Kirjandi sidususe koogistsenaarium
Kui oled teksti kirjutamisega jõudnud etappi, kus sul on olemas sisulõigud, on vaja lõigud omavahel niimoodi kokku siduda, et need moodustaksid terviku. Seda saab teha sujuvate üleminekutega lõikude vahel, mis ühendavad lõigud omavahel nii, et lugeja saaks autori teksti loogiliselt jälgida. Kui võrrelda teksti biskviitkoogiga, siis on biskviidikihid teksti lõigud ning kreem nende lõikude vahel on sidus üleminek, mis seob lõigud omavahel kokku.
Täiesti mõistetav on, et koogile mõeldes hakkab suu vett jooksma. Selle vastu aitab see, kui ise üks korralik kook või kirjand valmis küpsetada. Teksti sidusust ehk lõikude üleminekut saab iga autor oma äranägemise järgi kujundada – täpselt nii, nagu iga koogimeister saab retsepti oma maitse järgi täiustada. See protsess on väga individuaalne, seega ei ole võimalik ühte õiget strateegiat välja pakkuda, kuid kindlasti tuleb silmas pidada lugejat: autor võtab lugeja justkui käekõrvale ning juhatab ta oma tekstist läbi.
Toome siin mõne näite selle kohta, kuidas on võimalik eri lõike omavahel niimoodi kokku siduda, et lugeja saaks lõikude vahel seoseid luua. Teisisõnu: et biskviidikihtide vahel oleks parajalt maitsvat kreemi, mis seob kihid heaks suutäieks. Autor on näitelõigu järelduses rääkinud lõppematust tööhulgast, millega rinda pistes rauges lõpuks ka Andrese jaks, ning järgmise näitelõigu alguses teeb ta suure töökultusega viite eelmises lõigus öeldule.
Näeme, et autor on sisulõigu järelduses ja järgneva sisulõigu alguses läinud tagasi tööülesande juurde (“miks on suhtumine töötamisse ja puhkamisse muutunud”).
… Unustatakse, et suurest rügamisest hoolimata ei saabunud armastus Vargamäele kunagi. Lõppematu tööhulgaga rinda pistes rauges lõpuks ka Andrese jaks ja tulevikulootusest sai kibestumus.
Suure töökultuse taustal on moodsal ajal aga selgunud, kui oluline on efektiivse töötamise jaoks piisav puhkus. Puhkamist ei peeta enam mitte niivõrd laiskuseks kui lahutamatuks osaks tervislikust tööelust. Üha rohkem…
Veel üks näide:
Autor räägib ühes lõigus anglitsismide põhjustatud erinevustest keelekasutuses, mis raskendavad põlvkondadevahelist teineteisemõistmist sõna otseses mõttes ning järgmises lõigus viitab ta inglise keele laialdase levikuga digimaailmas tagasi samale mõttele.
…Ilmselt on tal õigus ja praegu noorte kõnepruugis tooni andvaid anglitsisme võib näha Freudi stiilis rituaalse isatapuna, kuid see ei muuda siiski tõsiasja, et erinevused keelekasutuses raskendavad põlvkondadevahelist teineteisemõistmist sõna otseses mõttes.
Samas ei saa digimaailma – mille üks kõrvalnähtusi inglise keele laialdane levik ju on – pidada vaid põlvkondade lõhestajaks. Veel aasta tagasi võis küll olla nii…
Nii kaua, kui meie oma kooki küpsetame, loe eelmise aasta eksamikirjandeid sidususe pilguga ja leia üles kreem ehk sujuvad üleminekud koogikihtide ehk tekstilõikude vahel.
Põlvkondadevahelised suhted Tammsaarest Teamsini
Tippsport – üksikisiku häving, ühiskonna hüvang
Vale – tõe varjus olev pool
Töö kui ebajumal
Laura Kiik, Kati Käpp, Triinu Laar, Marri-Mariska Tammepõld, Eleriin Miilman, Alice Nurmela, Reena Roos
