Kuidas tundis end Tartu Ülikooli üliõpilane kuu aega kestnud Vene-Ukraina sõja olukorras?

Nele Karolin Teiva, Mihkel Roomet

Üliõpilaste seas oli Vene-Ukraina sõja alguses kuulda arvamusi sellest, et õppimisel ja kõigil muudel igapäevastel tegemistel ei paistagi enam mõtet olevat – ometigi oli vaja kuidagi edasi tegutseda. Kuna samal ajal oli meil aines Keeleteaduslik praktika just teemaks küsitluse koostamine, otsustasime küsitluse fookuse suunata just sellele, et üliõpilaste toimetulekust praegusel ajal selgemat ülevaadet saada ja ühtlasi leida viise, kuidas me kõik üksteist nendes keerulistes olukordades aidata saaksime.

Küsitluse koostamiseks panime esmalt kirja üldise plaani, tegime küsitluse visandi ning panime küsitluse üles keskkonda LimeSurvey. Seejärel katsetasime küsitlust kaheksa vastaja peal, kellelt küsisime ka tagasisidet ja soovitusi küsitluse parandamiseks. Saadud vastuste ja tagasiside põhjal parandatud ja täiendatud küsitlust jagasime erinevate ülikooliga seotud kanalite kaudu nädala jooksul (24. märtsist 31. märtsini 2022). Järgnevalt anname lühikese ülevaate küsitluse tulemustest.

Küsitlusele vastas 102 Tartu Ülikooli üliõpilast. Vastajate hulgas oli üliõpilasi ülikooli kõigist neljast valdkonnast. Enim vastajaid oli loodus- ja täppisteaduste valdkonnast (48%), sellele järgnesid meditsiiniteaduste valdkond (33%), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (13%) ja sotsiaalteaduste valdkond (6%) (vt Joonis 1).

Joonis 1. Vastajad valdkonniti ja valdkondade esindatus.

Kui palju on sõda meie tudengeid mõjutanud?

Olukorra kaardistamiseks küsisime üliõpilastelt esmalt seda, kui palju nende arvates on sõjaga seonduv mõjutanud keskendumisvõimet, motivatsiooni õppida, motivatsiooni üldiselt ja õppeedukust. Vastuste keskmistest selgub, et sõjaga seonduv mõjutab enim üliõpilaste keskendumisvõimet ja kõige vähem õppeedukust. Sealjuures on sõjaga seonduvast rohkem mõjutatud naissoost üliõpilased (vt Joonis 2). 

Joonis 2. Sõjaga seonduva mõju motivatsioonile, keskendumisele ja õppimisele.

Küsitluse lõpus oli võimalik vabas vormis lisada ükskõik mida. Mõni vastaja avas seal enda kogemust ka pikemalt ja selgitas, et toimetulek pole enam nii keeruline kui sõja alguses:

  • Sõja alguses esimesed paar päeva oli jah natuke raske keskenduda õppimisele, aga siis üsna kiiresti oli juba tavaline. Siis kadus juba ära vajadus iga 15 minuti tagant uudiseid värskendada ja jahmatus läks üle.
  • Sõja esimesel nädalal mõjutasid sündmused Ukrainas väga palju minu elu ja õppimist. Olin terved päevad uudistekanalites kinni ja millegi muuga väga tegeleda ei saanudki. Nüüd olen olukorraga harjunud ja heidan korra päevas pilgu uudistele ning viin ennast arengutega kurssi. Nüüd on taas võimalik õppida, käia trennis ja olla õnnelik, et need sündmused Eestis aset ei leia. Olen leppinud uue julgeoleku ja majanduskorraga, milles ei ole enam pikemat stabiilsust ning muutused võivad toimuda üleöö. Liigne stress ja muretsemine antud hetkel ei aita ning tuleb säilitada kaine pilk.

Mida on tudengid ise ette võtnud?

Üle poole üliõpilastest (57%) on olukorraga paremini toime tulemiseks piiranud meediatarbimist. See vastusevariant oli eriti populaarne humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaste seas. Lisaks on rohkem veedetud aega pere ja sõpradega ning võetud teadlikult aega hobidega tegelemiseks. Ka ukrainlaste abistamine on oluline toimetulekuviis, mis on näiteks meditsiiniteaduste üliõpilaste jaoks olnud peaaegu sama tähtis kui pere ja sõpradega aja veetmine. Vastustest paistab, et  võrreldes teistega on eri võimalusi olukorraga toimetulekuks kõige vähem kasutanud loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilased (vt Joonis 3). 

