Üliõpilaste soovitused riigieksamiks valmistujale

Marin, eksaminand 2015, 93 punkti: Minu esimene soovitus tuleb minu gümnaasiumi eesti keele õpetajalt Tiia Oidramilt: ”Väide, seletus, näide, järeldus!” Nimelt tuleks sellise pilguga iga lõik kirjandis üle vaadata. Nii ei teki võimalust, et jäädakse mingil teemal heietama ja kirjand läheb struktuurist välja.
Teiseks soovitan iga mõtte üksipulgi lahti seletada. Ei tasu eeldada “küll lugeja ise mõistab/teab/saab aru”, sest eeldamine on kirjandis ämbrite ämber. Seega iga mõte tuleb  lahti kirjutada pigem rohkem kui vähem.
Nii ei teki olukorda, et hindaja mõistab asja teisiti ja eksaminand kaotab punkte.

Kertu, eksaminand 2019, 90 punkti: Lugege lugemisülesanne enne küsimustele vastamist mitu korda läbi ja tehke kindlaks, mida teilt täpselt küsitakse. Ma olin juba neljanda rea vastust kirjutanud, kui märkasin, et olin oma vastuse valesti sõnastanud ja pidin kõik maha tõmbama.

Margit, eksaminand 2019, 88 punkti: Mind aitas see, kui lugesin ja lahendasin vanu eksamiülesandeid. Harjutasin õigete vastuste leidmist, et see ei võtaks liiga palju aega. Vaatasin kirjutamisülesandeid, mõtlesin, millest päris eksamil kirjutaksin. Otsisin internetist ideid juurde, kui oli veidi võõram teema. Valisin ennekõike teema, mis oli tuttav ja mille kohta oli mul kõige rohkem kirjutada. Enne kirjutamist tegin mõttekaardi ning vaatasin, millest kirjutada ja millest mitte. Mõttekaardi koostamine on hea ideede kogumise viis.

Elis-Marii, eksaminand 2019: Pigem hakata õppima varem ja vähehaaval, kui jätta viimastele päevadele tohutu hulk materjali. Eksamieelsel päeval korrata olulisemad asjad üle ja kindlasti ka vaba aega võtta. Eelmisel õhtul võimalikult vara voodisse minna, sest võib olla, et eksamiärevus ei lase kohe magama jääda. Enne eksamit korralikult välja puhata on väga oluline!

Homses postituses tuleb juttu sellest, kuidas jätkata, kui oled kirjutamisülesande lahti muukinud. Homseni!

Kogus üliõpilane Agnes Lea. Toimetas Ilona Tragel.