametniku soovitussõnastik. Vaadatud 24.04.2020. 

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. Vaadatud 24.04.2020.

Hébert, Louis. The Functions of Language. Vaadatud 24.04.2020.

Paulsen, Geda 2016. Perifeersest kausatiivsusest. Keel ja Kirjandus 7, 516-538.

PSV = Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Vaadatud 24.04.2020.

VV = Vabariigi Valitsus https://www.valitsus.ee/et/uudised/eriolukorra-taiendavad-meetmed-0. Vaadatud 24.04.2020.