Mõttest sisulõiguni

Kui sa oled kirjutaja, kellel on klassikalise arutleva lõigu ja/või argumendi (väide-selgitus-näide-järeldus) ülesehituse järgi raske teksti kirjutada või üldse kirjutamist alustada, siis järgmisest soovitusest võib sulle abi olla. Soovituse iva seisneb tagurpidi loogikas: alustad kirjutamist näidetest ning nende põhjal sõnastad oma väited. 

NB! See ei ole ainuvõimalik lahendus arutleva teksti kirjutamiseks, vaid üks paljudest, mida tasub proovida.

Arutleva teksti oluline osa on head näited. Hea näide on konkreetne ja sisult ülesandega kooskõlas. Hiljem peab see kinnitama sinu väite paikapidavust ja näitama, et keegi teine on arvanud sama moodi nagu sina. Hea ja konkreetne näide on kontrollitav. Pane kirja kõik mõtted, mis ülesandega seoses pähe tulevad, sest üks väike ja algul tähtsusetuna tunduv mõttesähvatus võib viia järgmiseni, mis on hea või isegi suurepärane. Mõtetel võib olla nii sõna, sõnaühendi kui ka lause kuju – mida konkreetsem, seda parem.

Mõttest näideteni

Vaata, millistest valdkondadest tuleb sul kirjutamisülesandes näiteid tuua. Nendeks valdkondadeks võivad olla (tänapäeva) ühiskond, ajalugu, (ilu)kirjandus, meedia, filmikunst, teatrikunst jne. Kuigi mõni valdkond tundub üldine, peavad sinu näited olema konkreetsed. Seega mõtle ideid otsima asudes sellele, kas nimetatud valdkondadest meenub näiteks mõni

• aktuaalne sündmus või protsess,
• sotsiaalmeediatrend,
• artikkel ajakirjas, ajalehes, veebis,
• oma ala spetsialist, kes on sel teemal sõna võtnud,
• ajaloosündmus, 
• kunsti- või muusikateos,
• raamat,
• teatrilavastus,
• telesaade,
• film,
• spordisündmus, -saavutus,
• statistika.

Näidetest väideteni

Kui sul on olemas umbes kümmekond näidet, mida võiks hakata edasi arendama, siis proovi igaühe kohta vastata allolevatele küsimustele. Eesmärk on mõte liikuma saada ning valida välja tugevamad näited. 

• Kas oskad näidet avada või pikemalt tutvustada?
• Kas näite põhjal on võimalik teha mingi üldistus?
• Kas tahad näitele vastu vaielda?
• Kas sellel näitel on midagi ühist sinu teiste näidetega?
• Kas sa tead esitatud näite tausta? 

Loe kirjutamisülesanne uuesti üle ja vaata oma näiteid.

• Kas sinu näited sobivad kirjutamisülesande sisuga?
• Kuidas sinu näited sobivad kirjutamisülesande sisuga?
• Kas sinu näited kuuluvad kirjutamisülesandes välja toodud näidete valdkondadesse?

Ilmselt on sul vaja oma näiteid täpsustada, korrigeerida, täiendada, et nendest moodustuks sidusam mõttekäik. See on loomulik kirjutamisprotsessi osa. Näi(de)te põhjal saad sõnastada väite ja seda selgitada. 

Oleme paari eelmisel aastal kirjutatud kirjandi lõigud osadeks lahti võtnud, et kirjeldatut näitlikustada. Järgnevates tekstides on mõtteprotsess märgitud kaldkirjas, näitesse puutuv rohelisega, väitesse puutuv punasega, väite selgitus oranžiga ja järeldus lillaga.

Esimene näitetekst

Meie kirjandid 2021. Neljas: Töö kui ebajumal

ÜLESANNE: Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, miks on suhtumine töötamisse ja puhkamisse muutunud. Too näiteid ilukirjandusest ja/või draamakunstist ja/või filmikunstist ja/või tänapäeva ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.

