Meie kirjandid 2022. Teine: Kirjanduse paindlik pale

Kati Käpp

Kui inimkonda raputanud eelmise suure revolutsiooni – tööstusrevolutsiooni – järel seostus kirjandus tegusõnaga “lugema”, siis praegune infotehnoloogiline revolutsioon on kaasa toonud selle, et räägime lugemise kõrval kirjanduse tarbimisest ja lugejast kui tarbijast. Märk arengust on see igatahes, aga millises suunas?

Elame ajal, kui superstaari-saate võitjast ilmub lühikese aja möödudes fänniraamat. Ja kui see inimene jõuab oma esimese juubelini, on temast ilmselt ilmunud juba mitu teost. Raamatute väljaandmine on lihtne ja neid ilmub palju, raamat on nagu laiatarbekaup, mille saab toidupoest koos leivaga kaasa haarata. Lisaks võimaldab praeguse aja tehnoloogia ilmuda raamatutel ka veebis. Nii avaldas J. K. Rowling esimesel koroonakevadel oma uue teose osade kaupa veebis, enne kui see aasta lõpus paberil poeriiulitele ilmus. Laienenud on nii materjal, millest kirjutatakse, kui ka vormid, mille kaudu kirjutatu lugejani jõuab. Ühtlasi peitub aga avardunud võimalustes moodsa infouputuse oht, kus tekib mürafoon, millesse pärlid upuvad, on tõdenud filosoof Leo Luks Värskes Rõhus. Seega muutub eriti oluliseks tarbija enda võime kriitiliselt mõelda.

Suurenenud on kirjanduslik materjal, aga ka kõik muud võimalused oma aja veetmiseks või viitmiseks.  Ammu on möödas ajad, kui põlvkondade kaupa loeti samu (ilukirjanduslikke) tekste. Muutunud oludes konkureerib kirjandus arvutimängude ja TikTokiga, mis tähendab, et esmalt tuleb selles tihedas valikute džunglis sillutada tee kirjanduse juurde. Minu kirjandusõpetaja andis meile põhikoolis kirjanduse lugemisel põhimõtteliselt vabad käed: igaüks sai valida endale alguses sobiva lektüüri. Selle alusel koondusid sarnaste huvidega lugejad, kes ka üksteisele lugemist soovitasid. Õpetaja ülesanne oli ohjata ja suunata ühiseid arutelusid, mis on olulised loetu mõistmiseks. Niimoodi vaba tahte alusel otsuseid langetades ja lugedes jõudsime ka nii-öelda tüvitekstideni, mille lugemine kohustuslikus korras ei pruugi anda kõigile erilist lugemismõnu, rääkimata lugemisharjumuse tekkimisest. Võib öelda, et kirju pilt vaba aja sisustamist võimaldavates valdkondades on esitanud lugemisharjumuse kujunemisele suure väljakutse, kuid võimaldab varasemast erinevaid lähenemisviise kasutades seda harjumust siiski ka tekitada ja alal hoida. 

Tehnoloogilised võimalused võivad olla ka ukseavajaks kirjanduse juurde (tagasi) jõudmisel, sest kõnetavad tänapäeva inimest tänapäevasel viisil. Pärast “Tõe ja õiguse” filmi vaatamist haaras nii mõnigi, kes polnud teost lugenud, romaanisarja järgmiste osade järele, sest tahtis teada, mis Vargamäel edasi sai. Osa jälle, kel teos kunagi ka loetud, asus seda üle lugema, et mõnda olulist detaili täpsustada või meelde tuletada. Kirjandustunnid said Toomi filmiga juurde rohkelt materjali, mida nii eraldi kui ka võrdluses Tammsaare teosega analüüsida. Hoolimata asjaolust, et film ei lase inimese kujutlusvõimel nii palju lennata kui raamat ja tuleb leppida režissööri nägemusega näiteks tegelastest, paneb hea film siiski meid ümbritseva üle mõtisklema. Ja Tanel Toomi “Tõde ja õigus” on hea film, mille pikast ja põhjalikust ettevalmistusprotsessist on Toom palju rääkinud. Info- ja tarbimisühiskonnale omaselt võib hea filmi leidmine olla keeruline, kuid seda vaadates avardub meie maailm samamoodi nagu head raamatut lugedes. 

Hea kirjanduseni jõudmiseks on tänapäeva valikuterohkes infoühiskonnas palju võimalusi. Rohke valikuga peab kaasas käima kriitiline mõtlemine, et valikuvabadusest ei saaks lihtsalt tuima tarbimist. Seda, kas meie valikud on samm arengu või taandarengu teel, saavad hinnata järeltulevad põlvkonnad selles valguses, kas meie praegustest otsustest on neil rohkem kasu või kahju. 

Kati mõttevisand

Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid kirjanduse tarbimise eripärasid tänapäeval. Too näiteid kirjandusest ja/või filmikunstist ja/või (sotsiaal)meediast ja/või igapäevaelust. Pealkirjasta kirjand. 

Kati Käpp on Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja ja osaleb teist aastat riigieksami ettevalmistuskursuse meeskonnas. Kati eelmise aasta kirjandit saab lugeda siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.