Joonis 3. Tudengite ette võetud tegevused olukorraga toimetulekuks valdkonniti.

Millist abi üliõpilased soovivad?

Küsisime üliõpilastelt, millised võimalused ja tegevused võiksid aidata neil olukorraga paremini toime tulla. Eelkõige on selle küsimuse juures olulised vastused neilt üliõpilastelt, kes tundsid, et olukord on neid palju mõjutanud. Nende üliõpilaste, kes olukorra mõju keskmisest kõrgemaks hindasid, vastustest selgub, et oluliseks peetakse võimalust psühholoogilisele nõustamisele ja lähiõppele. Samuti oleks neile üliõpilastele toeks emotsionaalse abi seminarid ja Ukraina toetuseks korraldatavad üritused (vt Joonis 4).

Joonis 4. Olukorrast enim mõjutatud tudengite soovid, ootused.

Mida saaks ülikool teha, et üliõpilasi toetada?

Lasime tudengitel valikuliselt ka vabas vormis kirjutada, mida ülikool võiks nende heaks teha, et neid paremini toetada. Vastustest selgub, et üliõpilaste arvates võiks ülikool pakkuda paindlikke lahendusi –  tempot veidi maha võtta ja suhtuda tähtaegadesse leebemalt. Mitmetes vastustes tuuakse esile ka vajadust kiiremini psühholoogilisele nõustamisele pääseda.

Samas selgub vastustest ka see, et üliõpilased ei tunne, et nemad oleks see sihtrühm, kes hetkel kõige rohkem abi vajab:

  • Ma ei tea, kuidas mind saaks toetada, aga ukrainlastele võiks pakkuda tasuta eesti keele õpet.
  • Minu toetamine tekitaks mulle ainult suuremat süütunnet, et olen sünniloteriiga võitnud ega pea oma kodust põgenema. Mind toetaks kõige rohkem see, kui näen ülikooli panust sõjapõgenike abistamisel.

Ühes vastuses tuuakse välja ka seda, et üliõpilasele oleks abi sellest, kui iga õppejõud enda loengus sõjateemasid ei tõstataks:

  • Psühholoogidele võiks rohkem aegu olla. Lisaks, kuigi ma tean, et õppejõud on ise närvis ja proovivad ka meiega suheldes kõigi pingeid maandada, siis see, et igas loengus kuidagi Ukrainat mainitakse või sellest kogunisti rääkida tahetakse, tekitab stressi juurde, mitte ei vähenda seda, sest mul on vaja pigem rutiini, kus ma tegelen Ukraina teemadega endale sobival ajal.

Nipid

Valisime küsitluse teema selle eemärgiga, et saaksime kogemusi jagades üksteist keerulisel ajal aidata. Siin on sulle mõned kaasüliõpilaste jagatud nipid ja soovitused, kuidas praeguses olukorras paremini toime tulla:

  • Soovitan mitte FB-s palju käia ning neid uudiseid lugeda.
  • Kui sa pole suuteline emotsionaalselt olukorrast eralduma, ära jälgi meediat ega sotsiaalmeediat – see saab vaimsele tervisele ainult halvasti mõjuda
  • Kallista lähedasi rohkem ja kõvemini.
  • Püüa mõelda, et vähim, mida mina teha saan, on olla olemas on perele ja sõpradele ja neid toetada.
  • Räägi ausalt lähedastega oma tunnetest ja mõtetest.
  • Ela hetkes, ole hetkes. Tunne rõõmu väikestest asjadest.
  • Väljas looduses käimine ja helide kuulamine aitab. Hilisõhtul või hommikul on eriti inimrahulik, aga loodus teeb häält.

Soovime ka omalt poolt kõigile meelerahu ja jõudu vaatamata raskustele edasi liikuda!

Mihkel õpib esimest aastat infotehnoloogiat ja kõrvalerialana üldkeeleteadust.

Nele õpib eesti keele ja üldkeeleteaduse bakalaureuseõppes viimast semestrit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.