MÕTTEPROTSESS: mäletan, et keegi Sirbis kirjutas jõulude ja nädalavahetuste kadumisest töö tõttu

KONKREETSEMALT SÕNASTATUD NÄIDE: Tauno Vahter kirjutas Sirbis, et nädalavahetus on surnud, sest inimesed ei suuda lõpetada töötamist. Kannatavad ka jõulud.

TÄPSUSTATUD NÄIDE: Tauno Vahter kirjutab kultuurilehes Sirp lausa nädalavahetuse surmast ning võrdleb praegust olukorda, kus tööaeg ja tööaja pikkus on muutumas üha hägusemateks mõisteteks, sellega, kui jõulude pidamise asemel lapsi aasta läbi piparkookide ja jõulumuusikaga õrritada. Nagu jõulude nautimiseks, on ka väljapuhkamiseks vaja pikemat ajavahemikku, kus ollakse hõivatud vaid ühe tegevuse  – puhkamisega. Et ei tuntaks vajadust iga paari tunni tagant töömeili vaadata või mõni pooleli jäänud projekt ära lõpetada.

Nüüdseks on olemas täpsustatud näide, mille juures on nimetatud allikas ja autor, kes on ülesandes esitatud teemal arvamust avaldanud (ajaleheartikkel, mis käsitleb tänapäeva ühiskonda). Toetudes artiklis öeldule sõnastab kirjandi autor oma lõigu väite.  

MÕTTEPROTSESS: kui Vahter kirjutas Sirbis, et nädalavahetus on surnud, sest inimesed ei suuda töötamist lõpetada, ja mul on vaja ülesandes analüüsida, miks suhtumine töötamisse ja puhkamisse on muutunud, seega inimestel on raskem leida tasakaalu puhkamise ja töötamise vahel  

KONKREETSEMALT SÕNASTATUD VÄIDE: Tasakaalu leidmine puhkuse ja töötamise vahel raskem kui kunagi varem.

SELGITUSEGA VÄIDE:  Ajal, mil kontor on kolinud koduseinte vahele ning töö tegemine on interneti ja nutiseadmete vahendusel võimalik igal ajal ja igas kohas,on tasakaalu leidmine puhkuse ja töötamise vahel raskem kui kunagi varem.

Teine näitetekst

Meie kirjandid 2021. Esimene: Põlvkondadevahelised suhted Tammsaarest Teamsini

ÜLESANNE: Kirjuta umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid, kui tugevad on tänapäeval põlvkondadevahelised suhted ja mis neid suhteid mõjutab. Too näiteid ilukirjandusest ja/või filmikunstist ja/või teatrikunstist ja/või ühiskonnast. Pealkirjasta kirjand.

MÕTTEPROTSESS: mulle tundub, et ma ei näe väga tihti oma vanavanemaid, sest nad käivad tööl

ESIMENE KONKREETSEMALT SÕNASTATUD NÄIDE: vanavanemad ei istu enam kodus, ka pensioniiga on tõusnud, seega on põlvkonnad rohkem lahus.

ESIMENE TÄPSUSTATUD NÄIDE: Koos keskmise elueaga on tõusnud pensioniiga, nii et kodused vanavanemad muutuvad järjest haruldasemaks. 

MÕTTEPROTSESS: mõned põlvkonnad tagasi oli peredes palju rohkem lapsi kui praegu: taludes oli tavaline u 10 last, minu klassikaaslastel on pigem 1 õde või vend

TEINE KONKREETSEMALT SÕNASTATUD NÄIDE: Praegune ühiskonnakorraldus ei vaja seda, et peres oleks palju lapsi. Iive on langenud, sest inimesed keskenduvad pigem karjäärile ja mõtlevad loodusele.

TEINE TÄPSUSTATUD NÄIDE: Üleüldse näitab Euroopa langev iive, et laste saamine ei ole noorte seas kuigi populaarne, olgu põhjuseks siis karjääriambitsioonid või süsinikujalajälje vähendamine. 

MÕTTEPROTSESS: aga teisest küljest maailma rahvastik tervikuna kasvab väga kiiresti, USAs ja eks ka mujal on laste koolitamine kallis, Hiinas ei tohtinud pikka aega üle ühe lapse peres olla

KOLMAS KONKREETSEMALT SÕNASTATUD NÄIDE: Lapsed muutuvad peres justkui haruldasemaks, sest kergem on panustada ühele lapsele. 

KOLMAS TÄPSUSTATUD NÄIDE: Hiinas näiteks on juba praegu levinud tava saada üks laps ja kõik ressursid temasse investeerida, et tagada järeltulijale võimalikult head tulevikuväljavaated. 

Nüüdseks on olemas täpsustatud näited (selle kirjandi ühes lõigus on neid suisa kolm!) tänapäeva ühiskonnast (aktuaalne sündmus või protsess, statistika). Toetudes näidetes nimetatule sõnastab kirjandi autor oma lõigu väite. 

MÕTTEPROTSESS: kui pensioniea tõusuga on kodused vanavanemad muutunud haruldasemaks, laste saamine ei ole populaarne ning iive on langenud ja peredes on üks laps, ja mul on vaja ülesandes analüüsida põlvkondadevaheliste suhete tugevust ja seda, mis neid suhteid mõjutab, seega on pereväärtused muutunud

KONKREETSEMALT SÕNASTATUD VÄIDE: Peresuhete dünaamika on märgatavalt muutunud.

SELGITUSEGA VÄIDE: Võrreldes varasema [Tammsaare ja Turgenevi] ajaga onperesuhete dünaamika märgatavalt muutunud. Esiteks on urbaniseerumise tagajärjel palju harvem olukord, et rohkem kui kaks põlvkonda korraga ühe katuse all elavad. Teiseks on pereväärtuste roll ühiskonnas muutumas. 

Väitest järelduseni

Selleks, et oma mõtteid lugejale kõige paremini selgitada, on hea esitada need järjekorras: esmalt on väide, millele järgneb selgitus ja seejärel näide. Näiteid võib ühes lõigus olla ka rohkem kui üks. Näitetekstid näevad loogilises järjestuses välja niimoodi. 

Esimene näitetekst

LOOGILINE JÄRJEKORD: Ajal, mil kontor on kolinud koduseinte vahele ning töö tegemine on interneti ja nutiseadmete vahendusel võimalik igal ajal ja igas kohas,on tasakaalu leidmine puhkuse ja töötamise vahel raskem kui kunagi varem. Tauno Vahter kirjutab kultuurilehes Sirp lausa nädalavahetuse surmast ning võrdleb praegust olukorda, kus tööaeg ja tööaja pikkus on muutumas üha hägusemateks mõisteteks, sellega, kui jõulude pidamise asemel lapsi aasta läbi piparkookide ja jõulumuusikaga õrritada. Nagu jõulude nautimiseks, on ka väljapuhkamiseks vaja pikemat ajavahemikku, kus ollakse hõivatud vaid ühe tegevuse  – puhkamisega. Et ei tuntaks vajadust iga paari tunni tagant töömeili vaadata või mõni pooleli jäänud projekt ära lõpetada.

Teine näitetekst

LOOGILINE JÄRJEKORD: Võrreldes Tammsaare ja Turgenevi ajaga on peresuhete dünaamika märgatavalt muutunud. Esiteks on urbaniseerumise tagajärjel palju harvem olukord, et rohkem kui kaks põlvkonda korraga ühe katuse all elavad. Teiseks on pereväärtuste roll ühiskonnas muutumas. Koos keskmise elueaga on tõusnud pensioniiga, nii et kodused vanavanemad muutuvad järjest haruldasemaks. Üleüldse näitab Euroopa langev iive, et laste saamine ei ole noorte seas kuigi populaarne, olgu põhjuseks siis karjääriambitsioonid või süsinikujalajälje vähendamine. Hiinas näiteks on juba praegu levinud tava saada üks laps ja kõik ressursid temasse investeerida, et tagada järeltulijale võimalikult head tulevikuväljavaated.

Selleks, et mõttekäik ei jääks lugejale poolikuks, tuleks oma sisulõik lõpetada järeldusega, mis peab jõudma justkui ringiga väiteni tagasi. Muidugi ei ole mõtet väidet lihtsalt uuesti üle korrata, sest lisaks väitele on tekstis juba ka selgitus ja näide. Seega võib öelda, et järeldus on väite, selgituse ja näite summa ehk kokkuvõte sellest, mida oled varem öelnud ja mida tahad kogu oma lõiguga öelda. Kuid järelduseks ei piisa ainult nimetatud komponentide kokkuliitmisest: järelduse sõnastamiseks pead mõtlema ka ülesandele, täpsemalt ülesande sellele osale, millest parasjagu kirjutad. See aitab sul aru saada, mis on sinu lõigus kõige olulisem ehk mida järeldusena sõnastada.   

Kui oled järelduse sõnastanud, siis ongi sisulõik valmis. 

Alljärgnev tabel võtab kokku kõik sisulõigu osad. 

Meie näitetekstide valmis sisulõigud näevad välja sellised. 

Esimene näitetekst

VALMIS SISULÕIK: Ajal, mil kontor on kolinud koduseinte vahele ning töö tegemine on interneti ja nutiseadmete vahendusel võimalik igal ajal ja igas kohas, on tasakaalu leidmine puhkuse ja töötamise vahel raskem kui kunagi varem. Tauno Vahter kirjutab kultuurilehes Sirp lausa nädalavahetuse surmast ning võrdleb praegust olukorda, kus tööaeg ja tööaja pikkus on muutumas üha hägusemateks mõisteteks, sellega, kui jõulude pidamise asemel lapsi aasta läbi piparkookide ja jõulumuusikaga õrritada. Nagu jõulude nautimiseks, on ka väljapuhkamiseks vaja pikemat ajavahemikku, kus ollakse hõivatud vaid ühe tegevuse  – puhkamisega. Et ei tuntaks vajadust iga paari tunni tagant töömeili vaadata või mõni pooleli jäänud projekt ära lõpetada. Veel eelmise sajandi viimastel kümnenditel oli selline enda jaoks aja võtmine võimalik. Praegu aga on normaliseerunud suhtumine, et hea töötaja peab igal ajal kättesaadav olema. 

Teine näitetekst

VALMIS SISULÕIK: Võrreldes Tammsaare ja Turgenevi ajaga on peresuhete dünaamika märgatavalt muutunud. Esiteks on urbaniseerumise tagajärjel palju harvem olukord, et rohkem kui kaks põlvkonda korraga ühe katuse all elavad. Teiseks on pereväärtuste roll ühiskonnas muutumas. Koos keskmise elueaga on tõusnud pensioniiga, nii et kodused vanavanemad muutuvad järjest haruldasemaks. Üleüldse näitab Euroopa langev iive, et laste saamine ei ole noorte seas kuigi populaarne, olgu põhjuseks siis karjääriambitsioonid või süsinikujalajälje vähendamine. Hiinas näiteks on juba praegu levinud tava saada üks laps ja kõik ressursid temasse investeerida, et tagada järeltulijale võimalikult head tulevikuväljavaated. Põlvkondadevahelisi suhteid tuleb seega mõista pereväärtuste laiemas kontekstis: nii nagu nõrgeneb uute põlvkondade hinnang perekonnasuhte väärtusele, nõrgeneb ka põlvkondadevaheline side.

Pane tähele, et sisulõik erineb ülesehituselt sissejuhatusest ja kokkuvõttest, millega tegeled järgmises kirjutamisetapis.

Laura Kiik, Kati Käpp, Triinu Laar, Marri-Mariska Tammepõld, Eleriin Miilman, Alice Nurmela, Reena Roos